Harilik köömen (0)

Räpina Aianduskool
aianduse eriala
Harilik köömen
referaat
Koostas:
2008
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………….3
Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus………………………………4
Keemiline koostis ning kasutamine……………………………………4
Kasvatamine ning paljundamine………………………………………4
Saagi koristamine ……………………………………………………... 5
Realiseerimine………………………………………………………….5
Säilitamine……………………………………………………………...5
Kokkuvõte………………………………………………………………5
Kasutatud kirjandus….......…………………………………………….6
Sissjuhatus
Köögiviljatoodang suureneb meil aasta-aastalt, sortiment aga, eriti maitsetaimedel, rikastub aeglaselt. Meie vabariigis on palju aiandushuvilisi. Suurt huvi tuntakse iluaianduse vastu, kuid paljud kasvatavad ka köögivilja ning on palju neidki , keda huvitavad maitsetaimed , kuid puuduvad teadmised ja oskused nende kasvatamiseks ning kasutamiseks. Pealiskaudsed on ka teadmised maitsetaimede toimest organismile. Tervislik toitumine on lahutamatult seotud maitsetaimedega. Antud referaadis saame ülevaate maitsetaimest mis on üks paljudest maitsetaimedest, mida me oma igapäevases elus kasutame. Köömen on üks vanemaid maitsetaimi, mille seemneid on leitud juba kiviaegsete inimasustuste juurest.
Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus
Botaaniliselt on tegu sarikaliste sugukonna taimega.
Köömen on kaheaastane maitse- ja ravimtaim . Kõrgus on umbes 30-60 cm
Harilik köömen on üllatavalt ulatusliku areaaliga, kasvades looduslikult kogu Euraasias . 30 liigi hulgas leidub köömneid, kes asustavad ka troopikamaid. Juba Pliniuse ajast on köömnetaime ja tema vilju hinnatud vürtsise lõhna tõttu. Köömne sugulastest on tuntumad porgand , till, aniis , petersell, seller ja leeskputk. Tuhandeid aastaid on inimene osanud kasutada kööment kui toidu- ja ravimtaime. Köömen pärineb Euroopa ja Aasia põhja- ning keskosast.
Kel siiski võib tekkida raskusi taime äratundmisega, siis peaks silmas pidama tema eripära: köömen eelistab inimlähedust, kasvades sageli teede ääres, taluõuedel, kuivadel niitudel.
Köömnetaim õitseb valgete liitõisikutega maist juulini. . Vars on paljas püstine, harunenud, lehed kahe kuni kolmekordselt sulgjad.
Lehed meenutavad porgandi omi, ent metsporgandist, kelle lehed on karvased, eristab teda karvade puudumine lehtedel ning sarikakiired õisikus on ebavõrdse pikkusega
Keemiline koostis ning kasutamine
Köömnele omistatakse seedetegevust korrastavat, soolte gaase vähendavat mõju ning antiseptilist ja krambivastast toimet. Köömneteed on soovitatud imetavatele emadele piimanäärmete töö stimuleerimiseks, samuti on seda joodud kõhuvalu , hingamisteede- ja neeruhaiguste korral. Lehti võib kasutada salatite , samuti võileibade kaunistamiseks.
Köömne viljad sisaldavad 3 – 7 % eeterlikke õlisid, mille tähtsaim koostisosa on karvoon. See annabki köömnele spetsiifilise lõhna ja maitse. Tugev terav lõhn on tuntav kui taime pisut muljuda - eeterlikud õlid pääsevad mõjule. Peale selle on viljades 12-18 % rasvõli, 10-12 % valku, parkaineid, lehtedes rohkesti c - vitamiini, flavonoide, fütontsiide.
Kasvatamine ja paljundamine
Mulla suhtes köömen nõudlik ei ole, kuid kõige paremini kasvab niiskepoolsetel lubjarikkal liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus . Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas , kurk , kartul ja taliteraviljad .
Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal alles 30- 80 cm kõrguse haruneva varre. Paljundatakse seemnetega.
Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 – 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 – 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade vahel kasvatada teisi kiiresti kasvavaid üheaastaseid kultuure. Umbrohtusid ei tohi maitsetaimede peenral kasvada, sest nende seemneid on maitsetamede omadest raskesti eraldada. Esimese suve jooksul haritakse reavahesid 3-4 kordaja antakse pealtväetisena 0,75 kg ammooniumsulfaati aarile. Teise aasta kevadel äestatakse põldu põiksuunas, antakse pealtväetisena 1,0 kg ammooniumsulfaati aarile ning haritakse reavahesid 2 korda. . Seeme valmib ebaühtlaselt.
Saagi koristamine
Koristamist alustatakse siis, kui seemned peaharu sarikas on pruuniks muutunud. Lõigatakse maha koos vartega .Varisemise vältimiseks on soovitatav koristada kastemärjana. Varred seotakse väikestesse vihkudesse ja kuivatatakse varjualuses.

Realiseerimine
Kuna köömen on tugeva maitsega kasutatakse seda leiva, kondiitritoodete, likööride ja mitmesuguste köögivilja ja lihatoitude valmistamisel ning kapsa hapendamisel. Kulinaarias ja toiduainetööstuses kasutatakse kuivatatud köömneid nii tervelt kui ka peenestatult. Juurt lisatakse lihasuppidele, noori lehti salatitele ja rohelistele suppidele ning teda lisatakse ka vähikeeduvette. Kuna seemned sisaldavad eeterlikke õlisid siis kasutatakse köömnet ka meditsiinis ja parfümeerias. Köömned parandavad söögiisu, soodustavad seedimist, kõrvaldavad silelihaste spasme, soodustavad piimanäärmete sekretsiooni ning lima ja röga eritumist.

Säilitamine
Seemet peab säilitama kuivas ruumis õhukese kihina tuulevaikses kohas.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et köömen on vajalik ravimtaim meie igapäevases elus. Kui inimesed oleksid tarvitanud rohtude asemel läbi elu rohkem ravimtaimi, oleks meie ühiskonnas palju tugevamad ja tervemad inimesed. Olulist tähtsust omab ravimtaimede säilitamine ja kulinaarne töötlemine, sest toit peab olema füsioloogiliselt täisväärtuslik, maitsev ja kaunilt serveeritud.
Kasutatud kirjandus
L.Issako – Köögiviljad ja maitsetaimed
Eesti riiklik kirjastus – Köögiviljanduse käsiraamat
M. Kask , V. Kuusk – Metsa ja niidutaimed
Internet – www.loodusmuuseum.ee
6