Põhja Eesti rannikumadalik (1)

Sisukord:
Paiknemine 3
geoloogiline ehitus 4
pinnamood 5
kliimaolud 6
veestik 7
muld / taimkate 8
Vaatamisväärsused 9
kasutatud allikad 10
Paiknemine
Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte .Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar.
(Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga)
Geoloogiline ehitus
Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid ( savid , aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint .
Paekalda ees avanevad Kambriumi liivakivid ja sinisavi ülakihid. Siiski on liivakivi ja sinisavi maapinna läheduses suures osas ära kulutatud. Säilinud on vaid üksikud kõrgendikud, nagu Lohusalu mägi samanimelisel poolsaarel ja Kakumäe künnis, mille nõlv vastu Kopli lahte Tallinnas on murrutatud järsuks astanguks. Rannikumadaliku piires asub ka kaks ordoviitsiumi lubjakividest jäänuksaart — Tallinna Toompea ning Viimsi Lubjamägi.
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimitest .Pildil on näha ülevalt lubjakivi, Glaukoniitliivakivi (pehme ja kergesti murenev, rohekat värvi kivim ),graptoliitargilliit(kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim ), liivakivim
Pinnamood
Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. See on suhteliselt kitsas maismaariba (pindalaga u. 765 km²), mis moodustub arvukatest poolsaartest ja lahtedest, ulatudes Pakri poolsaarest Narvani ja hõlmates ka Soome lahe saared.
Rannikumadalik on üldiselt väga vahelduva laiusega ning paiguti isegi katkendlik. Selline on ta kohtades, kus Põhja-Eesti klint ulatub otse mereni, näiteks Pakri poolsaarel ja Udrias. Neis kohtades aga, kus lahe väga tugevasti liigestatud rannajoon ulatub poolsaartena kaugele merre, on rannikumadalik kõige laiem. Näiteks Lahemaal ulatub tema laius kuni 20 kilomeetrini.
Madalik tõusis vee alt suhteliselt hiljuti (u. 5000 aastat tagasi). Kõige enam leidub siin mere tegevuse tulemusena kujunenud setteid ja pinnavorme. Laialdased alad on kaetud mereliivaga, seda eriti jõesuudmete piirkonnas. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Letipea poolsaarel ning Pudisoo ümbruses.
Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis palistavad klindi jalamit ning loovad erilised tingimused taimestiku kasvuks.
(Põhja-Eesti pankrannik)
Kliimaolud
Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest.
Veestik
Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri.
Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila ,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine . Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad esinevad peamiselt astangulis- astmelise reljeefiga aladel.
Muld
Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad. Leede ja leetunud mullad .Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi.
1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6- glei muld; 7- madalsoo ;8-Siirdesoo ja raba .
Taimkate

• Metsane,valitsevad okasmetsad :nõmme- ja palumännikud.Esineb veel laane - soostuvaid, salu - ja lodu metsi.
  
• Nõmmed
  
• Niidud
  
• Sood(Hara,Aabla,mahju jt)
  

Vaatamisväärsused
Valaste juga Ida-Virumaal,
Ontika pankrannikul.
Keila juga
Tuhala nõiakaev, mis suurveede ajal hakkab „keema“.
Kasutatud materjalid
http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6025k/P-E%20rannik.pdf
http://www.estonica.org/et/Loodus/P%C3%B5hja-Eesti_paelavad/
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_klint
http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juku/pinnam/pemadal.html
http://arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php?t=2151&sid=746f9288349ab3ab44523a69386e24dc
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_rannikumadalik
9