Luud ja lihased (0)

Luud ja lihased
Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid:
1. Skelett on tugiaparaadiks
2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus . Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt, eriti just toitumis ja elurežiimi lapse ja noorukieas.
Olulised on selles eas kui luud arenevad: kaltsiumi piisav tarbimine ( 1000 milligrammi päevas), füüsiline aktiivsus ( kuni 30 eluaastani toimub luude tiheduse kujunemine)( takistab ka luude enneaegset hõrenemist ja aitab luudel areneda—füüsiline aktiivsus). Luude tihendust vähendab neerupealise koore glükortikoidid.
3. Bioloogiline funktioon. Seisneb selles, et luud osalevad ka mineraalide ainevahetuses (eriti kaltsiumi). Luud on kaltsiumi depooks ja kaltsiumitaset veres püüab organism hoida üsna stabiilselt . Luudes paikneb ka luuüdi ( vereloome funktioon).
Luud jagunevad rühmadesse:
1. Toruluud. Kaks ümaramat otsa, mida kutsutakse epifüüsiks. Nende vahel on torujas moodustis diafüüs. Osteplastid töötavad nende kõhrerakkude ja epifüüsi piiril ja nende tegevuse tulemusena kaltsiumisoolad lagestuvad otsa ja tekitavad sinna uut luukudet. Lükkavad ka seda epifüüsiplaati edasi ja toruluu pikeneb. Selline pikikasv saab toimuda niikaua kuni need kõhreplaadid lõplikult luustuvad, kasvavad kinni. Toimub aga siis kui suguhormoonide produktsioon hakkab järsult suurenema ( pubekaeas) selle lõpus on enamvähem kasv lõppenud, kõhreplaadid luustunud, epifüüsid ja diafüüsid kokku kasvanud. Juhul kui suguhormoonide produktsiooni pubekaeas on puudlik , siis kasv jätkub, kellel on ka teised sekundaarsed sugutunnused välja kujunemata . Luud on kaetud luuümbrisega. Seda ei ole liigespindadel. Luude paksenemine toimub teatud määral luuümbrise tõttu. Luuümbrise sisse kasvavad närvid ja veresooned , mis varustavad luukudet. Luud kasvavad öösiti, kasvuproduktsioon on öösel suurem.
2. Lamedad luud ( vaagna, kolju, abaluud)
3. Lühikesed luud ( lülisamba lülid, lamakäed ja jalad)
4. Segatüüpi luud. (näokolju luud, oimuluu )
Luude kasv ja areng
Luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett algul koosneb täielikult kõhrkoest ( kaltsium pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi. Koosneb lamedatest luudest, mida nimetatakse õmblusteks. Need on esialgu lahti, kasvavad kinni kõige hiljem ( umbes 30 eluaastaks). Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust.
Mis mõjutab luude kasvamise protsessi?
Mõjutavad järgmised faktorid .
1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul.
2. Kilpnäärme hormoon
3. Toitumine
4. Suguhormoonid
5. Pärilikkus
6. Vitamiin D3 hormoon
7. PTH
PTH toime:
1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse.
2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse.
3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e. kaltsrioodiks ja selle mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre.
Vitamiin D3
1. tekib organismi kolesterool . Oranismis endal tekib kolles. Päikese mõjul nahas.
2. Saab toiduga kalaga.
Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine . Mille mõjul see toimub?
1. Kasvuhormooni liigproduktsioon kui see leiab aset kaasvueas, tekib hiidhasv ( gigantism) TA on proportsionaalselt arenenud. Kui aga kasvuhormooni liigproduktsioon hakkab toimuma pärast toruluude lõplikku luustumist, tekib akromegaalia, mille korras on ebaproportsionalselt suured esileulatuvad kehaosad, ehk akronid ( nina. lõug, labakäed ja labajalad).
2. Varane suguküpsus. Kasv jääb lühikeseks. Lihastik on normaalselt arenenud. Varane suguküpsus ja neerupealiste koore ületalitus.
3. Kilpnäärme ületalitlus.
Mis aeglustab?
1. Kilpnäärme alatalitlus lapseeas. See põhjustab nähtust kretinism , mille isel. Tunnusteks on kääbuskasv ja vaimne alaareng
2. Sugunäärmete alatalitlus. Pidurdab luustumisprotsesse.
3. Puudulik toitumine. Sellest tulenevalt vitamiinide, mineraalide ja valgu vaesus .
4. Rahhiit , selle tekke põhjuseks võib olla vähene ultravioletkiirgus või vähene toitumine. Isel. tunnusteks on väikelapsel lõgemete kauemaks avatuks jäämine, pehmed luud põhjustavad x või o jalgade teket. Kanarind, roided kinnituvad rinnaku külge, rinnak pressib ette.
Lapse pikkuse ja kaalu hindamine.
Sünnipikkuus on 48-52 cm. Esimesel eluaastal on juurdekasv esimese 2 elukuu jooksul 6 cm, 5-8 2 cm. Ja 9-12 1-5 cm. Kokku esimesel eluaastal 25 cm. Sünnikaal poistel 3200-4000 ja tüdrukutel 3000-3500. Väga suur kaal võib olla põhjustatud diabeet ja ülekantud.
Esimesel 3-5 elupäeval leiab aset füsioloogiline kaalulangus ( 5 %). Kui kaalulangus on rohkem kui 10 %, siis pole normaalne. 10 elupäevaks kaal taastub .
Lihased
Lihaste liigid, ehitus ja omadused
1. Skeletilihased e. vöötlihas. Tahtele alluvad lihased. Innerveerib tsereobrospinaalne närvisüsteem. Kiudude pikkus 4-12 cm.
2. Silelihas. Puudub märgatav ristivöödilisus. Asuvad siseelundite ja veresoonte seintes. Ei ole tahtele alluvad. Neid innerveerib vegetatiivne närvisüsteem.
3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames. Südamel on 3 kihti ( sisemine e. Endokard, müokard ja perikard). Ei allu tahtele.
Lihase omadused:
1. Võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Lihaskude ja närvikude on erutuvad koed.
2. Kontraktsioonivõime e. kokkutõmbe võime. Kui ärritue mõjul lihas ärritub, siis ta tõmbub kokku. Südamelihasel on veel 3 omadus:
3. Refraktaarsus ( erutumatus, niikaua kuni eelmine erutus ei ole vaibunud). Südamelihasele oluline sest tänu refraktaarsusele ei teki südamelihases kestvat kramplikku ehk tetaanilist kokkutõmmet.
4. Iseloomulik vööt ja sidelihasele: erutuse liitumine e summatsioon. See seisneb, kui lihas saab üksteisel järel suure sagedusega ärritusi ei jõua ta enam lõõgastuda ja läheb lihas kestvasse kokkutõmbesse. Summatsiooni tagajärjel tekkiv kestev kokkutõmme ehk teetanud jaguneb:
a) hambuline, kus lihas osaliselt veel suudab lõtvuda.
b) sile, kus lihas ei jõua üldse lõtvuda vaid on ühtlases kestvas kokkutõmbes.
5. Lõõgastus. Kokkutõmme normaalselt on ühekorde ehk üksik kokkutõmme. Juhul kui skeleti ja silelihas saab suure sagedusega ärritub, siis nad summeeruvad.
Üksik kontraktsiooni faasil on
• Peiteperiood e. latentne faas- aeg ärrituse andmisest kuni lihase lühenemise e. kokkutõmbeni
• Lühenemise e. kokkutõmbefaas. Kui lihas kokkutõmmet registreeritakse.
• Lõõgastumise e. lõtvumise faas.
Erinevatel lihastel on need faasid erineva kestvusega. Kõige lühemad on nad skeletilihastel, seetõttu skeletilihaste kokkutõmme on kõige kiirem. Südamel on kontraktsioon veidi aeglasem . Südamelihasel on peiteperiood vähemalt samapikk kui südamelihase refraktaalsus e. erutumatus ( 0,2-0,22 sekundit). Kui südamelihas pole eelmisest erutusest vaibunud, siis ta uuele ärritusele ei vasta. Südamelihasel ei saa tekkida ärrituse summatsiooni ja kestvat kokkutõmmet. Südame funktsioon on pumbata verd südamest välja ja siis kui ta kokku tõmbub paiskab ta vere välja. Verega täituda uuesti saab ta siis kui südamelihas on lõõgastunud. Kui südamelihas tõmbuks kestvalt kokku, siis tähendaks see surma. Südamelihase kontraktsiooni kestvus on 1 sekund. Sõltub kui kiiresti parema koja seinas asuv rütmur impulsse välja saadab . Kui ühe tsükkli kestvus on 1 sekundi, siis kokkutõmbe sagedus on 60 korda minutis . Pulss on arteriseina võnkumine. Kõige aeglasem on silelihas (5 sekundit)
Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal.
1. Lihas vajab oma tööks energiat. Energia saab lihas suuremalt jaolt süsivesikutest ( glükoosi oksüdatsioonilt- selleks on vaja hapnikku ja sellist lihasetööd mis toimub hapniku osavõtul nim. aeroobne töö). Energia tekib adenosiintrifosfaadist. (ATP)
2. Ilma hapnikkute kulgev ehk anaeroobne töö. Seal ei ole oksüdatsioon lõpuni. Läheb glüksoosi oksüdatsioon piimhappeni. Energiat tekib ainult 2 ATP jagu. Seega on energiavabanemine hapniku juuresolekul 19 korda effektiivsem. Anaeroobne töö saab olla lühiajaline, sest energiat ei jätku ja piimhappe põhjustab lihase kiire väsimise. Kui pingutus muutub intensiivseks siis võin aeroobne töö minne üle anaeroobseks. See põhjustab järsu töövõime languse.
Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused:
Lihaste väsimuse põhjused on:
1. Energiavarude otsa saamine. Intensiivsema töö juures toimub see kiiremini, veres glükoositaseme langus,
2. Ainevahetusproduktide kuhjumine ( eriti piimhappe- põhjustab järsu töövõime languse).
3. Töö monotoomsus. Seotud närvisüsteemi poolt põhjustatud väsimusega. Monotoomsuse väsitab mõju on eriti lastel avalduv. Liigutuste ühelaadsus.
Mida teha, et vältida väsimuse teket?
• Puhkus. Sel ajal organism võtab energiadepood kasutusele.
• Söömine.
• Füüsiline liikumine pärast intensiivset tööd või võistlust. Kui seisma jääda, siis jääb kuhjunud piimhappe alles. Teisel päeval põhjustab valu lihastes.
• Massaaž. Saun. Temp. Stimuleerib vereringet. Piimhape lagundatakse ära.