Rootsi aeg. Eesti Ajalugu (0)

TEEMA 1 - Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
Halduskorraldus

• Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel
  

• Eestimaa kubermang (Lääne-, Harju-, Järva - ja Virumaa)
  
• Liivimaa kubermang (Poolalt vallutatud alad, Põhja- ja Lõuna-Eesti, keskuseks Riia) (Pärnu ja Tartu maakonnad )
  
• Saaremaa: Liitus Rootsi aladega 1645. a., kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kui säilitas eriseisundi (neil oli oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem )
  
• Viimasena Rootsi kätte läinud Eesti ala oli Ruhnu saar, mis oli senini Oliva rahuga puutumata jäänud
  

• Ainuke koht, kuhu Rootsi võim ei ulatunud oli Setumaa
  

Kindralkuberner - kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv.

• kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge
  
• nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid
  
• jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus
  
• kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu
  
• kandes hoolt avaliku korra eest
  

Rüütelkonnad

• koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigus Rootsi
  

võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi , mis ei kuulunud
otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri

• käisid koos maapäevadel (mis toimusid u. iga 3 a tagant)
  
• maanõunikud - tegelesid kõige tähtsamate ja olulistemate küsimustega
  

Baltisakslased ja Rootsi aadelkond
1561 - maavalduste asemel asutati riigimõisad (Poola poolt asutatud ning anti Poola ja Leedu päritolu aadlikele valitseda )
Liivimaa vallutamise järel (Rootsi-Poola sõja tulemusel) andis Rootsi kuningas need
maavaldused Rootsi kõrgaadlile
Kohtuvõim
Adrakohtunikud - tagasid avaliku korra Eestimaal (mõisnike seast valitud)
Sillakohtunikud - tagasid avaliku korra Liivimaal (mõisnike seast valitud)
Nende ülesanneteks oli:

• hoolitseda põgenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest
  
• uurida talupoegade poolt sooritatud kuritegusid ning karistada süüdlasi
  

Maakonna tasandil tegutsesid Eestis (ja Saaremaal) meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju.
Kubermangu tasandil lahendati kõik raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad.

• Eestimaa Ülemkohus Tallinnas | Liivimaa Õuekohtus Tartus
  

Asju võis edasi kaevata ka kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks.
Rahvastik
Pärast Poola-Rootsi sõdu oli suur osa põllumaast seisnud aastakümneid harimata ning olid võsastunud. 1630-ndatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et tööjõudu saada võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Uutesse elukohtadesse asus elama sel ajal umber ⅓ Eesti talupoegadest.
17.saj. teisel poolel saabus Eestisse hulaliselt teistest rahvustest inimesi, kes lõpuks moodustasid Lõuna-Eestis umbes 17% kogu rahvastikust.

• kõige rohkem vene talupoegi (ka käsitöölisi kalureid ja kaupmehi, asusid peamiselt Ida-Eestis)
  
• soomlased , kes paiknesid enamasti Virumaal (20% rahvastikust) ja Harjumaale (12% rahvastikust), kuid üsna palju oli neid ka Põltsamaal ja Tartu ümbruses
  
• lätlased , kes paiknesid peamiselt Valga ümbruses
  
• lisaks oli veel ka tol ajal Eesti aladel palju muid erinevaid rahvaid (nt. sakslased, poolakad, rootslased , hollandlased jne)
  

Rahvastiku kasvu pidurdamise peamised põhjused:

• Vene-Rootsi sõda (1656-1658)
  
• 1657 a. katk
  

1695 . a. arvatakse Eestis olevat üle 350 000 inimese (1630. a. oli inimesi alla 120 000)
Vene-Rootsi sõda 1656 - 1661

• Algatajaks oli Rootsi kuningas Karl X Gustav, 1655. a. sõjakäigul (millega muutis Läänemere Rootsi sisemereks)
  

Sama aasta sügustalvel plaanisid venelased eestlasi rünnata. Tsaar alustas 1656. a. suve hakul sõja, kuna lootis selle käigus saada endale kauaihaldatud Eesti alasi . Juhtis isiklikult Riia piiramist, et oma tahtmist saavutada. Suurim võit - Tartu vallutamine 1656. a. sügisel.Venelased vallutasid Vatseliina ja Vasknarva linnused . 1658. a. lõpus tehti Vallisaares vaherahu . Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Seega tuli venelastel looduda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Sellega oli saavutanud Rootsi oma ajaloo suurima võimsuse.