Vene aeg (0)

1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks?
Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega.
2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt?
Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele.
3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees?
Mõisa ees – teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid , rahamaksud mõisa heaks.
Riigi ees – pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest olid vabad taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed)
Kogukonna ees – magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid .
Kiriku ees – kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise.
4. Milliseid muutusi tõi Balti kubermangudesse kaasa Katariina II valitsemisaeg?
Muutus Eesti ala jaotus - neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa.
Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunikud saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades said võrdsed kodanikuõigused kõik majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest.
Pearahamaks laiendati Eesti- ja Liivimaale. Hakati korraldama hingeloendusi.
Et murda aadli võimalikku vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada.
5. Millal ja kuidas toimus talude päriseks ostmine talupoegade poolt? (5 fakti)
(1859 – Liivimaal, 1866 – Eestimaal)
- Sama mõisa talupojad said ostal.
- Kohe neil raha polnud, seega said võimaluse maksta iga-aasta natuke.
- Raha pidid ise muretsema. Kasvatasid selleks loomi, kellest saadi võid, koort, lõssi jne. Hakati kasvatama lina ja kartult.
- Peamine raha talude ostmiseks tuli linakasvatusest.
- Rikkamad ostsid talusid juurde, tekkisid suurtalud.
6. Kuidas moodustati valla volikogu ja millised ülesanded pandi vallale 1866. aastal?
Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla piirid ja liikmeskond saadi päranduseks seniselt mõisalt.
Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust (päris- ja rendiperemehed, 1/10 maatameeste esindajaid), valla volikogust (3-24 liiget vastavalt elanike arvule), vallavanemast (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) ja tema abilistest (vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid, magasiaidamees) ning vallakohtust.
Ülesanded: hariduselu ja valla dokumentide korrashoid, tüliküsimuste lahendamine, vaeste eest hoolitsemine.
7. Iseloomusta tööstuse arengut 19. sajandil. Märgi ära, millistes linnades millised tööstusharud arenesid.
19. sajandi I poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eeldused hakkasid kujunema aurumasinate kasutuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega.
Eestis rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse.
Puuvilla töötlemine arenes Narvas, kuhu rajati Kreenholmi manufaktuur , kuhu veeti puuvilla sisse Ameerikast ja Egiptusest.
Tallinnasse rajati masina- ja metallitööstus, Balti puuvillamanufaktuur.
Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus (Narva).
Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse ja maale. Kundas ja Aseris tsemenditehased, üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa-, jahu- ja saeveskeid.
8. Kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti tööstust, kaubandust ja asustust?
Raudteevõrgu ehitamine ühendas Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Avardusid kaubavahetuse võimalused. Suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn sai oluliseks sisseveosadamaks, saabusid kaubad Euroopast – masinad, keemiatööted. Peamine väljaveosadam oli Pärnu – vilja, lina, puitu.
Arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid.
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kui 19. sajandi alguses elas Eesti linnades kokku 62 000 inimest, siis sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna. Raudteejaamade ümber kujunesid alevid ja alevikud Sindi , Tapa, Türi jne, kuhu koondusid linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud.
9. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused?
- seoses talude päriseksostmisega eneseteadvuse kasv
- oma väikese haritlaskonna kujunemine
- Aleksander II vabameelsus
- hõõrumine vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel
10. Millised olid rahvusliku liikumise eesmärgid?
- rahva kultuuriharrastuste toetamine
- emakeelse hariduse edendamine
- välja arendada oma eliitkultuur
- eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine
11. Millised rahvusliku liikumise üritused toimusid Eestis, Helmes?
1869. aastal esimene üldlaulupidu. Eesmärk oli tuua eestlased üle maa kokku, kasvatada rahvuslikku ühtekuuluvustunnet.
Hurt kogus kokku rahvaluulet ja vanavara . Pidas 1870. aastal Helmes kõne, kus tuli välja seisukohaga: eestlased peavad vaimult suureks saama.
Jakobson rajas näidistalu Kurgjale.
12. Millised võimalused andis eestlastele 1863. aasta passikorralduse seadus?
Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 2 kuuks kuni 2 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika.
Hoogustas väljarõngamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad.
13. Iseloomusta 3 ärkamisaja tegelase osa rahvuslikus liikumises.
- Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). Ta oli laulupeo peaorganisaator, rajas laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Kirjutas palju ajalehte, et harida rahvast.
- Jakob Hurt (1839-1907). Oli Eesti Kirjameeste Seltsi president, laulupeol peasõnavõtja. Alustas rahvaluule ja vanavara kogumisega.
- Carl Robert Jakobson (1841-1882). Kirjuas häid õpikuid. Jakobsoni kolm isamaalist kõnet. Rajas näidistalu Kurgjale, andis välja „Sakalat“.
14. Kes olid ja millega läksid kultuuriajalukku
Cimze – Läti pedagoog ja muusik . Läks kultuuriajalikku eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari juhtimisega.
Masing – Eesti pastor ja keelemees. Tõi eesti kirjakeelde õ-tähe. Tema toimetamisel ilmus Marahwa Näddalaleht.
Parrot – Ülikooli esimene rektor. Tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse.
Thor Helle – Saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Esimese eesti keelse piibli tõlkija.
15. Aastaarvud:
1802 - Tartu Ülikooli taasavamine
1866 - Võeti vastu vallaseadus
1869 - Üldlaulupidu
1849 - Kaotati pärisorjus Liivimaal
1866 - Kaotati pärisorjus Eestimaal
16. Mõisted:
kodukariõigus – mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
kadakasakslus -
pietism – usuvool , mille esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas.
estofiilide liikumine – väljendus Eestis 19. sajandil, huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu.
17. Kirjelda 4 astmelist kooli Eesti haridussüsteemis.
19. sajandi algul sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:
- Kihelkonnakool maakondades.
- Kreiskool maakondades. Kreiskoolides anti 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast , loodusteadustest ja geograafiast.
- Gümnaasium kubermangulinnades. Tartus ja Tallinnas, õpetati antiikkeeli, kirjandust, ajalugu.
- Ülikool. Tartu ülikool sai Läänemere kubermangude õpperingkonna keskuseks.
18. Kus linnas saadi algharidus? (elementaarkoolides)
Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Seal õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
19. Millised seltsid loodi 19. sajandi II poolel ja millised olid nende eesmärgid?
1865. Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. Tallinnas asutatud Estonia olid loodud baltisakslaste eeskujul, eestlased maal ja linnas lootsid „olla nagu sakslased “.
1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts.
1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute kooliraamatute väljaandmine.
20. Miks tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid ja milleni need viisid?
Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, Jakobson aga ei sallinud sakslaseid, kellega Hurda meelest oli kasulik läbi saada.
Rahvusliku liikumise liidrite vastuolud ei piirdunud vaid ajakirjandusliku sõnasõjaga, vaid Jakobson asus tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. Temast sai 1991. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi president, mispeale enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist.
Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Sisepoliitiline olukord pingestus, mässumeelsus kasvas. 1881. tapeti keiser Aleksander II, järjest rohkem hakati nõudma lõpu tegemist rahvuslikule liikumisele. Ka Jakobsoni surm 1882. aastal oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele.