Eesti madalikud (3)

Eesti madalikud
Lääne-Eesti madalik , maastikurajoon Lääne-Eestis, hõlmab ka Vormsi saare; piirneb Põhja-Eesti lavamaa, Kõrvemaa ja Pärnu madalikuga. Lääne-Eesti madalik on ulatuslik tasane ala, mis rannikult sisemaa suunas tasapisi tõuseb. Ranniku lähedal leidub luiteahelikke, madalikku läbivad otsamoreenide ja ooside read. Kohati esineb suuri soid , mis paiknevad mandrijää servakuhjatiste ning rannamoodustiste taga. Virtsu ja Pärnu-Jaagupi vahelisel alal on rohkesti saarelisi, kõvadest lubjakividest koosnevaid aluspõhja kõrgendikke. Vastu Väinamerd jäävatel rannikulähedastel aladel, õhukese pinnakattega paepealsetel kasvab rohkesti kadastikke.
Pikalt lõikuvad maismaasse madalad merelahed Matsalu ja Haapsalu. Lääne-Eesti madalikule on iseloomulikud niidud ja puisniidud. Rannikulähedastes piirkondades on üsna laialt levinud loopealsed . Sageli kasvab loodudel kadastikke. Matsalu roostikud ja luhad on ainulaadsed kogu Läänemere ümbruses. Mullad ei ole põllupidamiseks head, vabanes ju maa alles hilises geoloogilises minevikus mere alt ja seetõttu on aeg mulla tekkimiseks olnud lühike. Tihedam asustus Pärnu-Jaagupi ja Lihula ümbruses ongi koondunud just nendele aladele .
Põhja-Eesti rannikumadalik on Eesti loodusgeograafiline osa, mis ääristab pika kitsa ribana Soome lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint . Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis- ja kuhjetasandikud, astangud , rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu.
Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. Piiritsooni suletuse tõttu Nõukogude Liidu perioodil on valdav osa saartest praegu vähe inimtegevuse poolt mõjustatud ja kauni loodusega. Asustus paikneb valdavalt mere ääres (Haabneeme, Vergi, Toila , Loksa, Aseri ja Võsu).
Võrtsjärve tasane ja soine madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivate Põltsamaa, Pedja ja teiste jõgede alamjooksud, samuti Emajõe ülemjooks on väga looklevate sängorgudega ja paljude sootidega. Ulatuslikel üleujutusaladel esinevad luhaniidud ning lodu- ja madalsoometsad, suuremate jõgede kaldavallidel kasvavad laiguti laialehised lammimetsad. Madaliku põhjaosast jääb osa Alam-Pedja Looduskaitsealasse, mis on kõige hõredamini asustatud piirkond Eestis. Võrtsjärve madalikust on ligi pool soostunud , seetõttu on haritavat maad vähe ja asustus hõre.