Rootsi aeg (0)

5 VÄGA HEA

Võimukorraldus- Eestimaa ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal
-Ala säilitati kahe eri provintsina (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang). Mõlemal oli oma kindralkuberner , kes käsutab sõjaväge kubermangus ja nimetasid ametisse riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest.
Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine:
Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik .

Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon , mõisamajandus ja mõisnike võim
*Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa juhtima . Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja Eestimaal 60% mõisatest. Kõrgaadlid siia muidugi ei kolinud elama.
*Reduktsioon- 1680 alustas kuningas kingitud maade tagasi võtmist aadlilt. Mõisnik peab nüüd riigi käest rentima mõisa. Ei ole eramõisaid, ainult riiklikud mõisad. Kokku redutseeriti Liivimaal 84% mõisatest ja Eestimaal 53%. Pea kõikidelt aadliperedelt võeti maid ära, see tekitas pahameelt Rootsi vastu.
*Mõisamajandus- opman oli mõisavalitseja, valitses aadliku eest. Kubjas kontrollib, et talupojad tööd teeksid. Rehepapp juhtis vilja kuivatamist. Peamine sissetulekuallikas oli vilja müük. Kõrvalsissetulekuteks olid kõrtsid ja õllemüük. Karjakasvatus pigem tagaplaanil. Karjasaadusi said mõisad talupoegadelt( nt pekk , mesi , kanad , talled jne). Aadlid majandasid pigem harva ise oma mõisaid. Oma mõisa piirides võis mõisnik lahendada väiksemaid tüliküsimusi. Võis kaasa rääkida kihelkonna pastori valimisel. Mõisnik võis piiramatult talupoegi käsutada. Pea piiramatu võim oma mõisaterritooriumi üle.

Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord, õigused ja kohustused, nende muutused ( pärisorjus, reduktsioon)
Talurahvas oli kaotanud peamised vabadused . Ei saanud valida, kes on tema härra, elukohta ei tohtinud omatahtsi vahetada, maad ei tohtinud osta, müüa ega vabalt rentida. Mõisnikud võisid talupoegi osta ja müüa.
Sõjad 16 saj teisel poolel ja 17 saj esimesel poolel jätsid suure jälje majandusse. Palju oli sööti jäänud põlde, sest töötajatest ja loomadest ei piisanud. Enamikus taludes oli peamiseks tööjõuks peremehe enda pere. Rahvaarvu kasvamise tagajärjel hakati palkama abikäsi( sulased ja tüdrukud). Talude kasvu pidurdas mõisate arvukuse ja mõisamajanduse osatähtsuse kiire kasv.
Kuna mõisapõlde tuli juurde, kasvas ka teoorjus. Teonorm oli talvel 6 päeva nädalas ja suvel 12 päeva nädalas. Mõis nõudis abitegu vastavalt oma äranägemisele suuremateks põllutöödeks( külviks, sõnnikuveoks jne). Korraldati ka mõisatalguid.
Kui mõis redutseeriti, kuulutati kõik mõisa talupojad kuninga talupoegadeks ehk kroonutalopoegadeks. Reduktsiooniga paranes talupoegade majanduslik olukord.Talupoegi hakati kaasama maa hindamisele. Koormiste määrad pandi kirja vakuraamatus.

Linnad ja kaubandus- linnade majanduslik areng, linnarahvastik, kaubandus
17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele .
Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- ⅓ Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne).
Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal.
Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega.

Religioon ja kirik - luterlus riigiusuna, kirikukorraldus, aadel ja kirik, talurahvas ja kirik
Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks. Usk polnud inimese eraasi, vaid riikliku tähtsusega küsimus. Tallinnas ja Riias loodi linnakodanike initsiatiivil omaette luterlik kirikuorganisatsioon juba enne Liivi sõda. Kujunesid välja territoriaalkirikud. Eestimaa kirikujuht oli piiskop, keda kirikuvalitsemisel abistas konsistoorium ehk kirikuvalitsus. Liivimaal oli kirikujuht superindentent, keda toetas konsistoorium. Saaremaa kirikukorraldus sarnandes Liivimaa omaga .

Haridus ja kirjasõna- talurahva haridus, kõrgem haridus, Eestikeelne kirjasõna
Korraldati Forseliuse seminar , kus õpiti usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Vaikselt hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk. Hakkas levima talupoegade hulgas lugemisoskus , oluline osa oli koduõpetusel.
1630 rajati Tartus gümnaasium, 1631 Tallinnas. 1632 sai Tartu gümnist Ülikool.
Luterliku õpetuse üks põhieesmärkidest oli see, et iga kristlane võis oma emakeeles ise jumalasõna lugeda. Hakati avaldama usutalituse käsiraamatuid, anti välja esimesed grammatikad, sõnastikud ja aabitsad. Esialgu lähtuti ladina ja saksa keele õigekirjast, need erinesid kõnekeelest. 17. saj lõpul kujunes välja vana kirjaviis. püsis kasutusel 19 saj lõpuni. 1686 avaldati lõuna eesti keeles uus testament ( wastne testament).

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kirsimarjapuu Õppematerjali autor

läänistuspoliitika reduktsioon Eestimaa ja Liivimaa valitsemine rootsi ajal talurahvas linnad ja kaubandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

- tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid D) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole NB! Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seega ka kergeks saagiks tugevamatele naabritele. · Liivi sõja ajend:

Ajalugu

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse

Eesti uusaeg

docx

Ajaloo õpiku küsimuste vastused

Ptk 2. Rootsi keskvõim ja kohalik aadel 1. Sest uute alade poliitilise eliidi enda poole võitmiseks lubati neile säilitada senine elukorraldus ja privileegid. 2. Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat

Ajalugu

pdf

EESTI AJALUGU II

ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest

Ajalugu

docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem)

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke

Ajalugu

106

docx

EESTI UUSAEG

aga territ piirati,nt Gibraltar Inglismaale, osad Põ-Am kolooniad inglastele) . Kaguosas sõjad Türgiga 1683-1699 ja 1714-1718, kui Türgi soovis suurendada oma territooriumi. Põhjaregioonis Põhjasõda 1700-1721. Kõikide sõdade lõppkokkuvõte, et Euroopas muutus jõudude tasakaal, need, kes olid tegijad 17.saj, ei olnud enam tegijad 18.saj-l. Suurte sõdade tulemusena tekkis kolm suurjõudu: Autria, Inglismaa, Venemaa – uued tegijad. Kaotajad Hispaania, Rootsi, Türgi, Poola – nende varasem mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm sõjast tugevamana kui kunagi varem. Vm laienes Balti provintside arvelt, Kuramaa formaalselt Poola võimu alla, 18.saj lõpul Poola jagamise tulemusena Venemaale, 1795. 18.sajandil nõrgenes Rootsi, ei rääkinud kaasa euroopa suurpoliitikas, muutus kohaliku tähtsusega teguriks.

Ajalugu

pptx

Rootsi aeg Eestis

Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. · Talupoegade kuritegude uurimine. ·

Ajalugu

Rohkem sarnaseid