g p Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll. Tulupoliitikat on minevikus üsna tihti kasutatud, kuid tundus tekitavat peaaegu sama palju lj probleeme, bl k i ta kui t neid id lahendas. l h d Industriaalpoliitika p abil p püütakse suunata ressursse tööstusharude vahel jja tagada tööstuslikku evolutsiooni. Sisaldab tavaliselt mingis vormis planeerimist. Industriaalpoliitika koosneb abinõudest (investeerimiskrediidid, tariifiseadused, kaitsekulutuste planeerimine), planeerimine) mis suunavad majanduse arengut, arengut abistades
IV -ressursside ümberpaigutamine viisil, mis muudaks SKT struktuuri. V- majanduse stabiliseerimine- töötuse ja inflatsiooni kontrollimine, majanduskasvu tagamine. POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED: · Fiskaalpoliitika- maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmine. Ehk eelarvepoliitika, valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine. · Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll. · Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine. · Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused) *Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste nihete tõttu võib loodetud sekkumine muuta olukorra hullemaks või väikese sekkumise korral on tulemus null. *Probleemiks ka teadmatus- ei ole võimalik hinnata tarbimiskalduvust ja agregeeritud
Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 90000 SEKi? a. * 6787£ b. 13575£ c. 36769£ d. 90000£ 30. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis ahistab monetaarpoliitikat b. * majanduspoliitika, mis on suunatud majandustegevuse laiendamiseks c. majanduspoliitika, mis välistab turu iseregulatsiooni d. majanduspoliitika, mis surutakse ühe riigi poolt teisele riigile vägisi kaela 31. Industriaalpoliitika kujutab endast: a. valitsuse suuna võtmist rasketööstuse eelisarengule b. kergetööstuse ja põllumajanduse taotluslikku alafinatseerimist c. * katset suunata ressursse ühest majandusharust teise eesmärgiga kiirendada majanduslikku evolutsiooni d. sotsialistliku ühiskonna pärandit 32. Monetaar ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c
c. töötajate madalamad palgad ei tekitaks tarbimisbuumi d. ei võimalda omanikel kiiresti rikastuda 26 Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhul on firmadel lubatud: Vali üks: a. 20% oma kasumist kanda amortisatsioonifondi b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 27 Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunavad vastavat poliitikat: Vali üks: a. Jaapani kommertspangad b. Jaapani valitsus Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu c. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu d. vabaturu seadused 28 Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: Vali üks: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b. otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises c. tulumaksu vabastust ettevõtetele