Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (0)

5 VÄGA HEA

b>Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013)
Patoloogia - üldine õpetus haigustest
Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine
Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus
Organismi põhiomadused/-funktsioonid

Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed : lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea.

Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees
b) dissimilatsioon – ainete lagunemine . Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon.

Liikumine

Paljunemine

Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine – sisekeskkonna moodustavad veri , lümf ja rakkudevaheline vedelik. Rakkudevaheline ruum, kus asub vedelik, on kõige suurem. Rakkudevaheline vedelik ehk rakuväline vedelik. Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad:

Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi.

pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7. Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks , nim. atsidoos (acidum – hape ). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida. Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist. Veri, kopsud ja neerud – vastutavad pH püsiva olemise eest. Uinutite üledoosil jääb hingamine seisma, mitte südametöö.

Osmootne rõhk ehk P osm(väikselt P all) – tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, rõhk, rakuväline ja –sisene vedelik). Vedelikuks on vesi, milles on lahustunud nii orgaanilised kui anorgaanilised ained. Mida rohkem aineosakesi lahuses on, seda kõrgem on osmootne rõhk. Osmootse rõhu valem on:
P osm= c *i*R*T
c- aine molaarne konsentratsioon mol/l
i – iooni dissotsiaalne konstant. KCl on 2. CaCl on 3.
R – püsisuurus 0,082
T – absoluutne temperatuur Kelvini skaala järgi 273 kraadi K.
C ja i mõjutavad osmaatset rõhku kõige rohkem.
Organismi osmootne rõhk on 7,3 atm (atmosfääri)
Üks osa osmootsest rõhus, mille moodustavad vereplasma valgud , on onkootne rõhk. See on 1/200 osmootsest rõhust. Väljendatakse 25-30 mmHg. Kui valkude sisaldus mingil põhjusel veres langeb, siis hakkab vesi minema veresoontest rakkudesse – tekivad tursed. Osmootne rõhk püütakse hoida püsivana ja selleläbi vee ja mineraalide suhe ka püsib. Püsivust võimaldavad hoida neerud, veetarbimine. Osmootne rõhk tõuseb siis kui on tavalisest suurem vedeliku kaotus ( higistamine ). Uriini kogus väheneb, kui organism rohkem higistab. Oksendamine , kõhulahtisus , verekaotus . Organism ise püüab seda kompenseerida väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib + uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon . Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon . Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke termineid, mis käivad lahuste kohta:
a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus.
b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest. Nt vesi. Sellist lahust süstida ei tohi. Hüpotoonilises lahuses hakkab vesi minema punaliblede sisse, sest kui on tegu 2 eri osmootse keskkonnaga, hakkab pihta osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine madalama osmootse rõhuga keskkonnast kõrgema suunas. Punalibles on kõrgem osm rõhk, aga kui vereplasmasse sattus vett, siis hakkab vesi minema punatotsüütide sisse. Liikumine toimub seni kuni osmootsed rõhud võrdsustuvad. Hüpotoonilises keskkonnas punalibled purunevad ja seda nähtust, kus punalibled purunevad ja punalibles sisalduv hemoglobiin läheb vereplasmasse, nim hemolüüsiks. Tekib eluohtlik seisund. Hemolüüs on üldse ohtlik nähtus. Hemolüüsil võib ka teisi põhjuseid olla.
c) hüpertooniline lahus – osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasmas. Hüpertoonilise lahuse süstimisel verre hakkab vedelik punalibledets minema välja, vereplasmasse. Punalibled kortsuvad, kõmbuvad kokku. Võidakse kasutada turse kiireks maha võtmiseks. Nt ajuturse korral.
Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid
Regulatsioon toimub regulatoorsete süsteemida kaudu. Nendeks süsteemideks on närvisüsteem ja humoraalne ehk sisesekretoorne süsteem – reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodusavad hormoonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid , aga peale hormoonide veel mõjutavad vere kaudu organismitalitlust mõningad mineraalainete hormoonid. Eriti kaltsiumi ioonid , samuti joodi ioonid, tsingi ioonid, kaaliumi omad. Närvisüsteemi kaudu mõjutatakse organismi talitlust eelkõige reflekside vahendusel. Refleks – organismi vastus/ reaktsioon ärritusele. Regulatsiooni juures on oluline printsiip: tagasiside printsiip. Põhiline tagasiside regulatsiooni seisukohalt on negatiivne tagasiside. Esialgne stiimul käivitab mingi reaktsiooni. Selle reaktsiooni iseloomu kaudu informeeritakse uuesti seda elundit, mis stiimuli mõjul käivitus. Kui see reaktsioon osutus piisavaks, et lähteolukorda taastada, siis on mõju algsele stiimulile pidurdatud. Inimese normaalne glükoositase on 3,33-6,1 mmol/l. Pärast söömist tõusis 8mmol/l peale. See stimuleerib insuliini väljutama ja pärast langeb ta tagasi nt 5,7 peale.
Positiivset tagasisidet esineb harvemini. Sel puhul stiimuli mõjul tekkinud reaktsioon/vastus tugevdab veelgi reaktsiooni. Nt. sünnitustegevus. Sünnitustegevus käivitub siis, kui väljakantud loode laskub allapoole ja tekitab emakakaela venituse ja selle tõttu vabaneb hüpofüüsi tagasagarast hormoon, mille nimi on oksütotsiin . Oksütotsiin tugevdab veelgi emaka kontraktsiooni. Nende tõttu toimubki loote väljutamine.
Kehapindade mõisted ja sellest tuletatud tasapinnad ?
LUUD JA LIHASED
Luude ehitus, luude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel Ca soolade lisandumisel. Kõhre kude on pehme. Luukude aga jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaalperioodis, ainult et siis on suur osa kõhreline. Kõhre kudet produtseerivad kõhre rakud ehk kondrotsüüdid. Looteea algul koosnebki skelet täielikult kõhrkoest. Esimesed luustumispunktid ilmuvad 7.ndal kuni 8.ndal raseduse nädalal. Toruluul eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Epifüüsid on otsad ja diafüüsid on see vaheosa. Vastsündinul on diafüüsid juba luustund. Luu kasv pikuti pärast sündi toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhre plaadi kaudu. Kõhre plaadi diafüüsi poolsesse otsa ladestuvad kaltsiumi soolad ja lükkavad epifüüsi edasi – nii luu pikeneb. Selline pikikasv toimub nii kaua kuni kõhreplaadid pole täielikult luustunud. Täielik luustumine kaltsiumisoolade tõttu ja plaatide kinnikasvamise kaudu leiab aset puberteedieas ja kasv jääb seisma. Kasvu seiskumise ajaks loetakse suguküpsuse saavutamist + mõned aastad. (naistel 19, meestel 21-22). Pärast pikikasvu lõppu, toimub luukoe uuenemine 2he erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine on osteblastid. Osteklastid lammutavad luukudet, osteoblastid ehitavad luukudet. Need protsessid toimuvad pidevalt. Osteoklastide aktiivsus on üldiselt suurem, aga nende aktiivsus on allasurutud. Naistel on põhiline osteoblastide allasuruja naissuguhormoonid. Naistel pärast menopausi hakkab luude hõrenemine. Luu tihenemine 30ndaks eluaastaks juba väheneb, intensiivistub pärast menopausi.
Luu koe kasv külgedelt ehk luude paksenemine toimub samuti luu ümbrise rakkudesse kaltsiumi soolade ladestumise teel. Kuna kaltsiumi soolade ladestumine võib teatud määral avaldada survet ka närvikiududele, siis võib luukasv tekitatada valu.
Luude klassifitseerimine ja ainete sisaldus luukoes
Luukoes on 50% vett, 15% rasva ja 12% muid orgaanilisi aineid
Noorel inimesel..
Jagunevad:

Toruluud

Lamedad luud – vaagna, koljuluu, abaluud

Lühikesed luud – lülisambalülid, labakäe ja labajala luud

Segatüüpi – mitmesuguse kujuga. Nt oimuluu .
Koljuluu koosneb eri luudest. Koljuluud on omavahel ühenduses õmbluste kaudu. Koljus on 2 sellist piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge – sulgub 2-3 elukuul ja suurlõge – sulgub 2. Eluaasta algul.
Trahhiit – luud ei luustu õigeaegselt, luud on pehmemad. Jalad võivad deformeeruda – tekivad x või o jalad. Kanarind – rinnak ja rinnakuvahelised ühendused on pehmed ning rinnak tungib esile.
Vaagnaluud kasvavad kokku alles 14-16.ks eluaastaks, aga lõplikult 25.ndaks eluaastaks. Hiliseas sünnitus võib seepärast võib kujuneda raskemaks.
Luude kasvu mõjutavad faktorid

Pärilikkus

Kasvuhormoon ehk sth – eelkõige stimuleerib maksas hormoonide nimega somatomediinide kasvu ja need stimuleerivad kondrotsüütide mitoose. Selle hormooni üle või alaproduktsioon mõjutab samuti kasvu. Kui kasvueas liialt kasvuhormooni produtseeritakse, siis tekib hiidkasv ehk gigantism . (mees: üle 2m, naine: üle 1.90). Kui kasvuhormooni produtseeritakse üle pärast pikkuse seisma jäämist, siis tekib akromegaalia. Sõrmed, varbad, nina, lõug on ebaproportsionaalselt suured. Kasvuhormoon tõstab vereglükoosi taset. Seega võib tekkida sekundaarne suhkruhaigus, mis on tingitud kasvuhoone liigproduktsioonist.

Suguhormoonid – hiljem suguhormoonid mõjutavad luude tihedust . Suguhormoonide alaproduktsioon kasvueas võib põhjustada edasist kasvu – lõplikku luustumist ei toimu. Sekundaarsed sugutunnused ei ole välja kujunenud. Kui suguhormoonid saavad küpseks liiga varakult, siis kasv jääb liiga varakult seisma.

Kilpnäärme hormoonid – kilpnääre produtseerib kolme hormooni.
Need on t3 - trijoodtüroniin ja t4-tetrajoodtüdroksiin. Nende alaproduktsioon tekitab kretinismi – vaime alaarenemine ja keha
Kolmas hormoon on türeokaltsitoniin – selle mõjul toimub kaltsiumi intensiivsem minek luudesse.

Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool . Vitamoon D3 ise ei ole aktiivne, tema ei mõjuta organismi talitlust. Aga ta on vajalik eelaste jaoks, mida nim. katsitriooliks. Kolesteroolist nahas vitamiin D3. Seda saame ka vväljaspoolt – toidust (muna, õli, nii loomne kui taimne toit). Taimsest toidust saame D2. Maksastoimub esimene aste tema aktiivseks muutumise teel. 1 OH rühm lisandub 25.nda süsivesiku juurde. Ca taset hoitakse veres kindlal tasemel 2,5 mmol/l. Kaltsitriooli abil tõusem kaltsiumi tase veres.

Toit – kaltsiumi sisaldus toidus ööpäevas on 1000mg. Kaltsigraan. Piim, juust, kala, kodujuust . Toit mõjutab luude väljakujunemist juba lapseeas .
PTH toimel suureneb kaltsiumi minek luudest verre. Suureneb kaltsitriooli sünteees neerudes ja selle tagajärjel soolest imendub rohkem kaltsiumi. PTH mõjul suureneb esmase uriini tagasiimendumine verre. PTH produktsioon väheneb kui kaltsiumi tase on täis. (2,5mmol/l). Kaltsitoniini mõjul läheb kaltsium luudesse varuks .
Kasvu ja luustumise muutused
Kiirenemine

Kasvuhormooni üleproduktsioon – noores eas viis gigantismi tõttu.

Neerupealiste koore ületalitlus

Varajane suguküpsus

Kilpnäärme ületalutlus
Aeglustumine

Kasvuhormooni alaproduktsioon

Kilpnäärme alatalitlus

Kõrvalkilpnäärme alatalitlusel

Sugunäärmete alatalitlusel

Kaltsitriooli alaproduktsioon

Vitamiin D3 vähesus(ultraviolettkiirte vähesus)

Kaltsiumi-, valgu- ja vitamiinidevaene toit
Lapse pikkuse ja kaalu hindamine (õisis)
Pikkus vastsündinul: 48-52 vm
Kasvulisa 1.-2. Elukuul 3 cm
3.-4. Elukuul 2,5 vm kuus
5.-8. Elukuul 2 cm kuus
9.-12.elukuul 1,5 cm kuus
Üheaastaselt 75cm pikk
Alates 2. Elueast kuni puberteedieani:
75+(5cmx vanus)
KAAL VAATA ÕISIST!!
Lihaste liigid – ehitus ja omadused
Lihaseid on kolme liiki:
Vööt-, sile- ja südamelihased.
Vöötlihased ehk skeletilihased omavad mikroskoobi vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad. Need lihased on tahtele alluvad. Nende kokkutõmme ja lõõgastumine on tahteliselt närvisüsteemi kaudu kontrollitav. Need katavad inimese skeletti, sellepärast ka nimetus. Kätel , jalgadel, seljal, näol, peas.
Silelihased ei allu tahtele ja paiknevad siseelundite ja veresoonte seintes.
Südamelihas oma ehituse poolest on kahe eelneva vahepealne. Nende omapäraks on see, et nende lihaskiud on omavahel ühenduses sillakeste kaudu ja nendele sillakestele on eraldi termin – nexus . Nende kaudu erutus võib ühelt kiult teisele kõrvuti üle minna.
Omadused.

Erutuvus – võime ise tekitada erutust ja vastata ärritusele.

Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime

Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poolele
Kontraktsioon võib olla kas üksik kontraktsioon, kus toimub korraga üksainuke kokkutõmme või siis kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Üksikkontraktsioonil eristatakse perioode. Esimene periood on latentne – aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni . Teine on kokkutõmbe lühenemise periood. Kolmas on lõõgastumise ehk lõtvumise periood. Need faasid on erinevatel lihasliikidel eri pikkustega. Kõige kiirem on vöötlihas. Kogu tsükkel kestab alla poole sekundi. Südamelihas kestabki ühe sekundi. Silelihas 5 sekki.
Südamelihase omapära: rekraktaarsuseks – erutumatus. Ilma selleta võib juhtuda et organism jääb vereta. Tetaaniline kontraktsioon – kramplik kokkutõmme. Tetaanilist kontraktsiooni võib olla kahesugust :

Hambuline teetanus – meenutab saehambid, tekib üksikärrituste summeerumise tõttu.

Sile teetanus – üldine pidev kokkutõmme, kui ärritused väga tihedalt, siis ei jõua lihas üldse lõõgastuda ja on pidev kokkutõmme.

Kontraktuur – kokkutõmme (kontraktsioon) kestab, kuigi ärritus on lakanud. Koolnukangestus. Kontraktuur võib tekkida ka pärast sile teetanust.
Liigutuste koordinatsiooni areng? ÕISIS, AJAKAVAST, ÕPPEMATERJALIDE VAATAMINE, ARENG

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 49 allalaadimist

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #1

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #2

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #3

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #4

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #5

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #6

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gundo Õppematerjali autor

Organismi põhiomadused/-funktsioonid
Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid

LUUD JA LIHASED
Luude ehitus, luude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Lihaste liigid – ehitus ja omadused

hormoon luud kaltsium kontraktsioon produktsioon luustu vereplasma punalibled assimilatsioon turse teetanus

Sarnased õppematerjalid

docx

LUUD JA LIHASED

· Kasvulisa: 1.-2. elukuul 3 cm 4000 g, kuus, tüdrukutel 3000 3500 g 3.- 4. elukuul 2,5 cm kuus, · 3.- 5. elupäeval füsioloogiline 5. - 8. elukuul 2 cm kuus, kaalu langus 5 8 % sünnikaalust 9.- 12. elukuul 1,5 cm kuus (150-300 g). Langus üle 10 % pole · Ühe-aastaselt on laps 75 cm pikk normaalne. · Alates 2. eluaastast kuni · 1. eluaastal on igakuine kaaluiive puberteedi alguseni: 800-(50xn) g n= vanus kuudes kasv cm = 75 + (5 cm x vanus · Kaal alates 1.eluaastast kuni aastates) puberteedi alguseni: M= 10 kg+2n M= keskmine kaal, n= vanus aastates

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Luud, lihased, hingamine, Viitamin D

Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused:  Hapniku olemasolu  Toit, jook  Teatud temperatuur (-50 - +40)  Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, rakkudevaheline vedelik,

Füsioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

I. ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Luud

Luud luud koosnevad luukoest luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsusest ( aitavad luutihedust välj

Anatoomia

doc

Luud ja lihased

Kanarind, roided kinnituvad rinnaku külge, rinnak pressib ette. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. Sünnipikkuus on 48-52 cm. Esimesel eluaastal on juurdekasv esimese 2 elukuu jooksul 6 cm, 5-8 2 cm. Ja 9-12 1-5 cm. Kokku esimesel eluaastal 25 cm. Sünnikaal poistel 3200-4000 ja tüdrukutel 3000-3500. Väga suur kaal võib olla põhjustatud diabeet ja ülekantud. Esimesel 3-5 elupäeval leiab aset füsioloogiline kaalulangus ( 5 %). Kui kaalulangus on rohkem kui 10 %, siis pole normaalne. 10 elupäevaks kaal taastub. Lihased Lihaste liigid, ehitus ja omadused 1. Skeletilihased e. vöötlihas. Tahtele alluvad lihased. Innerveerib tsereobrospinaalne närvisüsteem. Kiudude pikkus 4-12 cm. 2. Silelihas. Puudub märgatav ristivöödilisus. Asuvad siseelundite ja veresoonte seintes. Ei ole tahtele alluvad. Neid innerveerib vegetatiivne närvisüsteem. 3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames

Bioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Anatoomia õp organismi ehitusest, käsitleb, kuidas organism töötab, funkts tervikuna ja üksikute elunditena/elundkondadena Füsioloogia püstitab küsimuse, miks org funkts just nii ja mitte teisiti; õpetus organismi talitlusest. Ealine füs uurin talitluse ealisi iseärasusi, nii arengu kui talitluse iseärasusi alates munaraku vilj kuni elu lõpuni Norm füs terve inimese org talitl. Patoloogiline füs haige inimese org tallit Pat anat haiguslikult muutunud inimese ehitus(kasvaja rakkude kuju/hulk on muutunud, healoom vähem, halvaloom rohkem, healoomulise rakud ei ole muutunud, neid onlihtsalt rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2. Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes. Teise raseduse ajal,

Eripedagoogika

doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid