KASU JA KULUTUSED Kasu (TsüS § 62) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (ehk kasutuseelised). § 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku võiosalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. § 64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. § 65
Eesti riigikaitse kulutused Mis on üldse riigikaitse? Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit.
Muu tulu 38,8 1,12 71,0 1,34 Mitterahaline sissetulek 115,8 3,33 154,7 2,93 ÜHE LIIKMEGA LEIBKONNA ARVESTUSLIK ELATUSMIINIMUM JA 30 PÄEVA MINIMAALSE TOIDUKORVI MAKSUMUS --- Aasta ning Näitaja Arvestuslik ..minimaalse elatusmiinimum toidukorvi maksumus 2005 1938 816 2007 2341 1031 Tabel 10. Leibkonnaliikmete kulutused kuus valitud kuludeetsiilides 2005 ja 2007 (krooni) I kuludetsiil V kuludetsiil VI kuludetsiil X kuludetsiil Kulugrupp 2005 2007 2005 2007 2005 2007 2005 2007 Kulutused kokku 900,7 1253,6 2461,1 3288,9 2811,8 3849,4 9287,5 12832,7
Tulud tulevad maksudest, kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud. Viimasena muud kulud. Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Sotsiaalmaksust laekub 28% riigieelarvesse, ning sotsiaalse kaitse eest 34%.
Millest eelarve koosneb: Valitsuse tulud/osakaal Üksikisiku tulumaks – 5% Ettevõtte tulumaks - < 5% Käibemaks - ~30% Aktsiisimaks - ~16% Muud maksud ja trahvid - ~4% Sotsiaalmaks - >40% Maksutulud kokku ca 80% eelarvest, ülejäänud vara müük ja EL toetused! NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt ! Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus
Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest maksmisega. Nii kodumajapidamised kui firmad võivad finantsturgudelt võtta laenu, et finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning
d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000. Kui palju ja mis suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulguda? YFE=4000 Y0=3000 c) Kas tegemist on langus-, või inflatsioonilõhega? Languslõhega Lisa: Kirjeldage tasakaalutulu arvutamist sisse- ja väljavoogu abil. Kirjutage valem! (10p)
PIH põhiidee on, et tarbimine on iga-aastase püsiva sissetuleku konstantne osa, konstantne osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest, varandusest ja muudest teguritest, nagu isiklikud eelistused ja vanus. KALDORI HÜPOTEES (KH) Agregeeritud tarbimisfunktsioon võib olla sissetuleku jaotumise funktsioon. Jagab ühiskonna töölisteks ja kapitalistideks, kellel on erinev sissetuleku tarbimise kalduvus. SISSETULEKUTE- KULUTUSTE MUDEL Kulutused= sissetulek *Enamikes ringlusvoogude mudelites eeldatakse, et majandus koosneb üksnes majapidamistest ja firmadest. Töötajatele makstakse vastavalt tööpanusele, mis on nende sissetulek Q. Firmad toodavad tarbekaupu C. Kui kogu sissetulek kulutatakse E, siis Q=C=E. *Say seadusega seotud varureguleerimisprotsess seletab, kuidas turumajandus võib suunduda madalamale tasemele kui täieliku tööhõive tasakaal, kuigi kogu toodang ostetakse.
d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9
Eelarvestamine Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. Eelarve mõte on saada ülevaade oma tuludest ja kuludest - kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Mida täpsemalt sa eelarves oma kulud lahti kirjutad, seda parema ülevaate saad. Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada, hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks muuta.
Küsimus 1 Amortisatsioon mõõdab b. seda osa tootmiskuludest, mille võrra masinad ja seadmed vananedes oma väärtust kaotavad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid Vali üks: Väär Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Netoinvesteeringud võrduvad Vali üks: b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus SKP mõõdab Vali üks: a. toodetud lõpphüviste turuväärtust Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Tulude ringkäigu mudel kirjeldab Vali üks: a
Nõudluse vähenemine laste järele Ratsionaalsed teooriad Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on Gary Becker samasugused nagu igasuguste kaupade puhul ning need mõjutavad laste arvu Lapse maksumuse tõttu peaksid väiksemate majanduslike võimalustega inimesed saama vähem lapsi Majandusliku heaolu tõustes suurenevad ka kulutused lapsele ning inimesed muutuvad lastele tehtavate kulutuste osas vähem järeleandlikuks Lapsesaamise otsus võistleb teiste elusündmustega Soov lapsi saada ja laste arv Soov lapsi saada võib olla üks olulisemaid sündimust mõjutavaid tegureid Soovitud laste arv on seotud vanusega Üllatuslikult soovivad mehed naistest enam lapsi Suurimaks probleemiks on soovitud laste sündide ärajäämine Kas lapse sünni aeg muudab lõplikku laste arvu?
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingu...
Vastu võetud 07.03.2013 Aktsepteeritud 20.08.2013 Internetis avaldatud 10.09.2013 Ülevaade (2/2) ALCOHOL MARKETING IN TELEVISED ENGLISH PROFESSIONAL FOOTBALL: A FREQUENCY ANALYSIS • Peamised probleemid Alkoholi suurenenud tarbimine suurendab inimeste terviseriske Ligi 4% kõigist surmajuhtumitest on tingitud alkoholit (World Health Organisatsioon, 2012) *Kulutused alkoholi reklaamile UK-s on umbes 202 500 000£ aastas, kokku kulutati aga kogu alkoholi turustamisele üle 800 000 000 £ aastas (Institute of Alcohol Studies, 2010). Spordisaadete (sh jalgpall) ajal tubakatoodete reklaamimine on reguleeritud kuid alkoholi tarbimise kohta piiranguid pole • Võtmesõnad pole eraldi välja toodud Background Taustainfo kirjeldab lühidalt kogu artikli teema arendust ning olukorda
maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvastikutüüpi; inimeste keskmine eluiga kõrge; keskmine haridustase kõrge. 5. Vähem arenenud riigid ehk lõuna riigid Majandus vähearenenud; suur hõive põllumajanduses; rahvastik on dem. Ülemineku etapis; keskmine eluiga madal; haridustase madal, paljud kirjaoskamatuid. 6
vajadusest sellepärast kõrvalise abita tingitult või vabal vähenevad toime tulla. tahtel töötamist kulutused. 2.Ligikaudne 20.-30. a 30.-45. a 45.-65. 65.-70. 70.-85. 85.-… vanus 3.Kuhu läheb -kulub jooksvate -jooksvateks Jooksvate Ravimi ja meditsiini Ravimi ja -meditsiinikulud sissetulek kulutuste väljaminekuteks kulutused kulutused, jooksvate meditsiini suurenevad
........................................................................................6 4.3 Pingipargi arvutus..............................................................................................................7 5. Toote hinna kalkulatsioon.......................................................................................................7 5.1 Tooriku maksumus............................................................................................................7 5.2 Kulutused tööjõule............................................................................................................ 8 5.3 Kulutused seadmetele........................................................................................................8 5.4 Kulutused lõikeriistadele...................................................................................................8 5.5 TKE ja TTE seotud kulutused............................................................................
Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta:
.....................................................12 LISAD.............................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Inimeste tarbimiskulutuste statistika annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas inimesed kasutavad ära oma kuu sissetuleku. Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi toidule, eluasemele, transpordile, vabale ajale, tervishoiule, haridusele, riietusele ja palju muud. Enamasti moodustavad suurima osa kulutused toidule ja eluasemele ning nende maht ajas väga ei muutu kuna tegemist on esmatähtsate tarbekaupadega. Kulutused teistele valdkondadele on aga mõjutatavad erinevatest teguritest ja antud töös uuritaksegi seda, millised tegurid mõjutavad ühte tarbimiskulutuste valdkonda: kulutusi riietele ja jalanõudele. Antud töö eesmärgiks on hinnata, kui suured olid inimeste kulutused riietele ja jalanõudele erinevates Euroopa Liidu riikides enne ja pärast majanduskriisi. Samuti on
Sa lõpetad varsti kooli ja pead end ise majandama hakkama. Võib-olla oled juba täna majanduslikult iseseisev. Selleks, et tulevikuks valmis olla, koosta pere-eelarve järgmistel tingimustel: 1.Sa elad vanematest eraldi kas üksi või kellegagi koos. 2.Sa pead end ise majandama. 3.Sissetulekuks võid võtta summa, mida Sinu oskuste ja teadmiste juures on võimalik teenida. Allikaid võib olla mitu. 4.Kulutused tuleb prognoosida võimalikult täpselt ja nii, et kõik valdkonnad on kaetud. Mõtle, mille peale on vaja kulutada ja mis see maksta võiks? 5. Eluaseme puhul on võimalikud erinevad võimalused (üüritud, laenuga ostetud, päritud või kingitud). Kahekesi koos elades saab kasutada ka kahte sissetulekut ning kulude jagamist. Vormistus vali ise. Tähtis on, et tulud ja kulud on ilusasti kirjas. Pereeelarve
Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades
Teenused 8,90% 7,60% 1,50% 2,80% Tarbijaindeksi muutus võrreldes eelmiste aastatega Tarbijaindeksi muutus on abielupaaril olnud 4 aasta jooksul üsnagi suur. Tabelisse ei lisanud ma näiteks alkohoolsed jooke, tubakatooteid, transporti, vaba aega ning palju teisi väljaminekuid, kuna arvasin, et need ei ole hädavajalikud kulutused ja neid saab suuresti vähendada. 2009. aastal oli abielupaari tarbijaindeksi langus üsnagi väike, kõigest 1,92%. Abielupaar kulutas toidule -0,4% vähem kui eelmisel aastal. Riietus langes võrreldes eelmise aastaga 3% võrra ning samuti ka tervishoid 3,4% vähem kui eelneval aastal. 2010. aastal abielupaari tarbijaindeks tõusis 2,14%. Kulutused tõusid riietuse ning eluaseme koha pealt. Väiksemaks läksid kulutused teenuste ning tervishoiu pealt. 2011
KODUTÖÖ 2, ARVUTAMINE Tallinn 2009 Kodutöö 2, arvutamine KODUTÖÖ NR 2 AINES PERSONALI PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1) Ülesandes on toodud tööjõukulud töötaja kohta. Arvuta kui suured on kaudsed tööjõukulud ja otsesed tööjõukulud kuus? 3p • Töölepingujärgne brutopalk=22 000 eek/kuu • Toitlustamiskulud = 600 eek/kuu • Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu • Töökoha maksumus = 400 eek/ kuu • Töörõivad =0 • Lähetuskulud = 11 000 eek/aasta • Sidekulud = 8400 eek/aasta • Kulutused töötaja transportimisele töökohale = 0 • Kulutused tervishoiule = 400 eek/kuu • Kindlustus = 4000 eek/aasta
Valemid MAKRO Ringkäigu mudel: Üldised tasakaalutingimused kulutused = tarbimine + investeering + valitsuse kulud I investeering Isiklikult kasutatav tulu = Y + TR + Td C tarbimine S = ( Y + TR Td) - C S säästud Y = C + S TR - Td Ti, Td maksud Y = C + I + G - Ti TR tulusiirded, raha abivajajatele C + S TR + Td = Y = C + I + G - Ti Y tulu
8. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: A. aktsiaseltsi kasum B. riiklikud siirdemaksed C. ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid D. renditulu E. töötasu ja palk ANSWER: B 9. Riikliku sektori panuse arvestamiseks SKP määramisel tuleb: A. määrata riiklike kulutuste maht kaupade ja teenuste ostmiseks B. määrata riiklike kulutuste maht kaupadele, mis ei kuulu teenuste kategooriasse C. arvestada riiklikud kulutused ainult lõpptoodangu ostmiseks D. arvestada riiklikud kulutused tarbekaupade ostmiseks E. kõik vastused valed ANSWER: E 10. Mõiste " investeeringud" rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: A. iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa B. igat liiki aktsia ostmist C. varude suurenemist aasta lõpuks D. igat tarbija poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa E. kõik vastused valed ANSWER: C 11
kõigi vajalike tegevustega õigeks ajaks valmis. MINU PROBLEEMID 1. Ülikoolil puudub ühtne infosüsteem, mis kajastaks minu valitud ainete põhjal mulle olulist infot (kodutööd, kontrolltööd, arvestused jne). 2. Elan Tallinnast väljas, mistõttu kulub palju kasulikku aega ja energiat edasi-tagasi sõitmiseks. 3. Unereziim on paigast ära. Seetõttu on hommikuti raske ärgata ja õhtuti ei tule und. 4. Regulaarselt söömisega on raskusi viitsimatuse tõttu. 5. Suurenenud kulutused. Kulutades raha samadel asjadele, mis varemgi on kulutused siiski oluliselt suurenenud. 6. Esimesel semestril on kõik loengud kohustuslikud. Osades ainetes oleks kasutegur suurem kui jätaksin loengusse tulemata ning loeksin kodus teemad läbi, säästes nii aega kui ka raha. MINU PROBLEEMID PROBLEEM TÄHTSUS EDASILÜKKAMATUS SUMMA 1. Elan Tallinnast väljas, mistõttu 8 4 12
Võrreldes kuludetsiile on näha, kuidas on omavahel seotud ning kuidas muutub leibkonnaliikme kulutuste osakaal erinevatele toodetele ja kaupadele tema sissetuleku suurenemisega. Näiteks esimesse detsiili kuuluvatel leibkonnaliikmetel kulus kõige suurem osa, peaaegu pool oma sissetulekust toidu ja alkoholita joogi peale, kõige vähem aga hotellide, kohvikute ja restoranide ning üldse vaba aja peale. Teistest suurema osa moodustasid ka kulutused eluasemele ning majapidamisele. 5 Kuludetsiilide keskmises osas oli protsentuaalselt vähenenud toidu, sideteenuste ja aktsiisikaupade kulutuste osakaal. Suurem osa oma sissetulekust kulus nüüd hoopiski vabale ajale ning transpordile. Viimases, X detsiilis on olukord võrreldes I detsiiliga tunduvalt muutunud. Kulutused
2000. aastate alguses hakkas struktuursetest muutustest tingitud tööpuudus vähenema. Töötuse määr vähenes iga aastaga jõudes 4,7%-ni 2007. aastal. Tööpuuduse vähendamisel oli osa mitmel teguril, millest olulisematena võib nimetada majanduskasvu mõju tööturule, 2004. aastal avanenud võimalust kasutada Euroopa Sotsiaalfondi toetusi ja eestimaalastele ilmselt tähtsaim, võimalus töötada välismaal. Enne ülemaailmset majanduskriisi olid Eesti kulutused tööpoliitikale väga tagasihoidlikud. Kui enne Euroopa Liiduga liitumist hõlmasid tööpoliitika kulutused SKP-st 0,27%, siis 2007. aastal olid kulutused vähenenud 0,15%-ni SKP-st, mis jättis Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas viimasele kohale. Samal ajal näiteks kulutasid stabiilselt madala töötusega Taani ja Holland tööpoliitikale vastavalt 2,7% ja 2,5% SKP-st. Belgia -- Belgium Taani -- Denmark Holland -- Netherlands
2. tulu muutused Teema 4 Kulude liigitused – • Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust: 1. OTSESED KULUD 2. KAUDSED KULUD Raamatupidajate kasum – nemad arvestavad ainult otseseid kulusid; Majandusteadlaste kasum – otsesed kulud + kaudsed kulud. • Teine kulude liigitus (sõltuvalt toodetud produkti hulgast): A. PÜSI (FIKSEERITUD) KULUD (Kp) B. MUUTUVAD TOOTMISKULUD (Km) KOGUKULU (KK) = Kp + Km • Kolmas kulude liigitus (sõltuvalt perioodist, mille jooksul kulutused tehakse): A. PIKAAJALISED KULUD B. LÜHIAJALISED KULUD Kogukulu kõver - KOGUKULU KÕVER KK = Kp + Km *Kogukulud ei hakka kunagi nullist, sest alati on olemas püsikulud, mille suurus ei olene tootmismahust. Teades olemasolevaid tootmistehnoloogiaid ning töö ja masinate hindu, saab ettevõte kalkuleerida madalaima kulu, millega toota. Ettevõtte kattepunkt - Ettevõtte kattepunkti leidmiseks kasutame kogukulu kõverat ja kogutulu joont, mis näitab ettevõtte müügikäivet (müügitulu)
8. Millised on messil osalemise võtmeküsimused ettevõtte lähtekohast? Messil osalemise võtmeküsimused: Messiboksi suurus Messiboski asukoht Messiboksi kujundus Messoboksi meeskond ja tööjaotus Aktiivne tegevus eesmärkide saavutamiseks Baaskulutused (osavõtumaks, piina üür, teenused messil) Messiboksi ehitus ja sisustus Teeninduskulutused Kommunikatsiooni- ja reklaamikulutused Transpordi ja ladustamise kulutused Muud kulutused (projektijuhi töötasu, personali kóolitus, kontoritarbed, lilled, turvateenisnus, jäädvustamien jne) 9. Millistest kuludest koosneb messi eelarve? Baaskulutused (osavõtumaks, piina üür, teenused messil) Messiboksi ehitus ja sisustus Teeninduskulutused Kommunikatsiooni- ja reklaamikulutused Transpordi ja ladustamise kulutused Muud kulutused (projektijuhi töötasu, personali kóolitus, kontoritarbed, lilled,
VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost. 10. Kui riigi kaubandusbilanss on defitsiitne, siis ka tema maksebilanss on defitsiitne VALE, maksebilanss võb kaubandusbilansi defitsiitsuse korral olla ka ülejäägiga. TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust.
1. Millega mõõtsid merkantilistid rikkus? Kullas ja hõbedas ning vallutades kolooniaid 2. Millega Adam Smith? Rikkuse allikas on tootmise maht ning see sõltub sellest kuidas riik suudan oma tootmistegureid rakendada. (füüsiline kapital, finantskapital, loodusressurs, tööjõud) 3. Mis on SKP? Kindla perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 4. Kuidas SKP-d arvutatakse? SKP=K+I+V+PE K-kodumajandite kulutused I-ettevõtete investeeringud V-riigi kulutused PE-puhas eksport 5. Miks SKP-sse arvestatalse ainult lõpptarbimise kaubad? Et vältida topelt arvestamist. 6. Miks SKP-ga ei saa mõõta rahva heaolu?8p 1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks-kodumajanduses toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise. 2)Ei arvestata vabaaja väärtust-kulutused, mis tehakse inimeste taastumiseks(puhkused) 3)ei mõõdeta varimajanduse toodangu väärtust- SKP-sse ei arvestata tulu mis saadakse salakaupade müügist.
Demograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike 2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus Aasia, India, Indoneesia, Aafrika, Pakistan, Iraan · Sündimus väga kõrge 1) naise roll ühiskonnas madal
kasutamisest 29) Kulude tulude ringkäik (joonis) 30) Sisemajanduse koguprodukt SKP (Gross domestic product GDP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 31) Rahvuslik koguprodukt RKP ( 32) Kulutuste lähenemisviis e tarbimiste lähenemisviis (Expenditure approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks vastavalt selle turuväärtusele. a. Tarbimiskulutused C - (Consumption expenditures) on majapidamiste poolt aasta jooksul tehtud kulutused toodetud kaupadele ja teenustele. (Tooted on loodud ja kodumajapidamised on need ostnud) b. Investeerimiskulutused I (Investment expenditure) on kulutused, mis on tehakse kapitalikaupade/püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid
Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Immteriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid
Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh Reh = 350 x 6 x 46500 / 200000 = 488,25 aastas Korraline tehniline ülevaatus 60 ja seda teostatakse 1 kord aastas. Kohustuslik liikluskindlustus aastaks 400. Küttele kulub 22L/100km, kütteliiter maksab 1,2. Talveperioodil on kütusekulu norm 10 % suurem. Talve- ja suveperioodi pikkus on võetud võrdseteks
c) Raha nõutav kogus suureneb d) Rahanõudlus suureneb 2. osa ÜLESANDED 1. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbimisfunktsiooni kohta: Yd 200 300 400 500 600 700 C 120 200 280 360 440 520 S E a) Täida tabeli kolmas rida (5 punkti) Oletame, et plaanitud investeeringud (Id) on 50, avaliku sektori kulutused (G) on 90 ja netoeksport (X-M) on 20. b) Täida tabeli neljas rida ja arvuta tasakaalutulu (10 punkti) c) Arvuta MPS (säästmise piirkalduvus) (5 punkti) 2. Oletame, et majandus on kolmesektoriline ja suletud. Autonoomsed investeeringud (Id) on 150, avaliku sektori kulutused (G) on 300 ja tarbimisfunktsioon on C= 500 + 0,6Y. Vasta küsimustele: a) Millised on tasakaalunäitajad (10 punkti) Tasakaalutulu Y= Tasakaalutarbimine C=
välislähetuse korral maksma päevaraha. Töölähetuse kulude, hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord (edaspidi määrus) kehtestati Vabariigi valitsuse määrusega ..... Määruse aluspõhimõtted · sõidu ja majutuskulud hüvitatakse üksnes kulu tõendava dokumendi alusel, · lähetuskulude hüvitamisel välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse eurodesse välisriiki toimunud lähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel, · päevaraha maksmisel kohaldatakse põhimõtet, mille järgi teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha makstakse tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost. Q* =F (toodang; tunnid; töötajad; elanikkond) SKP leidmiseks on kaks meetodit: A) Saadud tulu (tootmise) meetodil Q = W + rt + r + p, kus Q SKP, W töötasud ja palgad, rt üürid, r intressid, p - kasumid B) Kulutuste meetodil E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Nominaalne SKP - arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. SKP Inflatsioon Tööjõu produktiivsus
lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks Avaliku sektori kulutused- valitsemiskulud Puhaseksport- ekspordi-impordi vahe,mis näitab kui palju kulutatakse välismaiste kaupade/teenuste tarbimiseks. IMPORT-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt EKSPORT-kaupade ja teenuste müük välismaale Tsüklilisus- majanduskasvule järgnev periood,kus majanduskasv kas aeglustub või langeb,et taas uuelt tasandilt alustada.
Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab
......................................................4 1.1 Reisi eesmärk..............................................................................................................................4 1.2 Reisifirmade teenuste kasutamine..............................................................................................4 1.3 Populaarsemad sihtkohad Eestis.................................................................................................4 1.4 Eestis tehtud kulutused...............................................................................................................4 1.5 Külaliste hinnang reisile võrreldes ootustega.............................................................................5 2. VÄLISTURISTIDE SAABUMISED AASTATEL 2003-2007...............................................6 2.1 Soomalaste saabumised..............................................................................................................6 2
Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab
- maksuseadus - asjaõigusseadus Majandussektorid: Primaar- mets, põllumajandus(kahaneb), kalandus. Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr) RKT-rahvamajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud riigi residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine - ettevõtete tarbimine - riigi tarbimine e. valitsuskulutused -puhaseksport(Eestis negatiivne) 2)tulude järgi: -teguritulud (rent, palk, intress, kasum=rahvatulu) -kaudsed maksud -amortisatsioon-kulutused põhivara asendamiseks 3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust.
Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M).
9. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. Kulutuste lähenemisviis: SKP = E = C + I + G + (X M) Kogukulutused (E) · Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele. · Investeerimiskulutused I kulutused püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel (tootmishooned, seadmed, varud). · Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori teenuste ja kaupade oste (kulutused haridusele ja tervishoiule, kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt, tulusiirded ehk maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, ntx
Ptööl tööliste palk koos sotsiaaleraldistega 1 tunnis; Cseade seadme tunnihind kr/tund; Stsehh tsehhi kaudsed kulud (tavaliselt 60-80%) 12 Cmat = 14,5 kg m = 10 kr/kg Claast = 3,1 kg Cjääk =1 kr/kg tkooriv = 0,28 tund Ptööl = 100 kr/tund Cseade = 200 kr/tund Stsehh = 70% Ctoorik = 14,5*10-3,1*1+0,28*(100+200)*(1+0,7)=141,9+142,8=284,7 kr Kulutused toorikule arvestamata kulutusi tööjõule ja pinkidele: 141,9 kr Kulutused tööjõule Töötasu tööpinkidel: 100 kr/tund. Sotsiaal-, haigus- ja töötuskindlustusmaks: 33,5% (töötasust). Cpalk = t /60*60, kus t aeg(minutites), mis kulub tööjõule , et valmistada 1 detail. Cpalk =(46/60)*100= 77 kr C palk = C palk N , kus N 15000 tk. C palk =77*15000= 1155000 kr Cpalk 33,5%
) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse. kellele toota. Hind-rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Segamajandus-majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik(riigi) sektor ning Täiendkaup- riik reguleerib majandust
II 0,710,99 nt põllult korjatavad viljad (kartul, teravili) III 0,510,70 IV 0,410,50 V Kuni 0,40 3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel OHp= Kulutused kokku/veotöö OHq= Kulutused kokku/töömaht Veokauguse muutmumisel muututvad kulutused kokku ehk muutuvad kulutused kütteainele, määrdeainele, amortisatsioon, remont, rehvid. Samuti muutub ka tööjõukulu. Pilet 3 1) Logistika ahela lülid laotöö Logistika lülis kasutatakse ladu veose säilitamiseks. Ladu võib paikneda logistika ahela alguses, vahepeal või lõpus. Laosüsteemi logistilised funktsioonid:
annaabi.ee 
