docstxt/136367487228.txt
Kuidas sisustaksin oma vaba aja, kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada
ühikuid (tundi, tk) 1 800 1 755 1 770 1 780 1 805 1 840 1 980 2 140 ühe ühiku keskmine müügihind 57 55 56 56 57 59 65 66 Raha sissetulek Laekumine müügist arvestades krediiti müüki 99 910 96 307 98 283 99 854 103 441 108 061 128 085 141 795 sellest 0% määraga maksustatavat müügitulu 0 0 0 0 0 0 0 0
kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*;
3.PEATÜKI KOKKUVÕTE Nõudlus Hüvise individuaalne nõudlus on hüvise kogus, mida üks majapidamine mingil perioodil erinevate hindade korral tarbida soovib. Nõudlust mõjutavate tegurite hulgas on olulisimad hüviste hinnad ning majapidamise sissetulek. Nõudlus ja hüvise hind hüvist nõutakse tavaliselt seda rohkem, mida madalam on selle hind. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: 1. Hüvis muutub teiste hüvistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); 2. Endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Ühe hüvise nõudlust võivad mõjutada ka teiste hüviste hinnad, näiteks asendus- ja kaaskaupade korral
Eluks vajalikud kaubad nagu toit ja riided tarbijat eriti ei mõjuta, kuna ta on sunnitud neid ostma. Aga on ka olemas suhteliselt lähedasi või sarnaseid kaupu .Näiteks ühe hind tõuseb veidike , siis selle nõudlus väheneb , aga teise kauba hind jääb samaks, siis seda ostetakse rohkem. Tarbijate sissetulekul on samuti suur roll ning hinnaelastsus mõjutab seda ka palju . Luksuskaupade puhul on neil suur tulu elastsus, kuna kui tarbijad leiavad et nende sissetulek väheneb, saavad nad ka ilma nendeta hakkama. Pakkumise elastsuse juures on oluline mõjur ka ajaperioodi pikkus, see tähendab seda et näiteks tootjad pole võimelised lühikese ajaga oluliselt kauba kogust suurendama või vähendama. Hinnaelastsus mõjutab tarbijat just selles osas, milliseid kaupasid on tarbija suuteline ostma. Pakkumise elastsuse põhjal on tarbijal võimalik valida, milline kaup on tema jaoks just kõige sobivam ning normaalseima hinnaga.
võrreldes teiste valdkondadega. 2008 2009 2010 2011 Keskmine palk 2580 eurot 2544 eurot 2582 eurot 2664 eurot IT valdkonna palk kuus 2 täiskasvanu kohta 2008. aastal oli abielupaari kogusissetulek keskmiselt on 2580 eurot kuus aga 2009. aastal langes see 1,4% 2544 eurole kuus. 2010. aastal tõusis kuu sissetulek 1,5% võrra ning 2011. aastal tõusis kogusissetulek 3,2% võrra, ehk siis kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Selle tabeli põhjal võib öelda, et abielupaari sissetulek kasvab järgmise aasta jooksul märgatavalt ning juba rohkem kui eelnevatel aastatel. 2008 2009 2010 2011 Kokku 9,30% 1,92% 2,14% 4,46%
APC on suurem kui MPC, kuid väheneb sissetuleku suurenemisel, saades võrdseks MPC- ga sissetuleku väga kõrge taseme korral. AIH viitab APC lühiajalisele stabiilsusele, suurenev kalduvus hoiustamisele võib viia sajandupikkuse stagnatsioonini. SUHTELISE SISSETULEKU HÜPOTEES (RIH) Madalamas sissetulekurühmas olevad inimesed kulutavad enamiku sissetulekust näitamaks, et neil läheb hästi. See teeb nende APC kõrgeks- demonstratsiooniefekt. Demonstratsiooniefekti aluseks on suhteline sissetulek. Kui inimesed on kasvanud mingi elatustaseme tingimustes, siis püüavad nad sissetuleku vähenedes jääda samale tasemele. Paljud majandusteadlased ei nõustu, et tarbimisotsuste aluseks on suhteline sissetulek. Teine vastuargument on jõukuse mõju tarbimisele. Tarbimise ja tarbimiskulutuste vahe on seletatav kestvuskaupade ostmise ajastamisega. ELÜTSÜKLI HÜPOTEES (LCH)
kogus või mõne teise osaleja heaolu. Tasakaalu all mõistetakse enamasti mingit soovitavat seisundit, vastab mudelis paika pandud tingimustele. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. Lihtsustamine tingib selle, et mikroökonoomilised seosed on alati stohhastilistid- juhuslikud. Hüviseid kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, nad võivad olla materjaalsed( kaubad) või mittematerjaalsed( teenused). Majapidamine on majandusüksus, millel onühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Homo oeconomicus- sihilikult lihtsustatud mudel. Tarbimiskomplekt-mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Kõiki võimaikke kahe hüvise kombinatsioone nimetatakse tarbimisruumiks. (41) eelarvejoone võrrand- saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste otmiseks ja sissetulekud eeldus kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud
w Põhja riigid w Lõuna riigid Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel: w Kõrgelt arenenud riigid (More Economically Developed Countries MEDC) w Uusindustriaalsed riigid (Newly Industrialised Countries NIC) w Vähem arenenud riigid (Less Economically Developed Countries MEDC) Lisaks kasutatakse mitmesuguseid nimetusi sarnase majandusstruktuuri või arengulooga riikide kohta, näiteks: w Naftariigid põhiline sissetulek on naftatootmisest tulenev (AÜE, Saudi Araabia jne) w Istandusriigid - põhiline sissetulek on põllumajdnustoodetest (Kuuba) w Aasia tiigrid nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid Kagu-Aasia riike Lõuna- Koread, Singapuri, Taiwani ja Hongkongi. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu.
Kuna üritasime vältida diskrimineerimist, leidsime kompromissi teatud tingimuste näol. Kuna tuleb soosida ja toetada ilma perekondliku hooleta jäänud laste adopteerimist ja seeläbi eelduste loomist nende kasvamiseks eluterves keskkonnas. Seetõttu toetame adopteerimist samasoolistel peredel juhul kui paar on läbinud selleks ettenähtud koolitused teemadel kuidas lapsi kasvatada, toetada ning kaitsta. Samuti peab paaril olema lapse ülalpidamiseks piisav sissetulek. Kindlasti peab ka lapsel vanuses 10 või enam peab olema otsustus õigus selle üle, kas ta tahab minna samasoolisesse perre või ei. Tingimustega nõustus ka MTÜ lastekaitse liit.
Ettevõtlusega kaasnevad hüved, probleemid ja riskid Liisa Trisberg 2015 Ettevõtjaks olemise eelised ● Rahuldustpakkuv töö – ettevõtte rajatakse valdkonnas, mis on südamelähedane ● Hea sissetulek – ettevõtjate osakaal on rikkaimate inimeste edetabelis suur ● Ettevõtja maine – kaasneb enamasti positiivne maine ● Endale sobiva töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri loomine – ettevõtja otsustab, kuidas midagi tehakse Väikeettevõtte puhul võivad olla olulised veel: ● Otsene suhtlemine klientide, töötajate ja koostööpartneritega ● Suurem paindlikkus – kas töötada pigem varahommikul või hilisõhtul?
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
5. mai kolmapäev Sissetulek: 500.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Puudub puudub Hapukoor 9.- 493.- Porgand 1.- 2 õuna 3.- 6. mai neljapäev Sissetulek 200.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Plokk suitsu Puudub Puudub 30.- 170.- 7. mai reede Sissetulek 500.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst 2 fizzi 24.- Puudub Puudub Tankisin 228.- pensiini 150.- 1 vein 98.- 8. mai laupäev Sissetulek 100.-
professionaalsete teenuste, nt arstindus, teenuse pakkujad, kultuuri teenused avalikkusele, näiteks muuseumid, avalikud teatrid, loomaaiad, finantsteenused ja muu. Kõik Saksamaal kodanikud ning seal töötavad ning sissetulekut omavad inimesed peavad maksma makse. Üksikisiku tulumaksu määr varieerub 0% kuni 45%ni. Tulumaksuvaba on sissetulek, mis on kuni 8004 eur/aastas. Tegemist on astmelise tulumaksuga.Mis tähendab seda, et maksumäär tõuseb sissetuleku suurenedes. 14% maksustatakse sissetulek 8,005- 52,881 EUR 42% maksustatakse sissetulek 52,882-250,730 EUR 45% maksustatakse sissetulek 250,731 EUR ja rohkem Alates 2009. aastast on kõigil Saksamaa kodanikel ja Saksamaal töötavatel välismaalastel oma maksumaksja ID-number, maksukaart (,mis kajastab maksude suurust mõjutavat informatsiooni.) Maksustamise klassid: I = üksik inimene II = üksikvanem III = abielus, abikaasal pole sissetulekut või on väiksem sissetulek IV = abielus, abikaasaga sarnane sissetulek
Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 6 047 kr 5 653 kr 394 kr Sissetulek 1 Sissetulek 2 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek Majapidamine Kuusissetulek kokku 0 kr Hüpoteek või rent 4 500 kr 4 500 kr 0 kr Teine hüpoteek või rent 0 kr 0 kr 0 kr Tegelik kuusissetulek
Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55 DVD-süsteem 14 29 ondadest) Tabel 5. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus leibkonnapea (vastutava liikme) soo järgi, 2005 ja 2007 (krooni) Tulu Netosissetul Sissetulek individuaalsest ..lapsetoe Muu ek kokku palgatööst töisest tegevusest Siirded ..pension tus sissetulek 2005 Mees 3629 2549 152 739 510 90 190 Naine 3283 1972 73 1086 828 81 151
Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvastikunäitajat: 1) Aastane elektrienergia tootmine Holland 114,734 millionit kWh, Eesti 12,964 millionit kWh, Jamaica kohta kahjuks andmed puuduvad 2)Elussündide arv 1000 inimese kohta
Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 23 900 kr 20 850 kr 3 050 kr Sissetulek 1 17 000 kr Sissetulek 2 9 500 kr Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek 600 kr Majapidamine Kuusissetulek kokku 27 100 kr Hüpoteek või rent 2 500 kr 2 500 kr 0 kr
0,079 punkti. Arengurühm Väga kõrgelt Kõrgelt Väga kõrgelt arenenud arenenud arenenud Joonis . Austraalia, Eesti ja Peruu IAI 1980-2011 2. Inimarenguindeksi komponentide võrdlus 1) Peruu Joonis . Peruu IAI komponendid Peruu kõrgeim komponent on tervis (0,852) ja madalaim komponent sissetulek (0,634). Peruu kõik näitajad jäävad suurelt alla Austraalia ja Eesti näitajatele. 2) Austraalia Joonis . Austraalia IAI komponendid Austraalia hariduseindeks on väga kõrge (0,981), samuti on ka terviseindeks üsnagi suur (0, 976), mõlemad näitajad ületavad Eesti ja Peruu näitajaid nendes valdkondades. Kõige madalam näitaja on Austraalia puhul aga sissetulek (0,837), mis on taaskord siiski võrreldavate riikide sissetuleku näitajatest üle. 3) Eesti Joonis
I PÕHITEGEVUS osteti toorainet -3000 -3000 -3000 -9000 maksti palk ja töötaja maksud -2017 -2017 -2017 -6051 müüdi kaupa 6400 6800 6200 19400 kauba müügist 5120 4080 4960 14160 kauba müügist 2 1280 2720 sissetulek 11520 10880 11160 33560 väljaminek -5017 -5017 -5017 -15051 II INVESTEERIMINE osteti tootmisvahendid -2400 -2400 sissetulek 0 0 0 0 väljaminek -2400 0 0 -2400 III FINANTSEERIMINE
· tulekaitsemaks o Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele: 19% Käibemaks 7% Tulumaks 0% - > 8,004 EUR 14% - 8,005- 52,881 EUR 42% - 52,882-250,730 EUR 45% - 250,731 EUR ja rohkem (aastas) Maksustamise klassid: · I = üksik inimene · II = üksikvanem · III = abielus, abikaasal pole sissetulekut või on väiksem sissetulek · IV = abielus, abikaasaga sarnane sissetulek · V = abielus, abikaasal on suurem sissetulek · VI= teine töökoht Protestantliku või Rooma- katoliku kiriku liikmed- vähemalt 8-9% kuusissetulekust Tööandja/Töötaja Kohustuslik kogumispension: 9,45%/ 9,45% Tervisehoid: 7,3%/ 8,2% Töötuskindlustus: 1,5%/ 1,5% Töövõimetuskindlustus: -/ sõltub (maksustamise klassist, laste arvust) · IV maksustamise klass
toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.....................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 2 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1 Lorenzi kõver Lorenzi kõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes. Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzi kõver; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine. (Arrak 1995.a, lk48-49) Joonisel 1 on kujutatud tulude jaotust 1998.a ja 2007.a. Absoluutset võrdust kajastab 45
Toon ühe näide, mille järgi saab vaadata kuidas töötavad koos õiglus ja õigus. Ja miks Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta. Vanuses 18 aastad vana kehtis minul Välismaalane pass tähtajalise elamisloaga. Vähem kui aasta passi kehtivuse lõpetamise ajani käisin uurimas ,mida vaja,et pikendada passi. Ja seaduse järgi tuli, et mul peab olema taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul püsiv legaalne sissetulek, mis tagab välismaalase äraelamise Eestis või legaalne sissetulek omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamist. Sellel ajal minu seisund oli selline, et ma õppisin gümnaasiumis oma sissetulekut pole ja perekonnaliikmete poolt ei olnud ka ja vanematel ei olnud ka kehtiva isikutõendava dokumendi. Ja sellest tuli,et õigus pikendada tähtajalise elamisloa mind puudub. Ei mäleta juba täpselt, milliseid lahendusi minule pakkuti, aga oli selliseid nagu abielumine, otsida seadusliku esindajat , otsida töökohta
RSS ( a^ , b^ ) = 0 ^ hinnangu (BLUE, Best Linear Unbiased Estimator). b^ b = y - ax ^ Mudeli hindamise tulemus, näide Arvutus mudeli järgi, näide Sissetulek ja elektrienergia tarbimine. houthakker.gdt Tähistused: elektrienergia tarbimine Y, elanike sissetulek X. Mingis linnas oli elanike keskmine sissetulek 800 GBP aastas. Leiame mudeli yi = b + axi + ui parameetrite hinnangud.
Eelarve Sisesta kuu Sisesta nimi Sissetulek Kulud Fikseeritud kulud Palk 1 4 Rent/eluasemelaenu maksed 1 Palk 2 0 Kodu kindlustus 0 Intressitullu 0 Kinnisvara maksud 0 Dividenditulu 0 Autoliising/laen 1 0
Tulud Minu sissetulek(palk) 12 000 kr Tüdruksõbra sissetulek(palk) 9 000 kr TULUD KOKKU 21 000 kr Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ca. 4000 kr Korteri üür 3000 kr Sidekulud 600 kr TULUD KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter 50 kr Halduskulud 200 kr Küte ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus 1100 kr Kindlustus 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ca. 4200 kr KULUD KOKKU 16 700 kr
Minu ühe kuu tulud ja kulud Pereliikmete arv 1 Sissetulek kuus 3980 Eluasemekulu 900 Trantsport 750 Meelelahutus 200 Rõivad 300 Tervishoid 100 Side 250 Alkohol, tubakas 500 Toit 780 Söömine väljaspool kodu 200
kogus Nõudlusseadus: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus mida suurem hind seda väiksem nõudlus Kauba nõudlus väheneb kui: Kauba nõudlus suureneb kui: Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb Sissetulek väheneb Sissetulek suureneb Rahvaarv väheneb Rahvaarv suureneb Eelistatakes vähem seda Eelistatakse rohkem seda kaupa kaupa *Kaaskaubad nt arvuti + tarkvara, käivad teineteisega kaasas *Asenduskaubad - nt apelsinid ja mandariinid Kaupu saab jagada: normaalhüvised (kui raha on rohkem siis ostan neid
Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada:
Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis:
kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks,
vaatlus ei lükka hüpoteese ja prognoose ümber, omandab teooria staatuse Majandusanalüüsi keeled( võimalused) · Verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiline, selgitatakse joonise abil ülevaatlik · Matemaatiline, selgitataakse valemi funkts abil · Näiteks nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px) Kus Qx on kaubaa x nõutav kogus ja Px on kauba x hind. Qx = 100- 20 Px, üldisemalt Qx = f( Px, Py , M) Kus Py on kauba y hind ja M on sissetulek Tüüpilise vead ehk eksijäreldused · Vale põhjuse viga ehk post.hoc tekib eeldusel, et kui kaks nähtust ja sündmust ilmuvad või avalduvad koos on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Cateris paribus, ladina keelest ,,teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse
4.3.Majandusanalüüsi keeled ( võimalused ) On 3 erinevat võimalust: · Verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Gaafiline, selgitatakse joonise abil, ülevaatlik. · Matemaatiline, selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Näiteks nõudlusseaduse väljendamine: Qx = f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind. Qx = 100 20 Px, üldisemalt Qx = f(Px, Py, M), kus Py on kauba y hind ja M on sissetulek 4.4.Tüüpilised vead ehk eksijäreldused · Vale põhjuse viga ehk post.hoc. Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust(sündmust), ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Ceteris paribus, ladina keelest "teistel võrdsetel tingimustel"
2. Teiste kaupade asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada kaupadega. Nõudluse mõjurid: 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade asendada. 3
.. EUR Õppemaks Elukoht Koolitused/ Kursused Transport Meelelahutus/ Sport Toit Shoppamine (Riided, tehnika, jm) Reisimine 4. Kas sinu ressurssid on piisavad katmaks su kulutusi? Jah Jah, ja raha jääb ka üle säästude jaoks Ei, vajaks lisaressursse 5. Mille peale tahaksid rohkem kulutada? Õppemaks Majutus Koolitused Transport Meelelahutus/ Sport Toit Shoppamine Reisimine 6. Milline sissetulek oleks hetkel piisav mugavaks eluks? (Palun olge selle küsimuse osas realistlik) Vähem kui 300 EUR 300 400 EUR 400 500 EUR 500 600 EUR Rohkem kui 600 EUR Aitäh vastuste eest! Järeldused: Kokku osalejaid: 23 Mees: 12 Naine: 11 Keskmine vanus: 20,7 aastat 1. Milline on teie keskmine kuusissetulek? Keskmine kuu sissetulek
(EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) JOOKSUL Tulu 40000 42500 45000 47000 50000 44900 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 22400 Kasum 17000 20500 23000 25000 27000 22500 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu. Mina eeldan, et 5 aasta jooksul mul töötavad 4 inimest: Klienditeenindaja(2); Müügiesindaja; Raamatupidaja. KLENDITEENINDAJA MÜÜGIESINDAJA RAAMATUPIDAJA
kaaludes erinevaid kompromisse ja alternatiive hoides eelarve tasakaalu. • Selgitame raamatupidamise bilansi, kasumiaruande ja rahavoo põhiolemust. Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek • Sissetulek koosneb: töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. • Sissetulekute hulka tuleb arvata ka soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud
Esmalt tooksin välja väikelaenu, mille laenusumma ulatub Swedbankis 500 – 20 000 Euroni, LHV-s 200 – 10000, SEB-is alates 600 – 6400, kui laen ületab 6400 euro, peab keegi laenu käendama, ehk kolmas isik peab vastutama, Lisaks maksimaalne laenusumma sõltub SEB-is kliendi sissetulekust ja olemasolevatest kohustustest. laen tuleb kohe kontole ning tagatist pank kliendilt ei nõua. Päris niisama laenu ei anta, üksik eraisiku sissetulek peab olema Swedbank kliendil vähemalt 300 eurot, SEB kliendil 320 eurot ja LHV kliendil ei ole seda ette antud. Swedbank-is kahekesi võttes peab sissetulek ulatuma vähemalt 700 Euroni, LHV-s pole seda mainitud ning SEB-is ei ole seda samuti mainitud. Väikelaen sobib hästi näiteks ettevõtlusega alustamiseks, kodutehnika ostmiseks, kodu remondiks, ravikulude katmiseks. Laenu saades peab Swedbank kliendil viimase poole aasta keskmine tõestatud sissetulek olema
finantseerib? Maksud Finantstulud Tulud varadelt Milliseid makse makstakse? Füüsilise ja juriidlise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regresiivne maksusüsteem? Proportsionaalne kõikidele kehtib samasuguse maksuprotsent. Tulude kasvades kasvab ka makstav summa. Progressiivne mida suurem on sissetulek, seda suurem on maksuprotsent. Regresiivne madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Miks on eelarve puudujääk ning kuidas sellest vabaneda? Eelarve puudujääk ehk defitsiit tekib siis kui riigi kulud on suuremad kui tulud. Seda võivad põhjustada majanduslangused. Võimalused defitsiidist vabaneda: Laenamine Kärpida kulutusi Vajalikud mõisted
määr 7%. Tulumaks on progressiivne Tulumaks on astmeline (14- Yuliana Drigel Kelli Viisimaa SR169 MAKSUDE VÕRDLUSANALÜÜS (20%). 45%) Tulumaksuvaba sissetulek Tulumaksuvaba sissetulek on 170 EUR. on kuni 8652 EUR. Maksude suurus sõltub mitmetest faktoritest, näiteks perekonnaseis, laste arv, elukoht, töökohtade arv. Kõige kõrgemad maksumäärad kehtivad
..............................................................9 5.12 Jäätmetasu..........................................................................................................................10 5.13 Laeva kulumine..................................................................................................................10 5.14 Meeskonna toitlustamine...................................................................................................10 5.15 Planeeritav sissetulek.........................................................................................................10 5.15.1 Reisijad ja autod.........................................................................................................10 5.15.2 Kohviku ja poe pindade rent.......................................................................................10 5.15.3 Liini dotatsioon.............................................................................................
8 8 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §119 5. NÄITED KOHTULAHENDITEST 5.1 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-45-10 Kohtulahend nr 3-3-1-45-10, kuupäevaga 15.09.2010, mille osapoolteks olid Palts ja Palts vs Maksu-ja Tolliamet käsitleb suuremaid maksuintressiga seotud probleeme Sätte puudumine, mis reguleeriks maksuintressi või viivise tulumaksust vabastust Intressina tasutud sisetulek ei ole juhuslikku laadi sissetulek Maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik Kohtulahendi sisu seisneb Tõnis Paltsi ja Karmen Paltsi 2007. aasta eest esitatud ühis tuludeklaratsiooni, milles nad deklareerisid maksustava tuluna saadud maksuintressi. Õiguslikud küsimused 1. Kas Tulumaksuseadus sisaldab sätet, mis näeks ette, et maksuintress või viivis on tulumaksust vabastatud. Ei, Tulumaksuseadus ei sisalda sätet, mis näeks ette, et maksuintress või viivis on tulumaksust vabastatud. 2
midagi kaotada kui varastab poest endale eluks vajalikku söögikraami. Ivo ise muutus prügikolliks 5 aastat tagasi kui lõppes tema esimene abielu. Abielu ise oli väga rutakas ning sai tehtud mõningaid ennatlikke otsuseid. Ivo naine Leena oli viiendat kuud rase kui abielu toimus. Laps oli loomulikult Ivo oma. Kui laps lõpuks sündinud oli hakkaski kõik allamäge minema. Kuna Ivol ei olnud väga tasuv töökohta ja Leena ei saanud raseduse tõttu ültse töötada siis sissetulek ei olnud eriti suur. Lapsele kulus väga palju energiat ja raha. Seetõttu tekkis Ivol stress ning ta hakkas jooma ja veetis enamuse oma ajast kasiinodes, et kodust võimalikult kaugele pääseda. Nii tekkis Ivo perel pankrott ning Leena võttis kõik Ivo asjad ja viskas ta välja. Peale seda toimus lahutus. Ivo kolis elama oma sõbra juurde kuid seegi viskas ta varsti välja kuna Ivo varastas temalt raha. Kui Ivo lõpuks tänavale jõudis oli ta omadega väga läbi
Müük ja levik Produtseerimise firma ülesandeks on leida levitaja. Tänapäeval ei piirdu filmide ,,müük" kinodega vaid on võimalik ka osta seda DVD'l Steven Speilberg Tema tuntuim film on arvatavasti ,,Reamees Ryani päästmine" Steven on võitnud 3 Oscarit ja 2 Kuldgloobust. Summit Entertainment Loodi algselt aastal 1991. Hetkel juhivad firmat Rob Friedman, Patrick Wachsberger Sissetulek Aastal 2010 nende tehtud filmide piletitest on kogu sissetulek $519,928,024. Ettevõtte tõus tuli aastal 2008, kui tehti film "Videvik", mis tõi neile kasumit $408,773,703. Aastal 2009 murti kõik piletimüügi rekordid, kui kolme päevaga müüdi filmile "Videviku saaga: Noorkuu" $142,839,137 eest pileteid. Näitlejad Will Smith Johnny Depp Eddie Murphy Filmide sissetulekute top 1. "Avatar" $2,782,185,928 2. "Titanic" $1,843,201,268 3
Mida kujutavad endast inferioorsed kaubad ja millised neist on reaalselt olemas Inferioorsed kaubad Väheväärtuslik Asenduskaup Tarbimise osakaal suureneb kui sissetulek väheneb ja vastupidi Sissetuleku suurus mõjutab tarbitava kauba hinda ja kvaliteeti Väga palju näiteid igapäevaelust Näiteid inferioorsete kaupade kohta Salaalkohol Salakütus Salatubakas Second hand poed Kasutatud autod Ühistransport Kiirtoit, külmutatud söögid Piraatkaubad Madal sissetulek = odav kaup VS Illegaalne alkohol - "Kuiv seadus" Ameerika 1920-1933 totaalne keelustatus tarbimine muutus poole väiksemaks 1925 - 60% 1933 - 80%
positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustee ja hüvedele (nt haridusele). Kõrgklass- kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale tihti lubada üsna luksuslikku elustiili. Keskklass- kuulub keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Alamklass- kuuluvate inimeste sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neist elab juba täielikus vaesuses. Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla, mistõttu jääb võrdlemisi vähe raha muuks kui toiduks ja eluasemekuludeks.
kogus väheneb. (Pakkumiskõver- tähistus S) x telg- hüvise kogused y telg- hüvise hinnad 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas/pakutavas koguses: Muutus,mis tuleneb hinnast.(muutus hinnas ei too kaasa muutust nõudluses) Muutus nõudluses/pakkumises: Tekitavad kõik tegurid PEALE HINNA. (tarbija ootused,sissetulek jne) 5) Nõudlust mõjutavad tegurid: · sissetulek (suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi) · teiste seotud hüviste hinnad (valitakse kõige odavam) · maitse eelistus · ootused (kui on oodata suuremat sissetulekut,või hinnatõusu,muutub nõudlus) · tarbijate arv turul (mida rohkem tarbijaid seda suuremaks kujunevad nõutavad kogused igal hinnatasemel) 6) Pakkumist mõjutavad tegurid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
