2. Kirjelda Maa teket. Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Sel ajal tiirles Päikese ümber kettana hiigelsuur gaasi- ja tolmupilv, millest kujunes ajapikku mitu tihedamat gaasi ja purdmaterjalivööd. Nendest vöödest ühes hakkas kujunema Maa, teistes aga Päikesesüsteemi ülejäänud planeedid. 3. Loetle Maa sfäärid. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär, pedosfäär, geograafiline sfäär ehk maastikusfäär 4. Iseloomusta lühidalt sfääre. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev õhukiht Litosfäär-maakera välimine, kivimiline jäik kiht Hüdrosfäär- asub atmosfäär i ja litosfääri vahel ka, katkendlik, mis koosneb tahkest ja vedelast veest Biosfäär- sisaldab elusorganisme, oluline tunnus- orgaanilise aine sünteesimine Pedosfäär- hõlmab muldasid, hakkas kujunema alles pärast elu tekkimist Maastikusfäär- kujunenud eelnevate sfääride koosmõjul, loodusgeograafia
18. Mis on litosfäär? Litosfäär kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivimilist kesta. 19. Mis on pedosfäär? Pedosfääriks nim. maa sfääri, mis hõlmab muldasid. 20. Mis on biosfäär ehk biogeosfäär? Biosfäär ehk biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid ja kus toimub orgaanilise aine süntees. 21. Miks on biosfäär Maa jaoks oluline? Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 22. Mis on maastikusfäär? Geograafiline ehk maastikusfäär kujuneb kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul ja on loodusgeograafia põhiline uurimisobjekt. 23. Mis on tsonaalsus? Tsonaalsuse all mõistame nähtust, kus looduslikud seaduspärasused ilmnevad maakera ümbritsevate vöönditena. 24. Miks tekib tsonaalsus? Tsonaalsus peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 25. Mis on vertikaalne tsonaalsus
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9
Kõiki Maa suuremaid sfääre nim. geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht. Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale
a=Ra-Rb/Ra = 1/298,3 *Maakera pindalast on 70,8%(360,8 milj.km2) kaetud veega. Põhjapoolkeral on see näitaja 60,7%. Lõunapoolkeral on 80,9%. *Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 15. Maa sfääriline ehitus. Maastikuline (geograafiline) sfäär (mõiste ja mis siia kuulub), geograafilise sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused).
Loodus ja kultuurmaastik ei välista teineteist. Kultuurmaastiku eristamise kriteerium on muutunud järjest subjektiivsemaks. Maastik, kus leitakse esivanematelt leiduvaid inimtegevuse jälgi pärandmaastikud Kõik maastikud kokku moodustavad maastikusfääri, (epigeosfäär) Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik.
kutselist geograafi. E.Varep-Geograafia edasiviija madalseisust pärast II MS, koostas esimese arvestatava sõjajärgse maastikulise rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga, pärast seda laienes Eestis maastikukomponentide uurimine A.Lillemaa-Esimene kogu Eestit hõlmav uuring- mullastikukaart V.Masing, H.Trass-soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon 6. Maastiku mõiste hierarhia, oskama ka näite tuua. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid,geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. (LOENG 1) MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE: MAASTIKUSFÄÄR: planetaarne tase - üks maastikusfäär e. epigeosfäär; MANDRID: mandrite või vastavalt ookeanide tase OOKEANID: mandrite või vastavalt ookeanide tase GEOGRAAFILISED MAAD (MAASTIKUVÖÖDE): geograafiliste maade tase -hõlmab
o. tagada inimestele rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud tingimus ja ressursid ilma seejuures loodust oluliselt kahjustamata.Majandusliku arengu kõrval tuleb säilitada ka maastikke ja elustiku mitmekesisus. Tähtis on ka rahvusvaheline koostöö, eriti EL-i raames Maad hõlmavat ja ümbritsevat ruumi, mis tekib atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri vastastikusel mõjualal, nim geograafiliseks sfääriks. Geograafiline sfäär ehk maastikusfäär koosneb erinevatest maastikest, kus korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.
Varep, I.Arold ja nende panus. II Maailmasõjaga seotud sündmuste tõttu lahkusid Eestist peaaegu kõik juhtivad geograafid ja unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. Esimese arvestatava sõjajärgse Eesti maastikulise (füüsilis geograafilise) rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga avaldas 1959. a. E. Varep. Need skeemid toetuvad põhilisele geomorfoloogiale (ka taimkate ja mullastik). 5. Maastiku mõiste hierarhia, näited. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid, geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. 6. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent.
meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad
*Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12.Maakera sfääriline ehitus. Geograafilise sfääri mõiste. Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 13.Maa magnetosfäär ja kiirgusvööndid. . Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks.
*Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 11. Maakera sfääriline ehitus. Geograafilise sfääri mõiste. Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 12. Maa magnetosfäär ja kiirgusvööndid. Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks
aastat kestvaid El ninjosid. Elu säilimise ning kogu geograafilise keskkonna funtsioneerimise seisukohalt on mailma meri kogu planeedi jaoks kõige tähtsam keskkond on ookeanide ja merede kaitse kõik võimalikede kahjude mõjude eest üli oluline. Maa süstemide vahelised protsessid. Maad hõlmaad ja ümbritsevad ruumi mis tekiv atmosfääri,hürdosfääri ja litosfääari vastastikuse mõju alal nimetakse geograafiliseks geograafiliseks sfääriks geograafilinesfääar ehk maastikusfäär koosneb erinevatest maastikest kus korduvad vastastiku sõltuvad pinna vormid taime koostised ja inimtegevus avaldused Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks loodus maastik on alus millele inimene oma eesteetilisi tõeks pidamisi ja väärtus hinnangu järgides on kujundanud ja kujutab kultuurmaastiku. Kultuurmaastik on seega eelnevatelt inimpõlvede järelt looduses maastiku loodused on tinginud nende kasutus
annaabi.ee 
