Vene aeg (0)

Vene aeg
Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) * luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda
Roseni deklaratsioon (1739- kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal.
Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus * luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad , ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem
Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare & kaks uut- Paldiski & Võru *Eesti linnade osa transiitkaubanduses taandus tagasihoidlikuks * peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili *järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu *sisse veeti peamiselt soola&metalli, samuti soolaheeringat& tubakat
*salakaubandus(põhjuseks sisse-ja väljaveokeelud ja tollitariifid) * tsunfikord
Majandus maal *tsunfikorra tõttu linnades hakkasid uued tööndusettevõtted tekkima maale-rajati telliselööve, lubjaahje, sae-ja vaseveskeid. *paberivabrik Räpinasse *von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise *peamiseks väljaveokaubaks teravili, metsamaterjal
Valgustuse mõju Eesti alale *Hupel osales Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja “Lühhike öppetus...” väljaandmisel *1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja koolikohustuse(kõik talulapsed vanuses 7-12 käima koolis) *18.saj lõpuks oskas eesti talupoegadest lugeda u 60% *1739 ilmus täielik eestikeelne Piibel *18.saj alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid
Arhitektuur nt barokk - Kadrioru loss; klassitsism -Tartu kivisild & üldse Tartu kesklinn
Pärisorjuse kaotamise põhjused mõisniku seisukohast : * koormised olid äärmuslikud-hakkasid laostama mõisamajandust *mõisnike sissetulekud ei rahuldanud elustiili | tsaarivõimu seisukohast: *liberaalsete vaadetega *hakkas riigi rahakotile mõjuma *Euroopa märkas Venemaad just Balti kubermangude kaudu | haritlaste seisukohast: *ajastuvaim valgustus nõudis, et üks inimene ei saa olla teise omand *Prantsuse revolutsioon 1789-1799
Talurahvareformide ajastu *1802/04 Eestimaal&Liivimaal võeti vastu I Talurahvaseadus – kui koormised mõisale tasutud , õigus talu pärandada - vallakohtud -normeeriti koormised -kodukariõigust piirati -piirati talupoegade ostu-ja müüki *1816/19 Eestimaal&Liivimaal trs. -pärisorjuse kaotamine -maa jäi mõisniku omaks - perekonnanimed *1849/56 Liivimaal&Eestimaal trs. -talude kruntiajamine -üleminek raharendile -talude päriseks ostmine -teoorjuse osaline kaotamine
Kuidas said talupojad talurahvaseadustest aru *mitmel pool puhkesid rahutused(nt. Vastuhakk Kose-Uuemõisas 1805) *väljarändamine *Pühajärve sõda * Usuvahetusliikumine 1845 *1858 Mahtra sõda *arvati, et mõisnikud on õige seaduse ära peitnud ja talupoegadele võltsingu andnud
Tartu Ülikool XIX saj 15.okt 1632->1656 Tallinnasse->1690 Tartu Academa-Gustavo-Carolina->1699 Pärnu(1710 lõpetas tegevuse)->1802 avati uuesti Tartus->1919 eestikeelsena * Friedrich Robert Faehlmann - meditsiin , õpetaja, kirjandus *Karl Ernst von Baer - embrüoloogia *Nikolai Pirogov - kirurgia, anatoomia *Wilhelm Struve - maailmakuulus , astronoomia *Georg Friedrich Parrot - ülikooli esimene rektor
Baltisaksa kultuuri edendajad * akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann
Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism
Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine * olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille * muusika (uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus * Romantism
Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V. Jannsen :*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J. Hurt :*kultuur * haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R. Jakobson : *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele
Suurüritused: *”Kalevipoeg” väljaanne 1857 *1869 I üldlaulupidu *Vana vara kogumine 1888 *I eestikeelse kõrgkooli loomise katse 1870'ndatel.
Miks rahvuslik liikumine vaibus? *Hurdast&Jakobsonist said poliitilised vastased * Jakobsoni surm * Keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele | pinged ->lõhenemine-> venestamine
Venestamine on 1880.aastatel alanud Vene keskvõimu pealetung äärealade rahvastiku ümberrahvastamiseks, selleks kasut vene keele, kultuuri ja õigeusu pealesurumist. | * koolides venekeelne õpetus- haridustaseme langus *vene keelt kõnelevad ametnikud- mitteoskavate vallandamine *vene õigeusu pealesurumine *eestlaste omaalgatuslike ettevõtmiste tegevuse piiramine *Balti erikorra piiramine *vene keeles õpetamine alates 1 klassist *tegutseda lubati vaid eesti karskusseltsidel *umbkeelsed vene õpetajad ja ametnikud * koole allutati vene haridusministeeriumile *baltisakslaste õiguste kärpimine *kehtima hakkasid vene seadused
Majanduse areng Põllumajandus +:*uued agrotehnilised võtted(sordiaretus) *kaasaegsed põllutöömasinad *väetised *üleminek piimakarjale *tõuloomad *jätkud talude päriseks ostmine
-: *taludel võlad *sotsiaalne kihistumine(60% talurahvast olid maata /väga vähese maaga) *maapuudus | Tööstus: -: *ei arvestatud Eesti huvisid&võimalusi(sisse- tooraine ,kütus, seadmed , tööjõud; välja- toodang Venemaale) +: *tekstiilitööstus-Narva esikohal *masina-ja metallitööstus-Tallinn *paberitööstus- Venemaa suurim Pärnus(Eesti andis ~70% Venemaa paberitoodangust) *sõjalaeva tehased Tallinnas | Kaubandus : sisekaubandus: *linnade kasv *Eestlased kindlalt ülekaalus *12 linna * 1898 Restu piimaühistu- I eestis | Transport: * raudteed (1870 Balti raudtee , Valga-Võru- Pihkva 1889 jne) mõju: kaubavahetuse elavnemine.
Jaan Tõnisson & Konstantin Päts -J.T: *pärit Viljandimaalt *põhilised vaated: edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! *ajaleht “ Postimees ” *toetajad: Villem Reiman , Oskar Kallas | -K.P: *Pärnumaalt *uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja vaadetele, vaid selleks on vaja saavutada majanduslik võim *” Teataja ” *toetajad: Eduard Vilde , A.H. Tammsaare , Jaan Teemant
Mis põhjustas 1905 a revolutsiooni? a)sotsiaalsed vastuolud: 1)linnades-jõukas kodanlus vs. Vene töölisklass 2)maal- jõukas vs. vaene taluperemees. Balti-Saksa mõisnik vs. Eesti talupoeg
b)poliitilised vastuolud: rahval puudusid kodanikuõigused(sõna-,trüki-,usu-,ühinemis-)
c)majanduslikud vastuolud: vara kapitalistlik jõhkrus
Tähtsamad sündmused Eesti alal nt. tulistamine , mõisate põletamine , karistussalgad
1905 a revolutsiooni tähtsus Eestile * esimene poliitiline erakond ERE *streikide demostratsioonide kogemus=poliitiline ärkamine
Kultuur XIX ja XX saj vahetusel *1905 rühmitus “Noor-Eesti”, mille tähtsamad tegelased olid Gustav Suits ja Friedebert Tuglas * sport -esimene spordiselts Kalev; esimene olümpiamedal hõbe maadlemises 1912 Martin Klein *eestikeelsed erakoolid ( Miina Härma Gümnaasium 1906; Hugo Treffneri erakool 1883) *teater(esimene kutseline teater Vanemuine - Karl Menning ning ka Estonia Tallinnas, Endla Pärnus) * kutseharidus (merekoolid, raudteetehnika kool)
I MS tähtsus Eestile *1917 märtsis autonoomia *maapäev *esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis *rahvusväeosade sünd Rakveres | 1)majanduses:*prioriteediks sõjatööstus *kaardisüsteem tarbekaupadele *spekuleerimine(odavalt osta-kallilt müüa) *kuiv seadus(alkoholi müügi keeld)-> salaviin ,puskar 2)ühiskondlikus elus: *sõja algul lojaalsed Venemaa suhtes, aga sõja edenedes järjest vaenulikumad 3)rahvuslikus liikumises: *Baltisakslaste vaenulikkus(riigivõim aitas kaasa) *loodi Põhja-Balti Komitee, mis hoolitses sõjapõgenike eest