Eesti pärast põhjasõda (1)

Eesti pärast põhjasõda.
Palju hukkunuid , põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus , rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad.
Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud enam linna esindajaid nagu see varem oli. Ka kiriku üle püüdsid rüütelkonnad kontrolli kehtestada. Nõudes endale kohti kiriku juhtorganites. Koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult need kes sinna kuulusid omasid eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidi kaitsma siinsete aadlike privileege venemaalt ja saksamaalt tulnud uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnikke kätte, elanikke sunniti nagu talupoegi mõisatesse tööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud. Kodaniku õigusi jagas linnavalitus – raad . omavalituse kõrgem ladvik – maanõunikud ja raehärrad – ei olnud valitavad vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt.
Põllumajandus: põllumajanduse taastamisel mängis olulist rolli viljakaubandus. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljaveo rootsi. Uueks viljatarbjaks sai baltikumi toodud venesõjavägi .et vägesid odavamalt üleval pidada keelas valitsus sageli vilja väljaveo, millega lasti hinnad alla.
Väljaveo artikklid: viin, härgi,
Talurahva olukord venevõimu all.
1739- roseni deklaratsioon ( liivimaa maanõuniku parun ) sellejärgi oli siinne talupoeg päris ori , mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Ka talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikele. Maa kasutamiseks tuli tal teha mõisa koormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Seda asus toetama ka riigivõim. Talupoegi kaitses mõisnike majanduslik huvi, piiramatu omavoli oleks viinud mitte ainult talu vaid ka kogu mõisa laostumiseni. Talupojad põgenesid soome ja rootsi, pihkva kubermangu jne.
Kaubandus, tööndus ja käsitöö.
Merekaubandus andis suureosa tulust. Tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveo keelud. kaubanduse arengut pidurdasid venemaa katsed suurendada vastvalminud peterburi sadama kaubakäivet., andes venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt pea osa vili ja metsamaterjal, lina ja kanep . Sisseveos : sool, raud , tubakas ja heeringas . Aadli ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaupu ning riiet. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, lubjaahjud ja telliselöövid. Toodang tarvitati tavaliselt oma ja ümbruskonna mõistate tarbeks. Räpina mõisasse asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid. Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord.
Eesti 18.sajandi II poolel.
Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks.
Asehaldus kord.
Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse.
Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur.
Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad.
Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud maksid talupoegade eest selleks ,et teada palju raha sisse peab tulema , pidid korraldama hingeloenduse.
Pärast Katariina II surma säilivad maksud . Aadlikord taastatakse, maakonnad säilisid v.a paldiski maakond.
Talupoegade olukord : 1765 kinnitas Liivimaa kindralkuberner Browne nn positiivsed määrused ehk kaitse seadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Koormistele seati piirid, talupoegadel oli õigus vallas varale, kodanike õigusi piirati, mõisnikke kohtusse kaevamise õigus.
18.sajandi Kultuur: Pietism : usuvool, tõhutati erilist vagasust ja alandlikkust jumala ees. Usust hakati arusaama, tuli saksamaalt.
Hernhuutlus: vennaste koguduste liikumine, see teeb eestlastest tõelised kristlased , kõik inimesed olid võrdsed . propageeriti usuvabadust alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset vendlust ja võrdsust. Moodustati omaette kogudusi kuhu ette valiti jutlustajad.
Ratsionalism .: peetakse nõuannete andmist oluliseks. Eesmärk oli rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna korraldust.
Kultuur säilib sellisena nagu ta varem oli, lihtsad riided, muusika instrumente ja ehteid ja uhkeid asju hävitati. Eisen von Sehwarzenberg ja Merkel olid tuntumad realistid .
Eestikeelne kirjandus :
1739. anton Thor-Helle – täielikult eestikeelne piibel .
Hakkas ilmuma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Kalendrid-kus sees olid nõuanded ja ilmaennustused.
Arhitektuur : uhked mõisad, suuremõisamõis , ohtu mõis, saue mõis, ahja mõis, maidla mõis.
Koolid: koole oli vähe , õpetajateks olid enamasti köstrid, kes õpetasid lugemist ja kirikulaule, kool töötas enamasti talvekuudel ,kui talu tõid oli vähe. Koole hakati rajama suurematesse mõisatesse.