Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid. Vastsündinul on toruluude diafüüsid luustunud, pärast sündi luustumisprotsess jätkub ja eri luudel eri kiirusega. Luu Ca-soolad on ladestunud epifüüsi, epif ja diaf vahel on kõhred epifüüsiplaat. Diaf piirkonnas on luukude olemas. Luu pikikasv kondotsüütide(?) paljunemise teel, diafüüsi otsa ladestub Ca sool, mis lükkab kõhreplaati edasi. Kasv lõpeb kui kõhreplaadid lõplikult luustuvad suguhormooni mõjul, kui nende produktsioon suureneb algab puberteedieas ja selle lõppedes on toruluud kinni kasvanud, naistel 16.-18 ea, meestel 18
Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides) Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise abil kontrollitakse last luuhaiguste peale (rahhiit) Kasvu ja luustumisprotsesse mõjutavad: 1. Pärilikkus 2. Toitumine 3. Kilpnäärmehormoon 4. Suguhormoonid 5. Kasvuhormoon (STH- somatotroopnehormoon)produtseerib hüpofüüsi eessagar 6
võimeline reageerima ka mõnele väliskeskkonna mõjule. 3. elukuust (9-12 nädalat) alates hakkab loote pea kasv aeglustuma, pea on nüüd juba kolmandik keha pikkusest. Nägu on lai, silmad asetsevad teineteisest kaugel. Käed omandavad õiged proportsioonid. Nahk on väga õhuke, veresooned kumavad läbi. 11. rasedusnädalast alates hakkab loode pöialt lutsima. Kuu lõpuks on ta 9 cm pikk ja kaalub 20 g. 4. kuul (13.-16. nädal) on loode kaetud pehmete karvakestega. Algab luustumisprotsess. Sõrmeküüned on hästi näha, samuti kõrvalestad. Loode liigub aktiivselt, teeb neelamis- ja hingamisliigutusi. Välissuguelundite järgi saab sugu eristada. Kuu lõpuks on ta umbes 16 cm pikk ja kaalub 100 g. 5. kuul (17.-20. nädal) liigutab loode juba nii tugevasti, et ema tunneb seda. Loote kasv aeglustub pisut. Jalad omandavad õiged proportsioonid. Lootenahk kattub võidega. Loode oskab imeda ja neelata. Ta võib eristada ema hääl. Kuu lõpuks on ta umbes 25-27 cm pikkune
Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust. - lamedad luud vaagnaluud, koljuluud ja abaluud - lühikesed luud lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud - Segaliiki luud näokolju luud, oimuluu kindlat kuju ei ole Millest luude kasv sõltub? luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi. Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga. Luude kasv on aga erinevatel luudel erinev, ja vastavalt sellele millises faasis on luustumine läinud otsustatakse laspe normaalne arengu ja vanuse üle. Koljuluudel eristatakse aju ja näokoljut. Näokoljul eristatakse lage ja põhi. Kolju ei ole kompaktse ja ta koosneb lagedatest luudest ja nende vahele jäävad moodustised mida nimetatakse õmblusteksja nad kasvavad kinni alles 30 eluaastaks
seleeni preparaatidega . Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. D-vitamiin · (kaltsiferool) on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiini D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on noorloomadel korratu luustiku arenemine, luustumisprotsess ei ole täielik, mistõttu luud jäävad pehmeks, kõverduvad, eriti jäsemete toruluud, mis kannavad keha raskust. Noorloomad haigestuvad rahhiit. Täiskasvanud loomadel esineb osteomalaatsiat ehk luude haprust ja osteoporoosi (poorsed luud). Need haigusnähud tekivad luustikust labiilse (liikuva) kaltsiumi ja fosfori ära kulutamise tõttu, mistõttu luud muutuvad poorseteks, haprateks, kergesti murduvateks
annaabi.ee 
