Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Luud, lihased, hingamine, Viitamin D". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luud, hormoon, refleks, imik, vastsündinu, lõge, vitamiin, luustumisprotsess, vereloome, vereringe, hammast, hingamine, kolju, produktsioon, jook, skelett, luuüdi, kasvuhormoon, kaltsitriool, alatalitlus, limaskest, minutis, suus, imikul, peensooles, ensüüm, vert, kõnekeskus, motoorne, ajupoolkera, kaltsitriooli, ainevahetus, veri, osmootneLuud luud koosnevad luukoest luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket.
Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon
väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib + uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon. Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon. Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke termineid, mis käivad lahuste kohta: a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus. b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest. Nt vesi. Sellist lahust süstida ei tohi
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1
See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga. Loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem muutub südamekujuliseks, tipuga allapoole. Vatsakeste muskulatuur on sama paks kui kodade oma. Alles 18.eluaastaks saavutab süda sama seisukorra täiskasvanuga. Kaasasündinud südamerikked: Kaasasündinud ehk kongenitaalne tähendab, et tegemist on arenguhäirega, mis on kujunenud looteeas. Ladina keeles tähistatakse kaasasündinud südameriket terminiga vitium cordis
Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud
koguneb kudedesse. Positiivne veebilanss võib kujuneda ka neerude või südamehaiguste korral vesi koguneb kudedesse ja avaldub tursetena. Ka kestev valgudefitsiit võib põhjustada vee kogunemise kõhuõõnde ja jalgadesse, vee jaotus kudede ja vereplasma vahel on häiritud. 6.4.3. Vee eritumise regulatsioon. Kudede veehulk sõltub rakkudes ja rakuvälises vedelikus olevast K+ ja Na+ sisaldusest. Vee eritumist reguleerivad hormoonid: Vasopressiin e.antidiureetiline hormoon Mineralokortikoidid (aldosteroon) Vereplasma valgud Rohke mineraalaineteta vesi tekitab nn. veemürgituse (eriti vähese toidu või nälja korral): rakuväline vedelik lahjeneb, vesi tungib osmoosi tõttu rakku- mehhaanilised vigastused, eriti närvisüsteemis. OSMOOTSE RÕHU TÕUS | ANTIDIUREETILINE HORMOON | |
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu
produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit
glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim. hüpoglükeemiaks
valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2 Vesinikkloriid ehk soolhape ehk maohape seda produtseerivad põhimiku parietaalrakud. Soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis on vajalik mao valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. Nad produtseerivad veel ka sisemist vereloome faktorit ehk castle'i faktorit. See on vajalik punaste vereliblede tekkeks. Erütrotsüütide. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. Eriti palju on teda lihas. Ensüümid. Need on pepsinogeenid, mis mao limaskestade .. neid produtseerivad pearakud. Valkude lõhustamine. Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiidide toimel, piimas on neid. Seega toimib maolipaas ema ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud ja ka suuremal lapsel lipiide kõhunääre? 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid
kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict’i tabelites (ÕIS’is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%. PAV 1kcal ühe kilogrammi kohta tunnis. Toitaine omastamisel ja seedimisele kulub lisaks umbes 7% üldisest energiakulust. Seda nimetatakse toitainete postprandiaalseks toimeks. Töö ja tegevus lisandub PAV’ile ja
Erinevalt oligodendrotsüütidest mood iga neurolemmotsüüt müeliinkesta ainult ühe aksoni kindla ulatusega lõigu ümber. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts. REFLEKSID refleks lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja refleksikaar mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul) *tingitud e. elu jooksul omandatud Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid: *sensoorne retseptor *aferentsed neuronid-juhivad erutuse KNS-i;
Jagunevad erutus- ja pidurdussünapsideks. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis- Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit
Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
menadioon (K3)- puhtsünteetiline, alküülitakse K2-ks Metabolism: · Imendub peensoole ülaosas (imendumist häirivad antikoagulant dikumarool, mineraalõlid lahtistites, tsefalosporiinid, aspiriin, rääsunud rasvad) lümfi · CM-tes maksa (põhidepoo, veel ka põrn, südamelihas, skeletilihas) Keskseks vitameeriks on K2. Varud ammenduvad kiiresti!!! Biofunktsioonid: 1. Põhiroll puudutab vere hüübimist hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K-sõltuv karboksülaas o Nt. Preprotrombiin glutamaadijääkide karboksüülimine aktiivne protrombiin o Kompleks protrombiin-Ca seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinna fosfolipiididega - > kiireneb protrombiini proteolüüs trombiiniks (st veri hüübib) 2. Vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks Defitsiit: Vajadus üsna väike · Nii loomsetest, taimsetest toitudes, kui ka peensoole mikrofloorast
südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis
15. Humoraalne regulatsioon toimub vere keemilise koostise muutumise abi, kus juhtrolli omab vere hormoonide taseme muutus. Regulatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, kuid muutused on püsivad. 16. Närviimpulss suure kiirusega mööda närvikiudu kulgev depolarisatsiooni laine. 17. Sünaps närvirakkude (neuronite) vaheline kontaktipaik. 18. Mediaator aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt. adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine- ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta.
· Valkudega 10-15%- 1g valku annab 4 kCal, lipiididega 25-30%- 1g lipiide annab 9 kCal. Süsivesikutel on energeetiline otsatarve, nendest saadakse energiat. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Normaalne vere glükoosisisaldus jääb vahemikku 3,33-6,1 mmol/l. Pärast söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, see põhjustab kõhunäärme B-rakkude poolt insuliini sekratsiooni. Insuliin on kõhunäärme poolt produtseeritud hormoon. Põhiline insuliini vallandaja on glükoosi taseme tõus veres- B rakud- insuliin. Glükoosi taseme tõusul vabanevad peensoole limaskesta hormoonid, mis vabastavad insuliini, aga ainult tingimusel, et glükoosi tase on veres tõusnud, nt GIP- glükoosist sõltuv insulinotroopne poplüpeptiid (gastro inhibeerib polüpeptid- pärsib maohappe sekretsiooni, vabaneb peensoole limaskestas süsivesikute ja lipiidide mõjul. Kuidas insuliin langetab vere glükoosi taset? Insuliini mõjul: 1
Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi
a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 1564) tegutses Itaalias. On avaldanud "7 raamatut inimkeha ehitusest". Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 1637) avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H
o Seedimise kefaalne faas Homöostaas saavutakse regulatsiooni kaudu: 2 Regulatsioon närvisüsteemi poolt Neuraalne regulatsioon: Refleks-refleksikaar (Retseptor, aferentne/sensoorne närv, refleksikeskus, eferentne/motoorne närv, efektor) Nt. Põlverefleks Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks:
Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll? Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist. 15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus (eraldi lehel terve skelett) Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel 16
annaabi.ee 
