Makroökonoomika I kontrolltöö, Nuuter (3)

MAKROÖKONOOMIKA
MAJANDUSTEADUS
*Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove.
Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika
Induktiivne
1) faktid → 2) põhimõtted või teooria → 3) poliitika
←
Deduktiivne
Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust
Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist
Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine.
Majandusteooria : üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid
Poliitökonoomika:

• Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel
  
• Normatiivne - Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel
  

Ühiskonna majanduseesmärgid:

• Majanduskasv
  
• Täistööhõive
  
• Hindade stabiilsus (kolm ajalooliselt säilinud eesmärki)
  
• Majanduslik efektiivsus (sisendite ja väljundite suhe)
  
• Majandusvabadus ( turumajanduslik väärtus)
  
• Tulude võrdne ümberjaotamine
  
• Sotsiaaltagatised
  
• Kaubandustasakaal
  

RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANG EHK SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG.
*On mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus.
Mõõdetakse lisaväärtust
SKT mõõdab ainult seaduslikke turutehinguid
Ei arvesta: finantstehinguid (riiklik sotsiaalabi ) , edasimüüki
SKT on voolmuutuja
SKT on majandustegevuse, mitte heaolu mõõt ( võrreldav on SKT elaniku kohta)
SKT on nii toodangu kui ka sissetuleku mõõt
*Potentsiaalne SKT (Q*) on SKT arvestuslik tase, mis esineks siis, kui kõik tootmistegurid (maa, töö kapital ) oleksid täielikud kaasatud.
Q*= toodang/tund x tunnid /töötaja x töötajad/elanikkond x elanikud
Langusperioodil ületab potentsiaalne SKT tegeliku.
*SKT lõhe= erinevus potentsiaalse ja tegeliku SKT vahel.
Tootlus on sisendiühiku kohta saadav toodang
Potentsiaalne SKT suureneb, kui suureneb tootlus või tööjõud ja masinate hulk
Verdoni seadus- positiivne suhe tootluse ja majanduse kasvu vahel.
SKT arvutamine
KULUMEETOD:
Isiklik tarbimine (C)
Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud
Riigihanked (G)
Neto eksport (X) = eksport- import
SKT=C+I+G+X
Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara ( amortisatsioon )
TULUMEETOD:
Rahvatulu = Töötasud ja palgad
+ kompensatsioonid
+üürid, rendid
+netointressid
+Korporatiivsed kasumid
+omanikutulu
SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon
Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks
Isiklik tulu= rahvatulu – sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks – ja jaotamata kasum – netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu
Käsutatav tulu = isiklik tulu- maksud
Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades
Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades
*SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt
SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus.
INFLATSIOON - võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumisšokk, palgainflatsioon .
DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et väiksema kiirusega.
HINNAINDEKS - jooksva aasta ostukorvi maksumus/baasaasta ostukorvi maksumus. Tarbijahinnaindeksit arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutmise kaudu.
RKT DEFLAATOR on RKT hinnaindeks – väljendab protsentuaalselt nominaalse RKT suhet reaalsesse.
TÖÖTUS
Töötuse liigid:
Hõõrdetööstus e. friktsionaalne töötus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega. Peetakse vabatahtlikuks töötuseks.
Struktuurne töötus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavusest tööjõu pakkumisele.
Tsükliline töötus esineb majanduse langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Selline tööpuudus on valdavalt mittevabatahtlik.
Tsüklilise ja hõõrdetöötuse vaheline piir ähmane. Hõõrdetöötus lühiajalisem kui struktuurne töötus.
*Täistööhõive töötuse määr e. loomulik töötuse määr on hõõrde- ja struktuurse töötuse summa.
Saavutatakse siis, kui tsükliline töötus on 0. Täistööhõive töötuse määr teisest seisukohast tähendab, et tööotsijate arv võrdub vabade töökohtade arvuga.
Loomuliku töötuse määra korral saavutab majandus potentsiaalse kogutoodangu.
*Arvamus loomuliku töötuse määra arvulisest väärtusest muutunud: kaasajal peetakse loomulikuks 5-6% töötust. Muutuse põhjus on tööjõuturu laienemine.
*Töötuse mõõtmine: töötuse määr= töötud/tööjõud x 100’
*Töötuse statistiline kajastus kaheldav:

• Osalise tööajaga töötajad
  
• (heidutatud töötajad- inimesed kes on loobunud töö otsimisest)
  
• väärinfo
  

TÖÖTUSE HIND MAJANDUSELE
*Kui majandus ei suuda luua piisavalt töökohti kõikidele soovijatele, langeb potentsiaalne kogutoodang.
Kaotatud kogutoodang on SKT lõhe.
OKUN’ i Seadus ( Arthur Okun)
*Iga protsent, mille võrra tegelik töötuse määr ületab loomulikku, tekitab 2,5% SKT lõhe.
TÖÖTUSE SOTSIAALNE HIND
Töötus mõjutab erinevaid ühiskonna klasse erinevalt: esmalt kannatavad noored, hariduseta inimesed, muust rahvusest töötajad.
MUU HIND
Tsükliline töötus sotsiaalne katastroof.
TÖÖTUSE TEOORIA
Klassikaline suund:
Teooria eeldused: arvati, et täistööhõive kogutoodangu saavutamiseks ebapiisavat tarbimist ei esine ja kui ka esineb, siis hinna/palga kohanemine toimub kiiresti
Say seadus: pakkumine tekitab nõudlust – tarbimine ja säästmine on seotud tootmise ja investeerimisega. Tootmismahtude koguväärtus on võrdne sissetulekuga, mis teeniti tootmises ja on aluseks rahvusliku sissetuleku identiteedile.
Say seadus ei arvesta säästmist, kuid arvati, et pangandus tasakaalustab hälbed. Samuti arvati, et vabatahtlikku töötust ei esine.
Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive.
Keinslik seisukoht:
Vastandub klassikalisele väites, et kapitalismil ei ole mehhanismi täistööhõive tagamiseks.
Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused. Säästjad ja investorid on eri grupid, kes on erinevalt motiveeritud. Eitavad intressimäärade ühtlustuvat mõju.
Panganduses teevad ilma akumuleeritud vahendid ja laenud teistelt pankadelt.
Erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades, seega soovitatakse avaliku sektori sekkumist läbi rahanduspoliitika, mida teostaks keskpank ja fiskaalpoliitika – valitsus. Toetavad segamjandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa ka valitsusel ja valikult sektoril.
VALITSUSE MAJANDUSFUNKTSIOONID
I- Turumajanduse funktsioneerimiseks vajaliku seadusandluse loomine.
II- konkurentsi säilitamine.
III- tulu ja heaolu ümberjagamine.
IV -ressursside ümberpaigutamine viisil, mis muudaks SKT struktuuri.
V- majanduse stabiliseerimine - töötuse ja inflatsiooni kontrollimine, majanduskasvu tagamine.
POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED:

• Fiskaalpoliitika- maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmine. Ehk eelarvepoliitika , valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu.
  
• Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine.
  
• Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll.
  
• Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine .
  
• Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused)
  

*Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste nihete tõttu võib loodetud sekkumine muuta olukorra hullemaks või väikese sekkumise korral on tulemus null.
*Probleemiks ka teadmatus- ei ole võimalik hinnata tarbimiskalduvust ja agregeeritud nõudluse muude komponentide käitumist.
*Teooria kohaselt on võimalik stimuleerida erainvesteeringuid valitsusinvesteeringute kaudu- tegelikult võib toimima hakata VÄLJATÕRJEEFEKT – ulatuslik valitsuse arendustegevus jäta turu eraettevõtjatele väiksemaks.
*Täielikult ei saa fiskaalpoliitikat välistada.
*Monetaarpoliitika peaks pehmendama tsükli äärmusi, on fiskaalpoliitikast leebem.
*Monetaarpoliitika piirangud: tarbija ei pruugi reageerida lühiajalistele intressimäärade kõikumistele.
* Intresside tõstmine haavab ka tööstust ja võib kaasa tuua agregeeritud pakkumise vähenemise.
INDUSTRIAALPOLIITIKA
Poolt argumendid:

• Pakkumine ja nõudlus ei valitse enam rahvusvahelist majandust.
  
• Kapitalism ei ole kunagi kiirustanud asendama vanu põhivahendeid.
  
• Taandarengud on piirkondlikud .
  

Vastu argumendid:

• Turg on kõige efektiivsem ressursside paigutaja .
  
• Valitsus ei tee seda paremini kui turg.
  
• Majandus ei ole hädas.
  

Agregeeritud nõudlus: AD= C+I+G+(X-M)
C-tarbimisnõudlus
I- investeeringute nõudlus
G- valitsuse nõudlus
X- Eksport
M- Import
Agregeeritud pakkumine:

• Tarbijate pakkumine
  
• Firmade pakkumine
  
• Valitsuse pakkumine
  
• Import
  

Pakkumise mõjutamine:

• Ettevõtte tulumaksu vähendamine
  
• Ametiühingute võimu vähendamine
  
• Tööjõu ümberõppe programmid struktuurse ja hõõrdetöötuse vähendamiseks.
  
• Toetused ja subsiidiumid
  

Seni üksmeel selles, et

• Suuremad investeeringud tingivad tootluse kasvu
  
• Investeeringute stimuleerimise poliitika ei anna tulemusi
  
• Täielik tööhõive tingib suuremad investeeringud.
  

MAJANDUSTEOORIA PÕHIKOOLKONNAD
Adam Smith- kaasaegse (klassikalise) majandusteaduse algus: omakasu ja turujõudude vastastikune mõju on parim võimalik maailm.
John Maynard Keynes - isereguleerivad jõud on nõrgad, majandus põhiliselt ebastabiilne ja valitsuse sekkumine vajalik. Eriti mures tööjõuturu võimetusest kindlustada täielikku tööhõivet.
*Klassikalise majandussuuna edasiarendajad monetaristid ja neoklassikalised majandusteadlased.
* Keynesi majandusteaduse toetajad neokeinslased ja postkeinslased.
Monetaristlik koolkond (milton friedman )
* raha pakkumine tuleb panna püsival määral kasvama, sõltumata sellest, mis juhtub intressimäärade, majandusliku aktiivsuse või ükskõik millise majandusmuutujaga.
- eramajandus on põhiliselt stabiilne: hindade ja palkade paindlikkus tekitavad isekorrigeerumist.
-aktiivsuspoliitika teeb rohkem halba kui head, parim poliitika on jätta majandus rahule
-raha on tähtsaim majandusmuutuja: pikema aja jooksul võib see mõjutada inflatsioonimäära , kuid üsna kiiresti avaldab mõju teistele majandusmuutujatele.
*Poliitikat tehakse rohkem poliitilistel kui majanduslikel eesmärkidel.
Neoklassikaline perspektiiv :

• Eramajandus on põhiliselt stabiilne.
  
• Majandusagendid kasutavad kogu kättesaadavat infot (majandusteooria, poliitikute võimalikud aktsioonid ja pikemaajaline reageering poliitikale)
  
• Raha on neutraalne (rahapakkumise aimatavad muutused mõjutavad ainult hindu, mitte majanduse reaalsektorit).
  
• Stabilisatsioonipoliitika on ebaefektiivne (stimuleeriv poliitika ainult suurendab inflatsiooni ega avalda mõju tootmisele ja tööhõivele).
  

Neokeinslased (james tobin ja francop modgliani)

• Eramajandus on ebastabiilne
  
• Isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased
  
• Vajalik on loovalt aktiivne nõudluse juhtimine
  

Tüüpiline uuskeinslik stsenaarium :
Majandus võib küll alustada punktist a, kuid oodatavalt võivad teda tabada löögid, mis tõukavad langusperioodi. Kõige enam häirib ärindusliku eneseusalduse puudumine.
Pakutud lahendus on agregaatnõudluse nihutamine, mis kiirendab inflatsiooni.
*Poliitiliselt liberaalsed või mõõdukad ja peavad töötust tõsisemaks sotsiaalprobleemiks kui inflatsiooni.
Postkeinslik koolkond (paul davidson, Alfred eichner)

• Isekorrigeeruvaid jõude pole olmas
  
• Enamikus majandustoimikutes domineerib määramatus (otsuseid tehakse rusikareeglite või intuitsiooni põhjal)
  
• Turul domineerivad ametiühingud ja korporatsioonid
  
• Raha on passiivne, kuid väga tähtis.
  

TARBIMISFUNKTSIOONI KAASAEGSED TEOORIAD
KEYNESI ABSOLUUTSE SISSETULEKU HÜPOTEES (AIH)
Tarbimisotsuste aluseks on töölise jooksva sissetuleku absoluutne maht.
C=C0+cQ, kus C0 on autonoomne tarbimine
Funktsiooni tõus c= tarbimise piirkalduvus MPC ja on juurdekasvu suhe ∆C/∆Q
Keskmine tarbimiskalduvus (APC) on kogutarbimise ja kogusissetuleku suhe C/Q
APC on suurem kui MPC, kuid väheneb sissetuleku suurenemisel, saades võrdseks MPC-ga sissetuleku väga kõrge taseme korral.
AIH viitab APC lühiajalisele stabiilsusele, suurenev kalduvus hoiustamisele võib viia sajandupikkuse stagnatsioonini.
SUHTELISE SISSETULEKU HÜPOTEES (RIH)
Madalamas sissetulekurühmas olevad inimesed kulutavad enamiku sissetulekust näitamaks, et neil läheb hästi. See teeb nende APC kõrgeks- demonstratsiooniefekt. Demonstratsiooniefekti aluseks on suhteline sissetulek. Kui inimesed on kasvanud mingi elatustaseme tingimustes, siis püüavad nad sissetuleku vähenedes jääda samale tasemele .

• Paljud majandusteadlased ei nõustu, et tarbimisotsuste aluseks on suhteline sissetulek.
  
• Teine vastuargument on jõukuse mõju tarbimisele .
  
• Tarbimise ja tarbimiskulutuste vahe on seletatav kestvuskaupade ostmise ajastamisega.
  

ELÜTSÜKLI HÜPOTEES (LCH)
Ratsionaalne inimene peaks võtma tarbimisotsuste aluseks oodatava eluea jooksul saadava sissetuleku.
LCH populaarseim tarbimisteooria, kuid sellel on piiranguid, sest eluaegne sissetulek pole määratav.
LCH rõhutab tarbimiskäitumise seoseid demograafiaga:
-beebibuumid
- yuppied (young urban professional)
PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH)
Sarnane eelmisega, tarbimine sõltub pikaajalisest sissetulekus.
PIH põhiidee on, et tarbimine on iga-aastase püsiva sissetuleku konstantne osa, konstantne osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest, varandusest ja muudest teguritest, nagu isiklikud eelistused ja vanus.
KALDORI HÜPOTEES (KH)
Agregeeritud tarbimisfunktsioon võib olla sissetuleku jaotumise funktsioon.
Jagab ühiskonna töölisteks ja kapitalistideks, kellel on erinev sissetuleku tarbimise kalduvus.
SISSETULEKUTE- KULUTUSTE MUDEL
Kulutused= sissetulek
* Enamikes ringlusvoogude mudelites eeldatakse, et majandus koosneb üksnes majapidamistest ja firmadest. Töötajatele makstakse vastavalt tööpanusele, mis on nende sissetulek Q. Firmad toodavad tarbekaupu C. Kui kogu sissetulek kulutatakse E, siis Q=C=E.
*Say seadusega seotud varureguleerimisprotsess seletab, kuidas turumajandus võib suunduda madalamale tasemele kui täieliku tööhõive tasakaal, kuigi kogu toodang ostetakse.
*Sissetulekud kasutatakse kas tarbekaupade ostmiseks või säästetakse S, seega Q=C+S.
*Turul tekib tarbekaupade üleküllus.
*Firmad võivad toota kahte liiki kaupu: tarbekaupu ja investeerimiskaupu I, siis Q=C+I, sellest ka kaht liiki kulutused E=C+I
*Investeeringud jagunevad I=Ip+Iu
*Kui firmad müüvad oodatust vähem Iu › 0; kui müük on oodatust suurem Iu ‹ 0
a) plaanitud Ip
b) plaanimata, müügiprognoosi vead Iu
Kuna E=C+I ja Q=C+S, siis kui E=Q C=I=C+S
Q/E mudel ühendab nii indutseeritud kui autonoomsed muutujad.
C=f(Q) tähendab, et tarbimine on sissetuleku funktsioon või tarbimine sõltub sissetulekust.
Sisetulekud Q/kulutused E ; kulutused= sissetulekud
Q=C=E
Mudel ühendab nii indutseeritud kui autonoomseid muutujaid.
Tarbimiskulutused on indutseeritud muutuja C=F(Q) „ tarbimine on sissetuleku funktsioon“ indutseeritud muutujate väärtus oleneb rahvatulu tasemest, autonoomsete muutujate väärtus ei olene.
TARBIMISFUNKTSIOON
C=C0+cQd(0‹c‹1)
C0 autonoomne tarbimine
cQd indutseeritud tarbimine
Qd kasutatav sissetulek
MPC marginaalne tarbimiskalduvus
MPC=∆C/∆Qd
c/Qd=APC keskmine tarbimiskalduvus
Kui C0=100 ja c =0,8 , siis 100+0,8 Qd
AUTONOOMSED MAKSUD
C=(C0-cT0)+cQ tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemine vähenemine cT0 võrra
SÄÄSTUFUNKTSIOON
Qd=C+S
Kui C=100+0,8 Qd, siis Qd=100+0,8 Qd + S ; S=-C0(1-c) Qd
S=-100+0,2 Qd
(1-c) on marginaalne säästmiskalduvus
MPC+MPS=1
MAJANDUSE MÕJUTAMISE MULTIPLIKAATOREFEKT
Mpc+mps=1
Positiivne multiplikaator :
Kpos= majanduse stimulatsioon / (1-mpc)
Valitsuskulude
Investeeringute suurendamine
Ekspordi
Näide: valitsuse investeeringud suurenevad 100 miljonit, marginaalne tarbimiskalduvus mpc=0,6
Kpos= 100/(1-0,6)=250 miljonit
Kpos= 1/(1-mpc)=2,5 korda
Negatiivne multiplikaator:
Kneg=-mpc x leke/(1-mpc)
Leke: maksukoormuse tõus
Impordi suurenemine
Säästmiskalduvus tõus
Näide: maksukoormus suureneb 80 milj, MPC=0,6
Kneg= -0,6 x 80milj / (1-0,6)= -120 milj
Kneg= -MPC x 1 / (1-mpc)= 0,6 x 1 / (1-0,6)= -1,5
Ehk 80 milj X – 1,5= 120milj.
*Koondmõju arvutatakse summeerides stimulatsioonist ja lekkest põhjustatud muutused.