Varauusaeg Eestis (2)

Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone . Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang ­ Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang ­ koosnes Poola käest vallutatud aladest , Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner ­ Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, mis oli monarhi määratud ja temale vahetult alluv. Ta kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis kõigi riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest. Rüütelkond ­ teostasid võimu Eesti- ja Liivimaal. Eesi alal oli neid 3: Eesti-, Liivi-, ja Saaremaa rüütelkond. Nad koondasis sealseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene võimu ees ja ahendais kohalikke küsimusi. Maapäevad ­ enam-vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. (toimusid enamasti Valgas või Valmieras). Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud , astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Seal oli esindatud 4 seisust (Riia peapiiskop ja vaimulikud , ordumeister koos orduametnikega, vasallkondade esindajad ja linnade esindajad). Maanõunikud ­ 12 inimest, kes ajasid maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal ­ maamarssal) ­ lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu ­ tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu ­ seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal ­ olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon ­ oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine Restitutsioon ­ riigi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele Balti erikord ­ erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Aadlimartiklid ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult sinna nimekirja kuuluvad (ehk immatrikuleeritud) aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidid kaitsma sealsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Katariina II ­ 1762. a suvel tõusnud Vene troonile valitseja, kes taotles Baltikumi privileegide kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord . Asehalduskord ­ 1783-1796. Pearahamaks ­ asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus ­ seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis ­ eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis ­ riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad ­ kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport ­ muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine ­ 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind. Vakuraamat ­ kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Adramaarevisjon ­ mõisad maksid riigile makse talupoegade tööjõu kasitamise eest ja neid arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjone korraldati iga 7-8 a. tagant, et panna kirja kõik töövõimelised talupojad. Pärisorjamine ­ isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus , nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Liivimaa majandusreglement ­ avaldati 1696. a. ja seal määratleti kroonumaade talupoegade õiguslik seidund. Selle sätted laienesid ka Eesti kroonumõisadele. Positiivsed määrused ­andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis ­ suur maavaldus - ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud . Tallinn- Reval , Tartu- Dorpat , Viljandi- Fellin , Pärnu-Pernau, Haapsalu-Hapsal, Paide- Weissenstein, Rakvere- Wesenberg , Narva- Narwa , Kuressaare- Arensburg , Valga- Walk . Sõbrakaubandus ­ igal talupojal oli linnas kindel kaupmees , kellega ta äri ajas. Maalaat ­ oluline kauplemiskoht Tsunftijänes ­ nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid ­ etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi, mille haridustasemele polnud eesti varasemas ajaloos võrdset. Siis asutasid nad tõlkide seminari, mille eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate. Pühajõe mäss ­ 1642. a. toimunud Urvaste kihelkonnas sündmus, mille käigus hävitasid talupojad Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski , sest see pidavat olema pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjus. Pietism ­ kirikuõpetajate usuvool , mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Hernhuutlased ­ vennastekogudus, kes viisid rahva sekka pietistlikud ideed. Ratsionalism ­ pietistlik pastor vs. ratsionalistlik õpetaja. Jõudis 18. saj. keskel Saksamaalt. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nekrut - tavaliselt talupoeg , kes pidi Vene sõjaväes teenima .