Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti pärast põhjasõda (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti pärast põhjasõda #1 Eesti pärast põhjasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Leppik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Eesti pärast Põhjasõda

1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 ­ 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli tähtis viljakauba

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA Eesti pärast põhjasõda: Põhjasõjast täielikult laostatud maal elas vähema inimesi kui XIII saj alguses. Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas Aug

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Vene aeg: Eesti pärast Põhjasõda

Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said Tallinnas ja Riia

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti pärast Põhjasõda ja Balti erikord

1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleeritud aadlid omasid poliit

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi ­ Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi ­ Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi ­ Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi ­ Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 ­ saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 ­ sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 ­ Tartu Ülikooli avamine 1686 ­ Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 ­ Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 ­ Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570­1577. Stefan Batory ­ Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler. von Paktul

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Põhjasõda 1. Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ? Saksa vürstiriik (Saksa kuurvürst August II Tugev), Taani kuningriik (Taani kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat. 1697.a näljahäda 1699.a luuakse Rootsi vastu liit Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi Vägede suurused:Ven

Ajalugu



Lisainfo

Asehaldus kord, Eesti 18.sajandi II poolel, Talurahva olukord venevõimu all, Balti erikord.


Kommentaarid (1)

vinx profiilipilt
kristjan Nemvalts: see oli väga hea ja sisukas materjal

20:24 07-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun