Luud (0)

Luud
luud koosnevad luukoest
luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid)
lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket.
Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elurežiimiga lapseeas.
- Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne)
- Sõltub füüsilisest aktiivsusest ( aitavad luutihedust välja kujundada ja takistavad luude enneaegset hõrenemist.
uuringutel oli hõredemate luude üheks põhjusest oli kehaehitus . Peene skeletiga olid hõredama, sportimine mõjutas positiivselt ja tihedama luud olid silmapaistvalt tihedamad kui teistel. Suusatajatel nt olid hea tihedusega luud. Niiet sport mõjutab hästi. Ühel oli kõik ok aga luud hõredad aga siis tuli välja et oli aastaid kasutanaud glükortikoide sisaldavaid ravimeid
Luude tihedust vähendavad ka kindlad ravimid. Näiteks pretisoloon, kortisool ( sisaldavad glükortikoide)
Luud on kaetud luuümbrisega. Luu paksenemine tekibki luuümbrisega. Sinna kasvavad siisse veresooned ja närvid ja siis nad varustavad sellega luukudet
Kavuhormooni produktsioon on öösel suurem
luude funktsioonid

1. Skelett on tugiaparaadiks
2. Luudel on kaitsefunktsioon ( näiteks koljul peaaju kaitseks, roietel rindkere õõnendite kaitseks, vaagnal osalt seedeelundite kaitseks aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks, lülisambal seljaaju kaitseks)
3. Bioloogiline funktsioon – seisneb sellest,et luud osalevad ja mineraalide ainevahetuses. Eriti kaltsiumi ainevahetus . luud on kaltsiumi depooks. Ja kaltsiumi taset veres üritab organism hoida stabiilsena.
4. Vereloome funktsioon – luudes on luuüdi mis tootab vereliblesid
Kuju poolest jagunevad luud nelja rühma
- toruluud
kaks ümarat otsa mida nimetatakse epifüüsiks nende vahel on torujas moodustis mida nimetatakse diafüüsiks . Nende vahel on kasvueas kõhrerakkudest ehk kondrotsüüdid. Nad on pehmed ja neis ei ole kaltsiumit. Kõhrerakkude ja epifüüsi piiril tekitatakse uut luukudet(ladestuvad kaltsiumisoolad ). Ja ühtlasi lükkavad epifüüsi edasi ning luu kasvab. Kasvamine saab toimuda niikaua kuni kõhreplaadid luustuvad. Lõplik luustumine toimub siis kui suguhormoonide produktsioon hakkab suurenema (puberteedieas). Puberteediea lõpus on kasv lõppenud ja kõhreplaadid on luustunud. Epifüüd ja diafüüs kokku kasvanud.kasv võib siiski olla pisut kauem. Naistel näiteks võib veel toimuda 18 eluaastani umbes, ja meestel umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne.
Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust.
- lamedad luud
vaagnaluud, koljuluud ja abaluud
- lühikesed luud
lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud
- Segaliiki luud
näokolju luud, oimuluu
kindlat kuju ei ole

Millest luude kasv sõltub?
luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi.
Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga. Luude kasv on aga erinevatel luudel erinev, ja vastavalt sellele millises faasis on luustumine läinud otsustatakse laspe normaalne arengu ja vanuse üle.
Koljuluudel eristatakse aju ja näokoljut. Näokoljul eristatakse lage ja põhi. Kolju ei ole kompaktse ja ta koosneb lagedatest luudest ja nende vahele jäävad moodustised mida nimetatakse õmblusteksja nad kasvavad kinni alles 30 eluaastaks. Aga koljuluude vahel kus mitu koljuluud kokku puutuvad on avaused. 1 eluaastal neid avausi kutsutakse lõgedeks. Olulisemad on suur ja väike lõge. Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollitakse et hinnata et kas pole tegemist mingi luuhaigusega ( rahhiit – d-vitamiidi vaegusel) kui lõgemed õigel ajal kinni ei kasva äratatakse tähelepanu.
Luustmise ja kasvu tegurid
- pärilikkus
- toitumine
- kasvuhormoon (STH – somatotroopne hormoon )
seda produkteeritekse somatoliberiini mõjul. Hüpofüüsi eessagaras
- kilpnäärme hormoonid
- sugunäärme hormoonid
- vitamiin D3 hormoon – kaltsitriool
- kõrvalkilpnäärme hormoon (PTH – paratüreoidhormoon)
Mõned mõjutavad rohkem kasvu ja mõned rohkem kaltsiumi ainevahetust.
Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel

Selles regulatsioonis osaleb PTH ja kaltsitriool. Kui kaltsiumi sisaldus veres langeb alla normi(alla 2,3-3,5) siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt tema hormooni PTH produktsioon. PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre. PTH aktiveerib luude osteklastide tekke ( need kuded mis luid lammutasid) PTH teine toimepunkt on neerud . Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimendumine verre. Ning samuti kaltsiumi tase normaliseerub. Kolmas PTH toime on seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre.
Vitamiin d3 ise aktiivne ei ole aga ta on selle aktiivse hormooni tekkeks vajalik. Aktiveeritakse siis kui vaja ehk siis kui kaltsiumi kogus on väike.
Vitamiin D3
vitamiin d3 tekib kolesteroolist, kolesterool on lähteaineks. Organismis endas tekib d3 kolesteroolist ultraviolett kiirguse mõjul nahas. (mõni tund päevas). Valmis kujul saab ka toiduga (piimaga, kalaga , juustuga ning mõningate õlidega ja taimse toiduga ka – ainult et taimse toiduga saadavat kutsutakse D2-ks)
kaltsitriooli mõjul suureneb soolest kaltsiumi imendumine.
Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine
* Kasvuhormooni liigproduktsioon
kui see leiab kasvueas kuni toruluude luustumine – tekib hiidkasv. Mehi üle 2m naise üle 1,9m. Gigant on proportsionaalse ehitusega. Kui aga kasvuhormooni liigproduktsioon jätkub võihakkab toimuma pärast toruluude luustumist tekib akromegaalia mille korral on ebaproportsionaalselt suured esileulatuvad keha osad akronid. Nina, lõug, labajalad ja labakäed.
* varane suguküpsus
suguhormoonide prod . algab liiga vara ja toruluud luustuvad ja kasv enam toimuda ei saa. Lihastik on normaalselt arenenud. Hüptalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljenudnud. Või neerupealise koor hakkab liiga palju suguhormoone produtseerima. Herkulese kehaehitus. Tugevad lihased, tugevad lihased, aga väikest kasvu. Varane suguküpsus ja neerupealiste koore ületalitus.
* kilpnäärme ületalitus
eriti kasvu ei mõjuta. Alatalitus mõjutab rohkem

Kasvu ja luustumisprotsesside aeglustumine
* kilpnäärme alatalitus lapseeas
põhjustab nähtus kretinism . kääbuskasv ja vaime alaareng.
* hüpofüüsi eessagara alatalitus
sellest tulevenalt kasvuhormooni alatalitust
* sugunäärmete alatalitus
kasvu ei pidurda kuid pidurdab luustumisprotsesse. Toruluud ei kasva kinni, luustikskelett nõrgalt arenenud ja lihastik ka.
* puudulik toitumine
ja sellest tulenevalt vitamiinide, mineraalainete ja valgu vaesus .
* rahhiit
rahhiidi tekkepõhjuseks võib olla väheme ultraviolettkiirgus või puudulik toitumine, kus ei saa kolesterooli mis on lähteaineks d3 vitamiinile. iseloomulikeks tunnusteks on lõgemete kauem lahtiseks jäämine, pehmed luud tekitavad X või O jalgade teket. Kanarind – roided kinnituvad rinnaku külge aga kui roided on pehmed ja ühendus pole hästi kujunenud siis rinnak ulatub ettepoole .