Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti rüütelkonna pealik, kes igapäevaseid asju ajas. Kohtusüsteem Kohtu oli kolmeastmeline Liivimaa Eestimaa I sillakohus- arutas talupoegade süüasju adrakohus otsida üles ärajooksnud talupojad II maakohus- talupoegade raskemad meeskohus kuriteod, aadlike kuriteod
Eesti alal tegutses neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3-me aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12(saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimustega, siis igapäevaseid küsimusi arutas rüütelkonna pealik(Liivimaal maamarssal). Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. Õigussüsteem Eesti- ja Liivimaal. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasanditel tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud(Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
õiguseid Rootsi riigivõimu ees ja lahendada kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Selleks olid maapäevad, need olid rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi. Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaa rüütelkonnas, kes tegelesid igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohalikul baltisaksa aadlil säilisid esialgu endised õigused. Aadel koondus Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonda. 1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mille tagajärjel suri kolmandik Eesti rahvastikust. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas, kui Vene väed 1710. aastal vallutasid Tallinna. Kogu Eesti ala oli ühendatud Venemaa keisririigiga
ning lahendasid samal aja l kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel(Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12(Saaremaal 6) maanõuniku(landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja 2 olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealikku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valiti enamastigi enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud
● jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ● kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ● kandes hoolt avaliku korra eest Rüütelkonnad ● koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri ● käisid koos maapäevadel (mis toimusid u. iga 3 a tagant) ● maanõunikud - tegelesid kõige tähtsamate ja olulistemate küsimustega Baltisakslased ja Rootsi aadelkond 1561 - maavalduste asemel asutati riigimõisad (Poola poolt asutatud ning anti Poola ja Leedu päritolu aadlikele valitseda) Liivimaa vallutamise järel (Rootsi-Poola sõja tulemusel) andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile Kohtuvõim Adrakohtunikud - tagasid avaliku korra Eestimaal (mõisnike seast valitud)
tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa riigiga Vene Keisririigis. Siinse keskvõimu esindajaks sai kindralkuberner, kes oli välismaalasena tsaariarmees karjääri teinud mees. Tegelikku võimu teostasid kaks valitsusnõunikku kohaliku aadli seast, rüütelkondadel olid omavalitsused. Omavalitsuse ladviku moodustasid maanõunikud ja raehärrad, kellede amet ei olnud valitav, vaid kes nimetati ametisse eluks ajaks vastavalt Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt. Baltisakslastele anti eesõigusi nagu välismaalastele, et meelitada neid Venemaale militaarteenistusse. See oli Peeter I poolt kindlasti hea nii Venemaale kui baltisakslastele. Venemaale oli vaja asjatundjaid, keda koha peal aga ei jätkunud. Baltisaksa aadlikud moodustasid Peetri valitsusajal umbes 12% Venemaa diplomaatilisest korpusest.
lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohtud ja korrakaitse Pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine oli Eestimaal adrakohtunike ja Liivimaal sillakohtunike ülesandeks, kes esindasid madalamat kohtuvõimu
oma kindralkuberner, kes käsutab sõjaväge kubermangus ja nimetasid ametisse riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik. 2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim *Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa juhtima. Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja
rüütelkond kõige väiksem. Maapäev toimus iga 3 aasta tagant. Igal rüütelkonnal oma maapäev. Maapäeval käimine oli kõigile rüütelkonna liikmetele kohustuslik. Maapäeval arutati kohalikku elu puudutavaid küsimusi. Maapäeva otsus oli samamoodi seadus, mis loeti ette üheaegselt kubermangu patendiga. Maapäeva seadused said suure sõnaõiguse. Maapäevade vaheaegadel valiti Maanõunike kolleegium, mis oli rüütelkonna alaline organ. Liivimaa ja Saaremaa kubermangus VALITI maanõunikud kolleegiumisse Maapäeval. Maanõuniku amet kestis surmani. Eestimaa kubermangus ei valitud, olemasolevad maanõunikud ise otsustasid, keda ametisse nimetada. Eestimaa ja Liivimaa Maanõunike kolleegium koosnes 12 ja Saaremaa Maanõunike kolleegium 4-6 eluaegsest maanõunikust. Maanõunikud käisid koos, et aidata kindralkuberneril antud piirkonda valitseda. Talupojad ja mõisamajandus Kui Rootsi aja alguses oli Eesti aladel ~500 mõisa, siis Rootsi aja lõpuks juba ~1000 mõisa
(lk 98) Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, Põhja-Läti Saarema liideti Liivima kubermangu 1645. aastal kuid ta oli eraldi rüütelkond. Mõlemal oli võimupeaks kindralkuberner, keskamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiamentike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Võimu teostasid ka kõrvuti kindralkuberneriga rüütelkonnad, maapäevad, maapäevi juhtisid maanõunikud. 7.Kuidas oli organiseeritud kohalik aadliomavalitsus? (rüütelkonnad, maapäev, maanõunikud jms) Riigivõimu ja aadli suhted? (lk 98 99) Rüütelkonnad : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste
Ainult need kes sinna kuulusid omasid eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidi kaitsma siinsete aadlike privileege venemaalt ja saksamaalt tulnud uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnikke kätte, elanikke sunniti nagu talupoegi mõisatesse tööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud. Kodaniku õigusi jagas linnavalitus raad . omavalituse kõrgem ladvik maanõunikud ja raehärrad ei olnud valitavad vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt. Põllumajandus: põllumajanduse taastamisel mängis olulist rolli viljakaubandus. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljaveo rootsi. Uueks viljatarbjaks sai baltikumi toodud venesõjavägi .et vägesid odavamalt üleval pidada keelas valitsus sageli vilja väljaveo, millega lasti hinnad alla. Väljaveo artikklid: viin, härgi,
nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal aja l kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel(Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12(Saaremaal 6) maanõuniku(landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealikku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valiti enamastigi enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud
riigiametnike tööd, samuti kandsid nad hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Võimu teostasid ka rüütelkonnad: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Vene ja Rootsi rigivõimu ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid koos maapäevadel iga kolme aasta tagant, muidu ajasid nende asju maanõunikud, kes määrati ametisse maapäevadel lugupeetavamate aadlike hulgast kogu eluks. Maamarssal ehk rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, kes tegutsesid maakonna tasandil. Liivimaal aga maakohtud, kes arutasid kõigi mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasju: Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Sealt võis ka edasi kaevata kuni monarhini, kelle otsus oli lõplik.
ja ahendais kohalikke küsimusi. Maapäevad enam-vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. (toimusid enamasti Valgas või Valmieras). Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Seal oli esindatud 4 seisust (Riia peapiiskop ja vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasallkondade esindajad ja linnade esindajad). Maanõunikud 12 inimest, kes ajasid maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju.
talupoegade, käsitööliste, kaupmeeste ja kalurite sisseränne. Suur näljahäda: Vähenes rahvaarv 70 000 võrra. Vene aeg - Vahepeal rahvaarv vähenenud tänu Põhjasõjale 170 000-ni. Vene ajal kasvab rahvaarv 500 000 inimeseni. 3. Valitsemine (aadli omavalitsus , võõras võim) Aadli omavalitsus: 1)maapäevad iga kolme aasta tagant 2)Rüütelkonnad (1.Eestimaa, 2.Liivimaa, 3.Saaremaa) 3)maanõunikud maapäevadel valitud 12 aadlit(kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste lahendamine) Eestimaa Liivimaa Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas)
Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess: seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus. Loodi Maanõunike Kolleegiumid, mis käisid koos Maapäeva vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval. Kohtusüsteem: Eri kohtud eri seisuslikele. EESTIMAA LIIVIMAA Adrakohtunikud: Sillakohtunikud · Talupoegade tagaotsimine · Talupoegadevahelised tülid Maakohus: meeskohus Maakohus
Rootsi-Poola sõja ajal) 1630 - 1695 - ligi 400 000 inimest: toimusid paremuse suunas muutused talurahva elus ning oli pikem suhteliselt rahulik periood 1965 - 1698 - 300 000 inimest: suur näljahäda, puhkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Viljaeksport Soome ja Rootsi suurenes. 1700 - 1711 – umbes 120 000 inimest: puhkes Põhjasõda ning leidis asset järjekordne ikaldus ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted: Maanõunik – maanõunikud moodustasid koos raehärradega omavalitsuse ladviku, kusjuures nende amet ei olnud valitav, vaid nad nimetati ametisse kogu eluks kas Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) Rakmetegu – talupoegade tähtsaima kohustuse, teotöö üks osa, kus nõuti keskmisest talust
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused
klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas kohtuasjad viimasena Rootsi riigivõim ja aadel · Eestimaa kubermangus säilisid siinse aadli ja linnade eesõigused
Kogukonna ees magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid. Kiriku ees kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Milliseid muutusi tõi Balti kubermangudesse kaasa Katariina II valitsemisaeg? Muutus Eesti ala jaotus - neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunikud saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades said võrdsed kodanikuõigused kõik majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. Pearahamaks laiendati Eesti- ja Liivimaale. Hakati korraldama hingeloendusi. Et murda aadli võimalikku vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada. 5
1) Pärnumaa 2) Tartumaa 3. Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad koondas aadlikke, kaitses nende huve ning lahendas kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ oli maapäev, mis kogunes kolme aasta tagant. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud ja Eestimaal rüütelkonna pealik, Liivimaal maamarssal. 4. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi ajal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis
jälgis rahatulekut ja -kasutust kubermangus; hoolitses avaliku korra eest; hoolitses postiteenuse, teede ja sildade eest; - Rüütelkonnad Eestimaa, Saaremaa ja Liivima rüütelkond Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel kõige paremate aadlike seast eluaegseteks. Maanõunikud tegelesid tähtsate asjadega, igapäevased otsused langesid rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud; Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal
(Viljandi, Rakvere, Paide) · suuremates poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Eestlastel linnakodanikuks saamine praktiliselt võimatu. Linnade ja Rüütelkondade vahel vastuolud, kuid linnade ühisrinnet ei teki omavaheliste vastuolude tõttu. Lisaks on linnades vastuolusid linnavalitsuse ja linnakodanike vahel (Trt.). Nii kujunes välja baltisaksa aadli piiramatu võim. Kõrgemad võimuesindajad on raehärrad ja maanõunikud>> eluaegne ametikoht. Balti erikorra pos. pool -- oli tõkkeks ühtesulamisel Vm.- ga s.t. säilis oma kultuur jms. 1783 kehtestas Katariina II Baltikumis uue asehalduskorra, mis kehtis kuni 1796. Muutused administratiivses jaotuses: · Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond · Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa · Tartu maakonnast lahutati Võrumaa · Narva linn jäi Peterburi kubermangu · Setumaa jäi Pihkva kubermangu
Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri Rüütelkonnad käisid koos maapäevael, mis toimusid iga 3 aasta tagant Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega Rüütlekonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Uued maanõunikud valiti enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunik, liivimaal sillakohtunik, kelle ülesandeks oli
Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib) Rüütelkonnad: Eestimaa Liivimaa Saaremaa maapäev maanõunikud (ametis pidevalt) Kohtuvõim: adrakohus (E) I aste sillakohus (Liivimaal) maakohtud meeskohus (E, Saaremaal) II aste Eestimaa (maakonna Ülemaakohus Liivimaa Õuekohus tasand) 3
· Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. · Talupoegade kuritegude uurimine. · Süüdlaste karistamine. Meeskohtud(Eesti- ja Saaremaal) ja maakohtud(Liivimaal) arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod.
- Riietusele mõjusid Rootsist tulnud moevoolud (pikitriibuline seelik ; meeste murumüts ja põlvpüksid) Eestimaa kubermang ehk põhja-eesti. Liivimaa kubermang ehk lõuna-eesti ja põhja-läti ning eriseisundiga saaremaa. Kindralkuberner rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (tallinnas ja riias) Rüütelkond aadlike seisuslik omavalitsusorgan (eesti-, liivi-, ja saaremaal) Maapäev rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant) Maanõunikud (12 tk) maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. Reduktsioon mõisade taasriigistamine (riigikassa paremaks täitmiseks) Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosnes köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja talupere suurusest. Adramaarevisjon nende käigus (7-8 aasta järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad.
nii sealseid elanikke kui ka talupoegi sunniti mõisasse teotööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud; kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Eestlaste jaoks oli tee linnakodaniku seisusesse XVIII saj praktiliselt suletud. Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda vaid siinse põlisrahva eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Omavalitsuse kõrgem ladvik maanõunikud ja raehärrad polnud valitavad, vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt. Teisalt oli Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldades
Liivimaa, üks keskusega Tallinnas (õieti Toompeal), teine Riias. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma lootused pärisorjuse kaotamisele mõneks ajaks maha matta. Ent teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud talupoegadelt keegi võtta
avaliku korra eest. · Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene võimu ees ning lahendasid kõiki kohalike küsimusi. Eesti alal oli neid kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. · Maapäevad toimusid iga kolme aasta tagant, kus käisid ka rüütelkonna liikmed. · Maanõunikud valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. · Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad süüasjad, samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. · Adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal vastutasid avaliku korra
võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid iga rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. KOHTUD Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud
ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju maanõunike kolleegium (Landrat), mis koosnes 12 maanõunikust (Saaremaal 6) , kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valiti enamastigi enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast. Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast 1561
1629 Altmargi vaherahu, millega läks mandri Eesti Rootsile 1645 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile ·Halduskorraldus PõhjaEestis oli neli maakonda? Eestimaa kubermang, LõunaEesti 2 maakonda? Liivimaa kubermang, Saaremaa. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. ·Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond. Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimude eest. Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud. Aadlike mõjuvõim oli suur, eriti Eestimaa alade. Liivimaad loeti vallutatud provintsiks. Johan Skytte sai Liivimaa kindralkuberneriks ja ta hakkas kiiresti rootsistama. ·Kohtuvõim avaliku korra tagamiseks seati ametisse adrakohtunikud (Eestis) ja sillakohtunikud (Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus.
5 variandid (enamlik diktatuur, kodusõda, vasturevolutsioon, anarhia jne) näisid tõsiselt ohustavat Eesti tulevikku. Ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. Kuigi vormiliselt kuulus kõrgeim võim Eestis pärast oktoobripööret enamlastele, tegutses isehakanud sõjarevolutsioonikomitee kõrval endiselt ka Maanõukogu. Enamlased nõudsid küll selle laialiminekut, kuid maanõunikud otsustasid korraldust eirata ja astuda Eesti tuleviku kindlustamiseks vajalikud sammud. 15. (28.) novembril 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. See kujunes rekordiliselt lühikeseks, sest kõik esitatud eelnõud olid hoolikalt ette valmistatud ja fraktsioonides läbi arutatud. Tänu sellele sai otsus üksmeelne: 39 saadikut hääletasid poolt, üheksa jäid erapooletuks (esseerid ja mõned vähemlased), vastu polnud keegi (enamlased ei osalenud).
3. Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid aadlikke, kaitsesid nende huve ja lahendasid kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ, mis kogunes kolme aasta tagant oli Maapäev. Maapäevadel valiti ka kõige lugupeetavamate aadlike hulgast maanõunikud, kes ajasid rüütelkonna asju maapäevade vaheaegadel. (Reeglina oli neid 12 ja uusi valiti enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast.) Nende ülesandeks oli Maapäevade vaheaegadel tegeleda kõige tähtsamate küsimustega. Teised isikud, kes tegelesid Maapäevade vaheaegadel igapäevasemate asjadega, olid rüütelkonnapealik Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja
kes ühelt poolt kandsid kiriku reformipüüdlusi, ent aitasid säilitada ka katoliku usku. Kerjusmungad avaldasid oma jutlustes lihtrahvale sageli linna ametliku politikaga vastuolus olevaid seisukohti või koguni ründasid seda, ent linn seda otseselt takistada ei saanud, sest kerjusmungad neile ei allunud. Linnakiriku jutlustajatega oli teine lugu, kuid kerjusmungad olid ka tänu oma kõneosavusele neist tunduvalt populaarsemad. maanõunik - Eestimaa rüütelkonna maanõunikud moodustasid kokku Eestimaa kohaliku omavalitsusorgani, kes lahendas kubermangu olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal. Maanõunikke valiti maapäeval ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste küsimuste lahendamisega tegeles rüütelkonna peamees. Uued maanõunikud valitigi tihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast.
nende õigusi kaitsta kohalikke aadlikke * lahendasid kohalikke küsimusi uustulnukate eest * esindusorganiks Maapäev e. * asehalduskorra ajal piirati õigusi landtag (iga 3 aasta tagant) * Maapäeva vaheaegadel ametis 12 maanõunikud (elu aeg ametis) * igapäevaseid asju ajas pealik/ maamarssal(L) Balti aadli * soovis privileege, keskvõim andis * huvitatud Balti aadli toetusest läbisaamine esialgu * restitutsioon võimudega * Karl XI reformipoliitika: reduktsioon * senised seadused ja maksud
ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eesti- ja Liivimaal olid ka rüütelkonnad, mis koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õiguse Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid umbes iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadeö ajasid rüütelkonna asju 12, Saaremaal kuus, maanõunikku(landrat), kes valiti maapäevadel eluks ajaks ametisse. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. Eesti ja Saaremaal( adrakohtud-meeskohtud-Eestimaa Ülemmaakohus) ja Liivimaal(sillakohtud- maakohtud- Liivimaa Õuekohus) ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt eraätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama
Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud (Landrat- ains)- olidki maa tegelikud valitsejad, kes täitsid kordamööda nn resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles ja kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega. Balti kubermange eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehtis peale rubla ka taaler. Kõike seda kokku nim Balti erikorraks.
ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel
Algul 250000 nüüd 100000. Kaotused, rüüsted, vaimne kaotus. Eesti rahva pärismusloos lünk. Rootsiaeg (17.sajand): 3 Kuningaaeg. Põ-Eesti 4 maakond Eestimaa kubermang- Poola vallutatud alad Liivimaa kubermang. Vormiliselt kuulus Saaremaa Liivimaale, kuid tal oli mitmeid eriõigusi. Varsti läksid kõik valdused rootsile. Rüütelkonnad: Eesti-, Saare-, ja Liivimaa, neid juhtisid Maanõunike Kolleegium maapäevad aadlite üldkogunemine. Iga 3 aasta tagant. Asju ajasid maanõunikud. Gustaf Adolf pani alguse Rootsi ajale. Eestit valitseti Stockholmist. Eesti oli rootsi kuningriigi osa. Kultuuriliselt oli selle mõju väga viljakas, vaadatakse, kui positiivset aega. Kultuuriliselt viljakas. Aristokraatia mõju kasvas, sest kuningavõim oli nõrk. Oldi huvitatud baltiaadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Edu saatis pigem mõisnike. Talupoegadele tähendas see pärisorjust. Keskvõimu ja kohaliku aadliku vastuolu
Selle asemele tuli kihelkonna kohus, kogukonnakohus. Eksisteeris kihelkonna tasandil. Esimees, kohtuvanem oli mõisnik, kaasistujateks olid talupojad. See lahendas talupoegade omavahelisi tsiviilnõudmisi, võlad, peksmised jms. talupoegade kaebustes mõisnike vastu oli Eestis sellel vaid lepitav funktsioon . Kreisikohus- eksisteeris maakonna tasandil. Sinna said talupojad kaevada mõisnike vastu. Eesistuja mõisnik, kaasistujad pooleks. Ülemmaakohus- seal istusid koos maanõunikud. Kubermangu tasand. Kui seal ka talupoeg rahule ei jäänud võis talupoeg edasikaevata venemaa senatisse. Liivimaal käis asi teistmoodi: Vallakohus- liikmed: talupojad Kihelkonnakohus- hõlmas mitut kihelkonda. Eestistuja mõisnik, kaasistujaid 3, need olid valitud vallakohtupoolt. Kreisikohus- kaasistujad pooleks, esimees mõisnik. Liivimaa õuekohtute talurahvaasjade departemang - sealt edasi sai kaevada juba senatisse. 10. Nimed. Priinimed. Eesti uusaeg.
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Eesti ala oli jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel. Kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner. (Eestimaa kindralkuberner Tallinnas, Liivimaa oma Riias) Nad kamandasid oma haldusalal olevat sõjaväge, kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid kubermangu rahaasju. Lisaks neile teostasid võimu rüütelkonnad.Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku, kes olid valitud eluks ajaks ametisse. Maanõunikud tegelesid kõige tähtsamate küsimuste arutamisega. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid maa-ja meeskohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. (adrakohtunikud ja sillakohtunikud) Vaimuelu 19.saj 1.poolel 1802.a taasavati Tartu Ülikool. Tartust kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-ja teaduskeskuseid. 19
Laastatud väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnike kätte ja nii sealseid elanikke kui ka talupoegi sunniti mõisasse teotööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud; kodanikuõigusi jagas linnavalitsus - raad. Eestlaste jaoks oli tee linnakodaniku seisusesse XVIII saj praktiliselt suletud. Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda vaid siinse põlisrahva - eestlaste - õiguste allasurumise hinnaga. Omavalitsuse kõrgem ladvik - maanõunikud ja raehärrad - polnud valitavad, vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt. Teisalt oli Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldades samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega. o Põllumajandus.
ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel (saksa keeles Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant ja maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku e maanõunike kolleegium (saksa keeles Landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaseid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal), uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast c) kohtuvõim: Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni avaliku korra tagamiseks valiti mõisnike hulgast haagi e adrakohtunikud (Liivimaal sillakohtunikud),
minnes aadlike võimu alla. Ainult Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu säilitasid täielikul kujul oma linnaõigused. Rootsi riik pööras eriti suurt tähelepanu Narva linnale, millest kujunes sel perioodil üks olulisemaid kaubalinnu Läänemere ääres. Kuberneridele allusid mitmed ametnikud, kellest olulisemad olid tavaliselt baltisakslastest kohutnikud. Eestimaal võttis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka Eestimaa rüütelkond, mille maanõunikud ja peamees konsulteerisid pidevalt kuberneriga. Liivimaal maanõunikel eriti suurt mõju ei olnud, rüütelkonna ja kuberneri suhtlust vahendasid resideerivad maanõunikud. Rüütelkondade peamiseks omavalitsusorganiks olid maapäevad, mida peeti nii Eesti-, Liivi- kui ka Saaremaal kuni Vene tsaaririigi lõpuni 1917. aastal. · Vene-Rootsi sõda (16561661) 1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja käigus vallutasid Vene väed Kagu-Eesti, sealhulgas ka Tartu
riigiametnikke, lisaks kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest. Kindralkuberneride kõrval teostasid võimu ka rüütelkonnad, mida oli 3: Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal. Nende ülesanneteks olid: kaitsta aadlikke ja lahendada kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid iga kolme aasta tagant maapäevadel. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju kaksteist maanõunikku, Saaremaal kuus. Maanõunikud tegelesid kõige tähtsamate küsimuste lahendamistega, igapäevastega tegeles rüütelkonna pealik maamarssal. Kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Kubermangu tasandil tegutses Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa Õuekohus. Maakonna tasandil Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Linnades võis eristada ühiselt ka linnakohtunikke.
manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks Muutus toimus linnade välisilmes valitsevaks kunsti ja ehitusmoeks oli barokk (Narva ehitati juhtorganiks 12liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. täielikult barokkstiilis välja, kuid kõik hävis II MS ajal) Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles.
15 saj(?) lõpul kehtib talurahva koolide küsimus, riiklik surve. Kolmas valdkond oli õigusemõistmisega seot küs. Põimuvad tihedalt eestimaa rüütelkonna tegevusega e aadlike omavalitsusega, mingil määral ka tln rae tegevusega, kuid rae tegevus oli tunduvamalt iseseisvam. Kohalikud kindralkubernerid olid eestimaa ülemaakohtu eesistuja, kindralkuberner määras enda asendajad sinna. Ülemmaakohtu tööd pidi juhtima teoorias kindralkub, II osa oodustasid maanõunikud, kui nende hääled ei ühtinud, siis kindralkuberneri hääl oli otsustav. Aga samas võis ta jääda ka vähemusse. Otsuse väljakuulutamine, mille ümkohus tegi, oli kindralkub kompetentsis. Kindralkub oli kindralkub kantselei, kus oli ametis hulk huvitavaid tegelasi alates sekretärist, postmeetes kuni toomkoguduse pastoriteni ( rootsi, saksa ja eesti pihtkond), rida tõlke, kes naabermaade keeli oskasid( eriti vene tõlk, riias ka poola tõlk). Ka timukas oli
· Omavalitsus säilis ka linnadel. · Väiksemad linnad läksid mõisnike kätte ja sealsetel elanikel olid talupoegadega samad kohustused. · Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud, mitte lihtsalt elanikud. · Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus- raad. · Esines linnade vastuolusid kaubandusküsimustes ja lahkhelisid rae ning ülejäänud kodanikkonna vahel(eriti Tartu). · Maanõunikud ja raehärrad nimetati ametisse maanõunike kolleegiumi või rae poolt eluks ajaks. Teisalt oli Balti erikord aga tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel. See aitas: Säilitada siinse maa kultuuri omapära. Võimaldada tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas kiirema arengu. Välistada põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni. Katariina II Balti poliitika 1762
annaabi.ee 
