Varauusaeg eestis (3)

5 VÄGA HEA

Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused
1582 - Jam Zapolski vaherahu : Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale.
1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused.
1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile

Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused
3 Kuninga aeg – Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 – ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine – ei õnnestunud.
Rootsi aeg – Taastus 1695 .aastaks 350 000 – 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg (soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühjast talust(viljakamaid maid), soomlaste, lätlaste sisseränne, vene talupoegade, käsitööliste, kaupmeeste ja kalurite sisseränne. Suur näljahäda: Vähenes rahvaarv 70 000 võrra.
Vene aeg - Vahepeal rahvaarv vähenenud tänu Põhjasõjale 170 000-ni. Vene ajal kasvab rahvaarv 500 000 inimeseni.

Valitsemine (aadli omavalitsus , võõras võim)
Aadli omavalitsus: 1)maapäevad – iga kolme aasta tagant
2)Rüütelkonnad (1.Eestimaa, 2. Liivimaa , 3.Saaremaa)
3)maanõunikud – maapäevadel valitud 12 aadlit(kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste lahendamine)
Eestimaa
Liivimaa
Adrakohtunikud
Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike hulgast)
Sillakohtunikud
Maakohtud
Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad ( maakonnas )
Meeskohtud
Ülemkohus (Tallinnas)
Raskemad ja aadlike kuriteod
Õuekohus (Tartus)
Rootsi riigivõim ja balti aadel
Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks:
1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon – mõisate taasriigistamine.
2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine:

Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi.

3.Aadli omavalitsuse piiramine – Maapäev allutati kindralkubernerile.
4.Uus haldusjaotus – maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir).
Balti erikord
Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus.
1.Toimus restitutsioon – riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele.
2.Liivimaal ja Venemaal tollipiir
3.Jäi kohalik võim
4.Saksa aadlike privileegid
5.Seadused jäävad kehtima
6.Sama maksukorraldus
7.Jääb saksa keel ja luteri usk.
Vene võimu kindlustamine baltikumis
Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne.
1.Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust.
2.Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali
3.Mõisnikel võrdsed õigused
4.Linnades võrdsed kodanikuõigused

Talupoegade olukord
Agraarolukord

Eestis umbes 1000 mõisa:

Rüütli- e. Eramõisad ( baltisakslased )
Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad)
Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)

Eesti kui „Rootsi viljaait” – põhjapoolseim vilja eksportiv maa

Viinapõletamine (al. 18 saj)

Talumajapidamine:

Põlluharimine – peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris .
Karjakasvatus – lambad , kitsed , sead, lihaloomana ka lehmad .
Veo- ja künniloomaks härjad.
Rehielamu – eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks.
Vakuraamatud – sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest .
Adramaarevisjonid – nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad.

Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?)
Talurahva õiguslik olukord
Rootsi aja algul
Rootsi aja lõpul

Sunnismaisus
Teokoormised sõltusid mõisniku suvast.

Koormised seati vastavusse talu võimalustega ja märgiti üles vaku -raamatutesse – vähenes mõisnike omavoli.

Kodukariõigus

Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed)

Kohtunikuks mõisnikud

Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral.

1. Talupojad olid õigusteta pärisorjad, kelle vara kuulub mõisnikule.
2.Talupojad sõltusid täielikud mõisnikust, kes võis neid oma suva järgi müüa, kohut pidada ja koormisi määrata.
3.Talurahva protest väljendus sageli pagemises mere taha, enamasti aga Venemaale, kus õigeusku läinud talupoegi välja ei antud.
4.Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem – ühtne pearahamaks.
5.Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst
6.Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid.

Kaubandus
Kaugkaubandus
1.Teravili peamine Eesti ala ekspordi artikkel.
2.Aadel üle mere kaubelda ei tohi(Müüs hoopis kaupmehele, kes omakorda edasi müüs)
3.Kaubandus Rootsi, Vene ning hansalinnadel Põhja-Euroopa linnadega.
Sisekaubandus
1.Sõbrakaubandus: Igal talupojal kindel kaupmees, kellega ta äri ajas.
2.Väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir, leevendamaks kaupmeeste omavahelist konkurentsi.
3.Linnas vene kaupmeeste tegevus keelatud
4.Salakaubandus

Kultuur ja Haridus
Rootsi aeg :
1.Joachin Jhering – esimene eestikeelne aabits, kirikukaristuse süsteem.
2.Hermann Samson- luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja
3.Johann Fischer – koolimeistrite õpetamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar .
4. Bengt Gottfried Forselius – korraldas Johann Fischeri Piiskopmõisas seminaril praktilist tööd
Poola aeg:
1. Taastati Katoliku kiriku organisatsioon
2. Jesuiidid : Tartus tegutses jesuiitide gümnaasium ja tõlkide seminar. Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine.
Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti kirjakeelele.
3.1583.aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium
4.Tõlkide seminar – valmistatakse ette preestrikutseks kandidaate
Vene aeg:
Pietistid
Hernhuutlased
Ratsionalistid

Elavdasid usuelu religiooni sügavama tunnetamisega ja lähendasid usku rahvale.
Pastori jutlus ”pani” koguduse nutma.
Ühiskonnahädad talurahva puudulikust kõlblustundest, mille ületamiseks suurem usuvagadus.
Vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile

Pidasid tähtsaks usuvagadust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vennaarmastust.
Rajasid kogudusi ja palvemaju endavalitud kogudusevanematega.
Hävitati ehteid, pille, võideldi joomarlusega.
Päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus eestlastele indu kirjutamisoskuse omandamiseks

Pastoritest valgustajad andsid jutlustes näpunäiteid ja elutarkusi.
Kritiseeriti pärisorjust.
Johann Georg Eisen – töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris puuviljakasvatust, rõugete vastu kaitsepookimine.
A.W. Hupel – Põltsamaa pastor , avaldas raamatuid ja rajas lugemisseltsi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 99 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Taunz69 Õppematerjali autor

Eesti varauusaeg toodud välja erinevate punktidena : Rahulepingud ja tingimused, rahvastikukriisid ja põhjused ning lahendused, valitsemine, talupoegade olukord, kaubandus (nii kaug- kui ka sisekaubandus), kultuur ja haridus.

varauusaeg eesti

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti varauusaeg

· Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola kuningaks (1587) ja varsti pärast Rootsi kuninga surma, läks ka Rootsi kuningatroon talle. · Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604). b. Sõja käik: · Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid. · 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana. · 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile. 3.Sõjad 17. sajandi keskpaiku a.Brömsebro rahu 1645: · Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa. · Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile. b.Sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vahel: · Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus.

Ajalugu

doc

ajalugu - Rootsi aeg eestis

konfiskeerimisega, kuid põgenes välismaale ja sai põhjasõja eel vihaseks intriigitsejaks Rootsi vastu) - Aadli omavalitsuse piiramine (maapäev allutati kindralkubernerile) - Uus haldusjaotus (maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega(eesti-läti piir) ; valga linn jäi läti poolele) 3. Majanduslik areng ja talurahva õiguslik seisund a) Agraarolud: 17.-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad (baltisakslased), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)). b) Eesti kui "Rootsi viljaait": põhjapoolseim vilja eksportiv maa (peamiselt talirukis ja oder; vähem kaer ja nisu; tollivabalt rootsi ja vene sõjaväele baltikumis) c) Talumajapidamine 17.-18.saj. (40 tuhat) : põlluharimine (peamiseks teravili, ka lina, hernes ja naeris), kolmeväljasüsteem, karjakasvatus (lambad, kitsed, sead,

Ajalugu

doc

Varauusaeg Eestis

Balthasar Russow- kirjutas Liivimaa provintsi kroonika, kust saab lugeda Liivi sõja kohta Jätkusõjad Sigismund III- Poola (1587) ja Rootsi (1592) troonil, riikide omavahelised pinged. Karl IX haaras Rootsis võimu ja 1604 asus troonile. 1600. kuulutas Poole Eestimaa oma valduseks, paljud nägid temas Liivimaa ühtsuse taastajat. 1617. Stolbovo rahu Vene ja Rootsi vahel, Rootsile Ingerimaa. 1625. rootslastele Tartu 1629. Altmargi rahu- kogu Eesti mandriala ja Põhja-Läti ning Riia Rootsile. 1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile. 1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta. 1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt.

Ajalugu

doc

Rootsi valduste kujunemine

Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Rootsi sõda. Nüüdsest kogu Eesti ala (va. Setumaa) Rootsi valdustes. Põhjasõda ( 1700 1721. a.) Sõja põhjused: · Venemaa jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele. ( Peeter 1) · Rootsi noore kuninga vastu kujunes Venemaa, Taani, Poola koalitsioon, kõik nad olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"

Ajalugu

docx

Ajalugu II kursus

Ajalugu II kursus Rootsi aeg Eestis 1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus 1583 - Pljussa vaherahu - Venemaa ja Rootsi vahel / Põhja-Eesti kui ka Ingerimaa vallutatud linnused 1629 - Altmargi vaherahu - Rootsi ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti), Põhja-Läti koos Riiaga 1645 - Brömsebro vaherahu - Rootsi ja Taani vahel / Saaremaa 1660 - Olivia vaherahu - Rootsi ja Poola / Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale + Ruhnu saar Asutus 1558 - Enne Liivi sõda: 250 000 - 300 000 inimest 1629 - 120 000 - 140 000 inimest, Altmargi vaherahu, sõja lõpppunkt, vahepeal oli olnud koloniseerimine

10.klassi ajalugu

docx

Rootsi aeg

Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile.

Ajalugu

doc

Eesti uusaeg

Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595.a- Tähssinä rahu Rootsil tuli loobuda oma Ingerimaa valdustest. Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel:Läti ala Poolale, Rootsi Põhja-Eesti ja Taani Saaremaa. Sigismund III, kes oli nii Poola kui Rootsi kuningas, oli tüliallikaks riikidele.1600.a algas uus sõda. 1617.a sõlmiti Stolbovo rahu, millega võeti Venemaalt jälle Ingerimaa ära. 1629.a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid