Loeng 12. Tulupoliitika Üldist. Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal- ja monetaarpoliitikat. Mõned riigid g kasutavad ka tulu- jja industriaalpoliitikat. p Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan. Tulupoliitika p seisneb inflatsiooni kontrollimises ilma langusperioodita. g p Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll. Tulupoliitikat on minevikus üsna tihti kasutatud, kuid tundus tekitavat peaaegu sama palju lj probleeme, bl k i ta kui t neid id lahendas.
tavaliselt siis, kui inflatsioon Juhul kui rahapakkumise on liiga kõrge. suurenemine inflatsioonile mõju ei avalda langevad suure tõenäosusega intressimäärad. 24 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Kolmas enamlevinud võimalus Tulupoliitika p inflatsiooni pidurdamiseks. pidurdamiseks Väljendit "tulupoliitika" tulupoliitika kasutatakse siis kui ei taheta välja öelda, et tegemist on palkade jja hindade kontrolliga. p g Osa majandusteadlasi j eitavad Teised majandusteadlased
III- tulu ja heaolu ümberjagamine. IV -ressursside ümberpaigutamine viisil, mis muudaks SKT struktuuri. V- majanduse stabiliseerimine- töötuse ja inflatsiooni kontrollimine, majanduskasvu tagamine. POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED: · Fiskaalpoliitika- maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmine. Ehk eelarvepoliitika, valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine. · Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll. · Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine. · Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused) *Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste nihete tõttu võib loodetud sekkumine muuta olukorra hullemaks või väikese sekkumise korral on tulemus null.
3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast; Maksu- ehk tulupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. (Sellest sõltuvad riigieelarve tulud.) Kulupoliitika määrab, millele riigi tulud kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit TÄPSEMALT VAATA www.fin.ee Maksupoliitika Maksukoormus kõikide maksude kogusumma (% SKP-st) Maksumäär tuluosa või
elukeskonna ja elulaadi kujundamisele, vähendades ühiskonna sotsiaalseid pingeid. Põllumajanduspoliitikat on definneritud kui riigi meetmete kompleksi, mida rakendatakse põllumajandussektori kujundamisel, saavutamaks soovitatav arengusuund. Pmpoliitikal on mitu eesmärki *suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust *varustada inimesi kvaliteetsete ja mitte liiga kallite toiduainetega *tagada rahva toitmine eriolukordades *tagada rahva toitmine eriolukordades Pmpoliitika: 1 Tulupoliitika *arengumeetmed *turumeetmed *sisseriiklikud toetusmeetmed 2 Agraarstruktuuripoliitika- Tootmisvormid: 1Liigitus- *maakasutus*kogutulu *müügimaht 2Vormid: *ettevqtted *talud *inimeste majapidamised 3Nõudepoliitika 1 Intensiivne tootmine- Taimekaitse 2 Ekstensiivne tootmine- Loomakasvatus 4Valdkonnad : *taimekasvatus *loomakasvatus *alternatiivpõllumajandus Agraarstruktuuripoliitika eesmärk on taimekasvatuse, loomakasvatuse ning alternatiivpõllunduse
(teisene töötlemine, turundus, kaubastamine); regionaalpoliitika (riikide eri meetmete rakendamine keskmisest madalama tasemega regioonide suhtes: tööhõive, vanuseline struktuur); maaelu (sotsiaalne keskkond/valdkond, elulaad, põllumajandussaaduste tootmine oma tarbeks). Põllumajandus ja agraarpoliitika erinevus agraarpoliitika teostus on eri valdkondade koosmõju ja eesmärgistatud kattuvus. Põllumajanduspoliitika jaguneb tulupoliitika ja agraarstruktuuripoliitika Protektsionism majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19
Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aidatakse kaasa eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele .Nt:tarbijakaitse, toidupoliitika, kaubanduspoliitika Maaelupoliitika-kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku elukeskonna ja
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaas...
Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja EL Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel. Selle tulemusena arendatakse regioonides välja neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur, vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust. Oluliseks eesmärkide saavutamise vahendiks on tulupoliitika, mille kujundamisel lähtutakse võrdsete võimaluste ideoloogiast, kuid mida täiendatakse ümberjaotamise põhimõttega selliselt, et Gini koefitsient Eestis jõuaks EL keskmisele tasemele ja alla vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal väheneks. Tööturupoliitika. Tööturupoliitikas on põhirõhk suunatud senistelt passiivsetelt meetmetelt aktiivsetele (ümberõppe ja tööturule tagasipöördumise soodustamine), tööturupoliitikale suunatakse eelarvest vahendeid EL keskmisel tasemel.
b. * nii monetaar kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 37. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. * püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase d. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist 38. Tulupoliitika seisneb: a. suurema tulu saamises tootlikkuse suurendamise teel b. * inflatsiooni kontrollis ilma majanduslangusi tekitamata c. kulutuste globaalse vähendamise programmi väljatöötamises d. kompleksprogrammi "tulud üles kulud alla" väljatöötamises 39. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal? a
Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist. Lisaks rahandus- ja krediidipoliitikale on keskvõim muuhulgas sisse seadnud ka tulupoliitika, mis hõlmab meetmete kasutamist, mõjutamaks läbirääkimisi palgaküsimustes ning põllumajanduslike ja kalanduslike vaidluste lahendamisel. Sissetulekute ümberjaotamise eesmärgil reguleeritakse tulumaksumäära ja sotsiaalsete hüvede (sh riiklik kindlustusskeem) pakkumise ulatust. Kahekümnes sajand oli Norra jaoks pideva jõudsa majanduskasvu aeg. Alates 1970ndatest aastatest on Norra majanduses põhilist rolli mänginud avamere naftatööstus
b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 27 Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunavad vastavat poliitikat: Vali üks: a. Jaapani kommertspangad b. Jaapani valitsus Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu c. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu d. vabaturu seadused 28 Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: Vali üks: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b. otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises c. tulumaksu vabastust ettevõtetele d. palkade sotsiaalses kontrollis ning rikkujatele nn. maksutrahvi sisseviimises 29 Nõudlusseadus väidab, et: Vali üks: a. nõua mis sa nõuad rohkem ikka ei saa kui on b. koos kauba hindade tõusuga kasvab ka kauba nõudlus c. suur tükk ajab suu lõhki
Sihtide saavutamine peab olema võimalikult selgesti jälgitav. Lääne-Euroopa riikides on stab pol peaeesmärkideks olnud hinnataseme stabiilsis, täielik tööhõive ja majanduskasv. 17. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid Stab pol peamisteks instrumentideks on riigi kulutused, maksud (mõjutavad ka erakulutusi) ning laenude tase. Keynes´i järgi peaks elavnemise perioodil raha säästma, et seda saaks kasutada madalseisu ajal. Stab pol toetamiseks kasutatakse tihti tulupoliitika instrumente - miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine jne. Eesmärgiks on saavutada erasektori stabilisatsioonile orienteeritud nominaalne sissetulek, k.a. töötasud, intressimäärad ja kasumid. Informatsioonipoliitika (infovahetus huvigruppidega), otsene hinnaregulatsioon ( min ja max hinnad, töötasud, intressimäärad) ning pol sekkumised, mis reguleerivad erasissetulekuid kaudselt. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
