Nõudlus ja inflatsioon (0)

1. Nõudlusinflatsioon on: 
 
 
 
a. 
tootmiskulude kasvust põhjustatud  inflatsioon , mis võib tekkida 
palgatingimuste muutumine 
 
b. 
liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus 
 
c. 
tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse 
pakkumisvapustusena           
 
d. 
valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud 
inflatsioon 
 
 
 
2. Kui majanduses valitseb  hüperinflatsioon , siis: 
 
 
a. 
on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks 
 
b. 
tõuseb üldine  hinnatase  vähemalt 50% aastas 
 
c. 
teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast 
 
d. 
domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud 
 
e. 
viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 
 
 
 
3. Devalvatsioon on:   
 
 
a. 
finantsinstrument , mis on kujunenud  sõltuvalt  valuuta  nõudluse ja pakkumise 
vahekorrast 
 
b. 
valuuta ametlik  kurss  
 
c. 
toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud 
 
d. 
teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi 
alandamine  
 
 
 
4. Fikseeritud  valuutakurss : 
 
 
 
a. 
kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt 
 
b. 
määratakse rahvusvaheliste lepingutega 
 
c. 
iseloomustab  kullasisaldust  konkreetse riigi valuutas 
 
d. 
nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi 
kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 
 
 
 
5.  Maksebilansi   tehingud , mille tulemuse raha voolab riigist välja on:   
 
 
a. 
deebetsisendid 
 
b. 
kreeditsisendid 
 
c. 
katteta tehingud 
 
d. 
sõltumatud  sisendid  
 
 
 
6. USA dollari kursi tõus:   
 
 
a. 
ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 
 
b. 
tagab USA kaupade hinnalanguse Eesti turul 
 
c. 
põhjustab USA kaupade hinnatõusu 
 
d. 
mõjub  soodsalt  USA kaupade maaletoojatele 
 
 
 
7. Rahvusvahelises rahanduses  kullastandard : 
 
 
 
a. 
näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks 
 
b. 
toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. 
aastateni 
 
c. 
näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas 
 
d. 
toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 
möödunud aastani 
 
 
 
8. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: 
 
 
 
a. 
kui SKP väärtus suureneb 
 
b. 
välisinvesteeringute puudumise tõttu 
 
c. 
kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele 
 
d. 
kui sissetulekud vähenevad 
 
 
 
9. Kaubavahetuse  bilanss :   
 
 
a. 
jääb igal juhul samaks, sõltumata sellest, mis juhtub rahaga 
 
b. 
paraneb  pärast devalveerimist, kuid hiljem halveneb kiiresti 
 
c. 
paraneb koheselt, juhul kui devalveeritakse valuuta 
 
d. 
halveneb pärast devalveerimist, kuid hiljem paraneb 
 
 
 
10.  Monetaarpoliitika : 
 
 
 
a. 
on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks 
 
b. 
lähtub ühest selgest lõppeesmärgist 
 
c. 
lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist 
 
d. 
tugineb rahandusministeeriumi tegevusele 
 
 
 
11. Maksebilansi põhiosad on: 
 
 
 
a. 
kaupade  eksport  ja import 
 
b. 
kaubandusbilanss  ja välisinvesteeringud 
 
c. 
jooksevkonto , kapitalikonto ja reservkonto 
 
d. 
ülekannete bilanss ja teenuste bilanss 
 
 
 
12. Kitsendav  fiskaalpoliitika  on:   
 
 
 
 
 
a. 
majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori 
kulutuste vähendamise teel 
 
b. 
majanduse iseregulatsiooni  eitav  
 
c. 
majanduspoliitika , mis  surub  alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest 
 
d. 
majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste 
suurendamise teel 
 
 
 
13. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik leevendada: 
 
 
 
a. 
piirates väliskapitali voolu Eestisse 
 
b. 
kehtestades eksportkvoodid 
 
c. 
piirates sisetarbimist 
 
d. 
võimaldades eksporttoetusi 
 
 
 
 
 
 
14. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia  naelsterling  1,7 USA dollarit ja 1 USA 
dollar  7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab  Volvo  naelsterlingites, kui ta maksis 90000 
SEKi?  
 
 
a. 
6787£ 
 
b. 
36769£ 
 
c. 
13575£ 
 
d. 
90000£ 
 
 
 
15. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on: 
 
 
 
a. 
majanduspoliitika, mis ahistab monetaarpoliitikat 
 
b. 
majanduspoliitika, mis surutakse ühe riigi poolt teisele riigile vägisi kaela 
 
c. 
majanduspoliitika, mis välistab turu iseregulatsiooni 
 
d. 
majanduspoliitika, mis on suunatud majandustegevuse laiendamiseks 
 
 
 
16. Monetaar- ja fiskaalpoliitika:   
 
 
a. 
tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 
 
b. 
mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate 
rakendamist omavahel koordineeritakse 
 
c. 
on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja 
 
d. 
on niivõrd omavahel  kokkukasvanud , et mingit omavahelist kooordineerimist 
ei saagi teha 
 
 
 
17. Milles seisneb raha ajadimensioon? 
 
 
 
a. 
raha on seoseks majandustegevuse erinevate ajahetkede vahel 
 
b. 
raha on valmistatud väga tugevast materjalist ja peab ajahambale vastu 
 
c. 
vananenud ja käibelt kõrvaldatud raha ei saa enam hiljem pankades vahetada
 
 
 
d. 
ajaloolased saavad vanade müntide uurimise teel palju informatsiooni 
 
 
 
18. Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina:   
 
 
a. 
kapitalikonto defitsiit 
 
b. 
välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja välisinvesteeringute juurdetuleku 
vähenemine 
 
c. 
ekspordi suurenemine 
 
d. 
välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite  sisenemine  turule 
 
 
 
19.  Riigivõlg  on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele siis, 
 
 
a. 
kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks 
 
b. 
kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale 
 
c. 
kui  laene  on kasutatud tootlikeks investeeringuteks 
 
d. 
kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt 
 
 
 
20. Kas kõrge inflatsioonitempo ja Eesti krooni nõrgenemine mõjutab  importi  Eestisse: 
 
a. 
ei mõjuta üldse   
 
b. 
soodsalt 
 
c. 
ebasoodsalt 
 
 
 
21. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: 
 
 
 
a. 
tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; 
 
b. 
proovitakse rahast lahti saada ostes kaupu ja investeerides 
 
c. 
on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks 
 
d. 
viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni. 
 
e. 
kindlasti ei kasutata siis  kaupade ja teenuste bartertehinguid 
 
 
 
22. Dollari kursi langus: 
 
 
 
a. 
põhjustab Eesti omatoodetud kaupade hinnatõusu 
 
b. 
mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele 
 
c. 
toob kaasa USA kaupade hinnatõusu Eesti turul 
 
d. 
ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 
 
 
 
23. Milline alljärgnevast on kitsendav  rahapoliitika : 
 
 
 
a. 
diskontomäära  alandamine 
 
b. 
pankade kohustusliku  reservi  vähendamine 
 
c. 
võlakirjade müük kommertspankadele 
 
d. 
võlakirjade müük keskpanga poolt 
 
 
 
24.  Deflatsioon  all mõistetakse: 
 
 
 
a. 
hinna tõusu pidurdumist 
 
b. 
inflatsiooni vastandsündmust, hindade pidevat alanemist 
 
c. 
püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta 
 
d. 
majandusmuutujate väärtust jooksevhindades 
 
25. Barterkaubandus on: 
 
 
 
a. 
kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate 
 
b. 
kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu     
 
c. 
kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas 
 
d. 
kaubavahetus, kus tehingud kirjutatakse alla teatri loožides või parterites 
 
 
 
26. Say seadus nõudluse ja pakkumise kohta väidab: 
 
 
 
a. 
et kõikidel  turgudel  on pakkumine ja  nõudlus  alati tasakaalus 
 
b. 
et pakkumine ületab alati konkurentsi tõttu nõudluse 
 
c. 
et nõudlus ületab alati kasvavate vajaduste tõttu alati pakkumise 
 
d. 
iga  pakkuja  seljataga seisab kaks nõudjat 
 
 
 
27. Millist raha mõõtu nimetatakse M1?   
 
 
a. 
sularaha  väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid 
 
b. 
sularaha väljaspool panka ja valuutaarved 
 
c. 
ainult sularaha väljaspool panka 
 
d. 
sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid 
 
 
 
28. Rahabaasi moodustavad: 
 
 
 
a. 
ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav  reserv  
 
b. 
ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad  reservid  
 
c. 
ringluses olev raha ja  tähtajalised   hoiused  
 
d. 
ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus 
 
 
 
29. Mida tähendab mõiste kinnine  rahandus ? 
 
 
 
a. 
firma ei  suhtle  pankadega vaid saab ise hakkama 
 
b. 
firma ei ole mitte kunagi  võtnud  laenu 
 
c. 
firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused 
 
d. 
firma sissetulekud on suuremad kui kulud 
 
 
 
30. Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus?   
 
 
a. 
firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet 
 
b. 
firma võlgade ja aktsiakapitali suhet 
 
c. 
firma võlgade ja omakapitali suhet 
 
d. 
firma võlgade ja väljaantud laenude suhet 
 
 
 
31. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud 
kohustuslik reserv on 12,5%? 
 
 
 
a. 
12.5 
 
b. 
1.25 
 
c. 
8 
 
d. 
5   
 
 
 
32. Eeldame, et  töötaja  nominaalpalk 10000 krooni  aasta jooksul ei muutunud, 
inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema  reaalpalk ? 
 
 
 
a. 
9’524 krooni 
 
b. 
9’235 krooni  
 
c. 
10’500 krooni 
 
d. 
10’000 krooni 
 
 
 
33. Mis on  krediitraha ? 
 
 
 
a. 
krediitraha on raha, mis on  pangast  laenuks võetud 
 
b. 
krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda 
ei võta 
 
c. 
krediitraha on raha, mis on välja laenatud 
 
d. 
krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib 
 
 
 
34.  Kaupraha  on: 
 
 
 
a. 
kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana 
 
b. 
defitsiitne kaup, mida kuskilt ei  õnnestu  kätte saada 
 
c. 
tavaline  paberraha  
 
d. 
kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele 
 
 
 
35. Endogeenne  rahapakkumine  tähendab, et: 
 
 
 
a. 
keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse elavdamiseks; 
 
b. 
majandusarengu kiirenemine põhjustas keskpangapoolse rahapakkumise 
kasvu 
 
c. 
keskpank  pakkus raha välispankadesse hoiule 
 
d. 
välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse 
 
 
 
36. Kui kohustuslik reservi määr Rr  = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit 
krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: 
 
 
 
a. 
5000 miljonit krooni 
 
b. 
rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni 
 
c. 
1500 miljonit krooni 
 
d. 
112,5 miljonit krooni 
 
e. 
2000 miljonit krooni 
 
 
 
37. Raha pakkumine väheneb kui:   
 
 
a. 
keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid 
 
b. 
keskpank suurendab  kommertspankade  kohustusliku reservi suurust 
 
c. 
keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust 
 
d. 
kommertspangad  vähendavad täiendavat reservi 
 
e. 
keskpank langetab diskontomäära 
 
 
 
38. On antud järgmised andmed:      
 
 
1)       Valuutahoiused                               2000      
 
 
2)      Sularaha ringluses                        200000 
 
 
3)      Riigi  võlakirjad                             5000   
 
4)      Nõudmiseni hoiused                         10000 
 
 
5)      Tähtajalised hoiused                      1 8000 
 
 
6)       Aktsiad                                      3000    
 
 
 
 
Arvuta rahaagregaat M1. 
 
 
 
a. 
210000 
 
b. 
208000 
 
c. 
202000 
 
d. 
200000 
 
 
 
39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. 
Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et 
kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning 
kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist:   
 
 
a. 
2000000 
 
b. 
200000 
 
c. 
1000000 
 
d. 
100000  
 
 
 
40. Neoklassikud väidavad, et: 
 
 
 
a. 
tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte 
 
b. 
tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim 
 
c. 
tööturgu tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna 
 
d. 
võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu 
 
 
 
41. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu pakkumine kaasa:   
 
 
a. 
palkade külmutamise 
 
b. 
inflatsiooni 
 
c. 
palkade languse 
 
d. 
palkade tõusu 
 
 
 
42. Mis põhjustab tsüklilise töötuse? 
 
 
 
a. 
majanduse tõusude ja mõõnade areng 
 
b. 
ettevõtete  kolimine  soodsamasse piirkonda 
 
c. 
igasugused  tsüklonid  jm. keeristormid 
 
d. 
infotehnoloogia  tsükliline areng 
 
 
 
43.  Struktuurne   töötus  on:   
 
 
a. 
on iseloomulik varimajandusele 
 
b. 
on põhjustatud osade inimeste soovimatuses tegeleda tööga 
 
c. 
on töötus, mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud 
vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele antud piirkonnas 
 
d. 
probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole 
 
 
 
44. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on 
olemas ka: 
 
 
 
a. 
heidutatud  töötajad 
 
b. 
koduperenaised 
 
c. 
petised, kes püüavad tagada heaolu töötu  abiraha  baasil 
 
d. 
hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale  sobivat  tööd 
 
e. 
palgata sundpuhkused 
 
 
 
45. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub:   
 
 
a. 
tööjõu koosseisu 
 
b. 
töötute hulka 
 
c. 
heidutatud töötajate kategooriasse 
 
d. 
väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka 
 
e. 
põrandaaluste töötajate hulka 
 
 
 
46. Struktuurne töötus kasvab, kui 
 
 
a. 
kehtestatud uus  miinimumpalk  on kõrgem tööturu tasakaalupalgast 
 
b. 
kasvab heidutatud töötajate arv 
 
c. 
ettevõtted pankrotistuvad majanduskriiside tõttu 
 
d. 
suur hulk üliõpilasi soovivad leida suvevaheajaks tööd 
 
e. 
uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui uute töötajate 
palkamisest  saadav tulu 
 
 
 
47. Isik, kes töötab ainult  osalise  tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on   
 
a. 
struktuurselt töötu 
 
b. 
välja arvestatud tööjõu koosseisust 
 
c. 
tsükliliselt töötu 
 
d. 
arvestatud tööjõu hulka 
 
 
 
48. Millised on Weitzmani kasumi jaotamise meetodi puudused? 
 
 
 
a. 
ei võimalda töötajatel ametiredelil tõusu 
 
b. 
vähendab töötajate võimalusi leida uus töökoht. 
 
c. 
annab ettevõtjale võimaluse varjatult palka vähendada 
 
d. 
suurenevad kulutused arstabile, kuna töötajad teevad nii kõvasti tööd, et tervis 
ei pea vastu 
 
 
 
49. Kas duaalsete tööturgude puhul on eelistatud: 
 
 
 
a. 
keskuses  tegutsevad ettevõtted 
 
b. 
kõigil läheb hästi, üks kõik kus nad ei asu 
 
c. 
kõigil läheb kehvasti, üks kõik kus nad ei asu 
 
d. 
perifeerias tegutsevad ettevõtted 
 
 
 
50. Tööpuuduse vastu võitlemise programm, mille  sisuks  on ümberpaiknemise 
subsideerimine tähendab:   
 
 
a. 
riigi toetust bussifirmadele, mis veavad töölisi „magalarajoonidest“ kaugel 
asuvatesse firmadesse tööle 
 
b. 
riigi toetust hõredalt asustatud piirkondade hõivamiseks ja „linnastatuse“ 
taseme alandamist 
 
c. 
riigi toetust ettevõtetele mis asuvad ümber piirkondadesse kus on kõrge 
töötuse tase 
 
d. 
riigi toetust inimestele elukoha vahetuseks madala tööpuudusega 
piirkondadesse elamaasumiseks 
 
51. Puhas inflatsioon kujutab endast: 
 
 
 
a. 
hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega 
 
b. 
hinnataseme püsiv langus 
 
c. 
hinnataseme tõusu aeglustumine 
 
d. 
ühe kauba hinna järsk tõus, mis põhjustab ka teiste kaupade hindade tõusu 
 
e. 
püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta 
 
 
 
52. Disinflatsioon kujutab endast:   
 
 
a. 
hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega 
 
b. 
hinnataseme püsiv langus 
 
c. 
püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutusteta 
 
d. 
ühe kauba hinna järsk tõus, mis põhjustab ka teiste kaupade hindade tõusu 
 
e. 
hinnataseme tõusu aeglustumine 
 
 
 
53. Inflatsiooni prognoosidega eksimine alahindamise suunas tekitab kahjusid: 
 
a. 
mõlemad saavad  kahju 
 
b. 
laenusaajatele 
 
c. 
laenuandjatele 
 
d. 
kahju saavad need, kes ei laenanud 
 
 
 
54. Inflatsiooni tõttu tavaliselt kaotab: 
 
 
 
a. 
valitsus 
 
b. 
keskklass  
 
c. 
indekseerimata sissetulekuga inimesed 
 
d. 
korporatsioonid 
 
e. 
indekseeritud sissetulekuga inimesed 
 
 
 
55. Millised nendest võimalustest ei suurendaks maksebilansi jooksevkonto defitsiiti?
 
a. 
kõikide maksude kaotamine  Eesti territooriumil 
 
b. 
ekspordipiirangute (tollid, kvoodid) kehtestamine 
 
c. 
imporditoetuste kasutamine 
 
d. 
riiklike eksporditoetuste võimaldamine 
 
 
 
56. Arvatakse, et parim, mida keskpank võib saavutada on: 
 
 
 
a. 
riigi majanduse täiesti iseseisev suunamine  parimas  võimalikus suunas 
 
b. 
passiivne jälgimine, et mitte teha olukorda hullemaks kui ta on 
 
c. 
finantskeskkonna loomine, milles poliitika  koordineerimine  on võimalik ja 
välisšokid põhjustavad minimaalset kahju 
 
d. 
valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 
 
 
 
57. Monetaarpoliitikas vahe-eesmärkidele esitatavad nõuded on: 
 
 
 
a. 
mõõdetavus 
 
b. 
salajasus 
 
c. 
ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku 
vastutöötamise tõttu 
 
d. 
kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 
 
 
 
58. Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb:   
 
 
a. 
ootamise viiteaeg 
 
b. 
infotehnoloogiline viiteaeg 
 
c. 
teostamise viiteaeg 
 
d. 
eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg 
 
 
 
59. Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: 
 
 
 
a. 
teostamise viitaeg  tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab 
automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste  ilmnemisel  
 
b. 
võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud 
tehnoloogia väljatöötamist 
 
c. 
on tagatud  riigiaparaadi  kiire kasv 
 
d. 
on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev 
ettevalmistusprotsess 
 
 
 
60. Uuenduslik fiskaalpoliitika: 
 
 
 
a. 
usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja 
 
b. 
püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil 
 
c. 
nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist 
 
d. 
peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase 
 
 
 
61. Milline allpool toodud põhjustest ei ole  fiskaal - ja monetaarpoliitikate halva  
koordineerituse põhjuseks:   
 
 
a. 
poliitikaametid võivad pooldada erinevaid majandusteooriaid 
 
b. 
poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose 
 
c. 
riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil 
 
d. 
vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad 
 
 
 
62. Kui kauba X hind  alaneb  100  kroonilt  90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 
50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: 
 
 
 
a. 
mitteelastne  
 
b. 
elastne 
 
c. 
vähenenud  
 
d. 
ühikelastne 
 
 
 
63. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav 
kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? 
 
 
a. 
firma  kogutulu  tõusis 10%; 
 
b. 
firma kogutulu langes 10% 
 
c. 
firma kogutulu langes 12% 
 
d. 
firma kogutulu langes 20%. 
 
 
 
64. Mingil  põhjusel   on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas 
mainitud  muutused toovad endaga kaasa kauba  tasakaaluhinna  (p) ja koguse (q) kasvu 
(+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Mis siis juhtub kui, 
pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: 
 
 
 
a. 
p =  +         q =  -     
 
b. 
p =  ?         q =  +  
 
c. 
p =  -         q =  +    
 
d. 
p =  -         q  = -      
 
 
 
65. Investeeringute  ajaldatud  puhasmaksumus leitakse   
 
 
a. 
kogutulust jooksvate kulude  lahutamise  teel 
 
b. 
kapitali pakkumishinna lahutamisega kapitali nüüdisväärtusest 
 
c. 
laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel 
 
 
 
66. Jäik  akseleraator  näitab: 
 
 
 
a. 
põhivara ja toodangu mahu vahelist suhet 
 
b. 
põhivara ja  käibevara  vahelist suhet 
 
c. 
käibevara ja toodangumahu vahelist suhet 
 
d. 
kui palju vähem muutub ta võrreldes  paindliku  akseleraatoriga 
 
 
 
67. Graafikul on antud  tarbimisfunktsioon  C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast 
autonoomsete maksude lisamist?   
 
Alla liigub 
 
a. 
nihkub asendisse a 
 
b. 
nihkub asendisse b 
 
c. 
nihkub asendisse c 
 
d. 
jääb  endisele  kohale asendisse C1 
 
 
 
68. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver 
pärast valitsuse kulude lisamist?   
 
Alla? 
 
a. 
nihkub asendisse b 
 
b. 
jääb endisele kohale S0 
 
c. 
nihkub asendisse c 
 
d. 
nihkub asendisse a 
 
 
 
69.  Keynesi  rist ehk 45 kraadi joone ja  kogukulutuste  joone  lõikepunkt  näitab: 
 
a. 
säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on  tarbimiskulutused  
väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb  säästmine  
 
b. 
säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused 
väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine 
 
c. 
Keynesi suguvõsa matusekohta USA-s  
 
d. 
säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused 
suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine 
 
 
 
70. Ülesanne lahendage kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud 
säästmisfunktsioon S ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd. Kui suur on antud 
tingimustel autonoomne tarbimine? 
 
 
 
a. 
-200 
 
b. 
2000 
 
c. 
200 
 
d. 
1000