MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest;
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku
Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku erinevad sfäärid, nt litosfäär, biosfäär jne. Maakoore ülaosast kuni tropopausini(atmosfääris).
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad.
inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regionaalne maastikuüksus (paikpaigas-paigastik- maastik…) Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...............................................................
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva
ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. ESTONIA 2010 GREEN NETWORK 0 25 50 International core areas National core areas Protected areas Conflicts between main road and core areas Green network at meso scale Areas with high human impact Main green corridors ⇔ Puisniidud paistavad silma erilise liigirohkusega – kuni 76 liiki/m2 Pilguheit maastikuteadusesse Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik, loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Üldmõistena: Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena:
ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu. 3 1. EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED Eesti maastikuteaduse nurgakiviks sai 1922.a. ajakirjas "Loodus" ilmunud Eesti geograafiline rajoneering, milles olid ära toodud TÜ maateaduse professori J.G.Granö Eesti maastikulised üksused.
Konkreetsele puule võib tähendada Selgunud, et ka väikesaared võivad omada isegi suuremat liikide _Kohastumine ja spetsialiseerumine eksistentsi lõppu. mitmekesisust, sest ei suuda vastu panna invasioonile mujalt. _Migratsioon, ka üsna kaugele, nende vastupanuvõimest ja Muutuv maastik Suurtel saartel aga konkurentsi tõttu võib olla vähem liike. liikumisvõimest sõltuvalt _ Kuidas mõõta muutusi maastikel? Teoorial suur tähtsus 1970-1980-ndatel, eelkõige looduskaitse _Välja suremine. _ Kuidas võrrelda maastikke omavahel
Maastike taastamise eesmärk Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? *Kultuurmaastik *Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi *Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastiku taastamise ulatus Maastiku elementide taastamine, või avamine(kiviaed) Maastiku hoolduskavad, maastik kaitsealade kaitsekorralduskavades Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine Maastiku kui ressurssi taastamine Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis Põllumajandusmaastik- põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid
● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? ● Kultuurmaastik ● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? ● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastikon süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastikul on vähemalt viis mõõdet: ● Kolm ruumilist (X,Y,Z), ● Aeg ● Inimtunnetus Maastik maastikukonventsioonis Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st
Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste "looduskaitse"
piirkonnad on sarnased ja erinevad. Analüütline geo-miks, kus, mida? Kultuur- Saamaks aru kultuurigeograafia uurimisalast, peame esmalt defineerima kultuuri tähenduse. Defineerimine raske. Omandatud/õpitud kollektiivne käitumisviis. Kultuurigeograafia mõiste- on erinevaid kultuurigruppe ja nende ruumilist talitlemist uuriv teadus. Selleks, et uurida kultuuride ruumilisust tuleb arvesse võtta põhjuslikke faktoreid: loodusgeograafiline keskkond(reljeef, kliima, taimkate, elusloodus, muld, veestik- ehk ökoloogia). Kultuurinähtust mõjutavad suur hulk faktoreid: looduslikud tingimused, kuid kuivust on võimalik parandada, viljakust tõsta väetamisega, uute sortide loomine jne. Kultuuriregioon- regioon: sarnaste tunnustega ala. Kultuuriregioon: sarnaste tunnustega ala, mis põhineb inimtegevusel. Kultuuriregiooni saab jaotada kolmeks: 1) vormiline- ala, kus mingi kultuuriline jälg on ühtne ehk kultuuriline homogeensus
Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti. Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga, mis näitab mitu korda on reaalset maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud. Kaaridid jagunenevad sisu poolest üldgeograafilisteks ja temaatilisteks. Üldgeograafilisel kaardil on kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef, asumaad, teed). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nim topograafilisteks. Teematilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlate objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (kliima kaardid ja mullakaardid). Kaarte saab jaotada ka ülesande järgi: 1) teatmekaardid 2) õppekaardid 3) merekaarid 4) lennukaardid 5) teekaardid 6) turismikaarid. GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem
Linnade suurus pole alati tagamaaga tasakaalus (nt. Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist. Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on veerežiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud. Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energiasäästlikkuse seisukohast. Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmaterjalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida.
Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29
1. Mida mõistetakse kaasajal maastikena? Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. 2. Mis on maastike kujunemise aluseks ja miks? Pinnavormid oma ainesega on maastike aluseks. Ligilähedaselt ühesuguses ilmastus on reljeef ja selle vorme moodustav aines kõige määravam komponent maastike arengus. See tuleneb eelkõige sellest, et need tegurid suunavad pinna- ja põhjavee liikumist ning ainete migratsiooni, samuti tingivad soojuse ja niiskuse ümberjaotust. 3. Millised on antropogeense maastiku iseärasused? 4. Kirjelda maastikuliste üksuste hieharhilist jada. Paik ehk faatsies kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul) paigas - kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul)
arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti
kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtu (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike
omamaks ülevaadet alal toimuvast. Võttes arvesse piirkonnale iseloomulikku maastikulist liigestatust, linnu-, looma-, taimeliikide rohkust ning ainulaadsust, soode, rabade ning kümnete järvede olemasolu, siis võib julgelt väita, et tegemist on ühe eriliseima piirkonnaga Eestis. Seetõttu on oluline pideva kaitse ja kontollli olemasolu. Kasutatud kirjandus 1. Järvet, A., Kask, I., 1998. Eesti maastikuline liigestus. Eesti Loodus 2. Vaheldusrikas Karula maastik A. Järvet http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html 3. Karula mäenimede süsteemist E.Saar http://www.eki.ee/nimeselts/txt/bo04032.htm 4. Karula Rahvuspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php 5. Valgamaa looduskaitseobjektid http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371317/valgamaalooduskaitseobjek tid+UUEM.pdf 6. Lõuna- Eesti kõrgustikud ja nõod http://www.estonica.org/est/lugu.html?
· Mentaalse tajutavusega 72. 73. 74. Absoluutsed omadused konkreetsed, mis seonduvad paiga endaga. Relatiivsed omadused situatsioonist tulenevad omadused. 75. Asula alamstruktuurid: · Tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur · Ruumistruktuur · Rohestruktuur ehk haljastu · Hoonestusstruktuur · Krundistruktuur 76. 77. 1) paiga asula ajalooline areng mõjurid ja arenguetapid 2) asula loodus ja maastik paigale omased absoluutsed omadused 3) asula struktuurid paiga asulasisese inimtekkelise füüsilise keskkonna ülesehitus 4) hooned ja teised üksikelemendid paiga asula füüsilise identiteedi võtmeobjektid 78. 79. Tänavad ja tänavaruumid ning väljakud kuuluvad traditsioonilise kesklinna miljöösse. Teadmised paiga ajaloost aitavad paremini mõista selle väärtust. 80. Genius loci paiga vaim
Vilsandi rahvuspark Saaremaa ja kogu Eesti äärmises lääneosas on Vilsandi saarest seda ümbritevatest laidudest ning kihelkonna,Kiirsaare,Kuusnõmme ja Arla lahe rannikulaladest koosnev kaitseala.Lahustükina kuulub rahvusparki ka Tagamõisa poolsaare loodeotsas merest kerkiv poolsaar Harilaid.Vilsandi läänerannikul tõusevad kaljudena merest väikesed Vaika saared,mis võeti juba 1910.aastal huvitava linnustiku pärast pärast looduskaitse alla,seega oliloodud Baltimaade vanim kaitseala. Panga Räägitakse,et Panga pank ehk Mustjala pank Saaremaa põhjarannikul saare kõige tähtsam huviobjkt.Saarlased on sellesse väga kiindunud.Kohaga on seotud palju legende.Näiteks olnud Panga kõrge paekallas merejumalale lepitusohvri toomise paigaks.Saaremaa kõrgeim(21m) paeastang ääristab randa umbes 2,5 kilomeetri ulatuses.Panga alumine osa koosneb õhukesekihilisest merglitest,millel lasuvad paksukihilised tugevasti lõhenenud savikad dolomiidid ja kõrgemal rahkjas paas
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt
metsatukkadega.looduskaitse juhib tähelepanu põhimõttele - loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaasaegses looduskaitsepraktikas tuleb liikide kaitses üha laialdasemalt rakendada maastike ja tervikkoosluste kaitset. Liiki saab looduses säilitada vaid siis, kui hoida alal talle vajalikke keskkonnatingimusi ja suhteid. Koosluste, elupaikade ja maastike kaitse pole oluline üksnes liigikaitse seisukohalt. AinuIt tasakaalustatud majandustegevusega maastik tagab meile inimväärse elukeskkonna Eesti looduskaitset võib periodiseerida etappideks vastavalt riigikorra muutumisele. Kuni 1918 (enne I maailmasõda) Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi
1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest
Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standardiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. o Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse Kaitse põhimõtted langevad kokkuloomastiku üldise kaitse põhimõtetega. o Maastike kaitse Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
