MUllateaduse II kontrolltöö spiku (7)

MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid)  osad mulla org ainest pärineb loomade ja mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub mulda 2)muundub mullas 3)lagundeb(mineraliseerub) 4)eraldub mullast CO2-na(vesi jääb mulda)   Org.aine sisaldus ja varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ALLIKAD:  1)alustaimestikuta metsas-varisest mood.metsakõdu  2)rohttaimestikuga metsas-varis,sammalde ja rohttaimede surnud osad,rohttaimede ja puude surnud juured  3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud osad  4)soostunud rohumaad-orgaaniline aine kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või turbahorisont  5) soos -madalsoos rohttaimed ja puud,rabas turbasamblad ja rabataimed erineva lag.astmega turbahorisontidesse  6) haritav maa-kultuutaimed ja umbrohtude surnud osad jäävad maha org.aone koguneb huumushorisont .  Org aine koguneb põhiliselt huumushorisonti,kõduhorisont võib puududa .   Kuumutamisel põleb-künnikihis tavaliselt 2,3%...20% .Org aine satub mulda ka loomsetest allikatest-org suremisel,ka väljaheited. Org aine kaod mullast:1) lagunemine 2)väljauhtumine 3)ärakanne erosiooniprotsessi käigus MULLA ORG.AINE MUUNDUMINE:1)värske orgaanilise aine mehhaaniline peenesemine 2)biokeemiliste protsesside käigus(raku sisemus) 3)hunifikatsioon(huumuse teke)allub ainult üks osa 4) mineralisatsioon (mulda jäävad tuhaelemendid,eraldub CO2) Orgaanilise aine muundumist mõjustavad tegurid mullas:1)mulla õhustatus( aeroobne või anaeroobne lagunemine)aeroobne-tekivad taimedele kasulikud ühendid anaeroobne-tekivad mürgised ühendid  2)org aine koostis:a) suhkrud ,tärklised, proteiinid b)toorproteiinid  c) hemitselluloos   d)tselluloos  e) rasvad ,vahad jne  f)ligniinid   3)lagunemiskeskkonna  niiskus:kuiv-seeneline lag.(haritaval maal,metsas) parasniiske-aeroobsed bakterid (vajavad O 2  suureneb kiiresti)märg- anaeroobsed bakterid(ei vaja õhu O 2 ) 4)temp-tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda.Optimaalne 20...35°C  5)mulla reaktsioon (happesus):happelises keskk .-seeneline lag.(ülekaalus okasmetsade all,männimetsa all kõige happelisemadtingimused  leeliseses keskk.- bakteriaalne lag.  6) CaCO 3  sisaldus –liiga kõrge (paepealsetel muldadel)pärsib mikroorg.tegevust,optimaalne soodustab  7)füüsikalise savi sisaldus-savimuldades lagunemine(parim keskmistel muldadel) aeglasem ,parimad tingimused huumuse tekkeks keskmise lõimisega muldades,esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused  8)mulla bioloogiline aktiivsus-lagundajate liigil,koosseis ja arvukus.Mulla org ainet saab määrata nt värvuse ja põlemise järgi   Mulda ladestuvad org.aine hulk ja ladestumise viis sõltub suurel määral taimkattest. Baktereid on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes muldades. Huumus -mulla spetsiifiline aine(lad.Huumus-maa, muld )Huumus on must või tumepruun amorfne mass,mulla mineraalosaga tugevasti seotud ei ole sealt mehhaaniliselt eraldatav.Huumuse põhimassi mood.polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid,millede esialgne ehitus ja struktuur on täielikult muutunud.Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat,need vabanevad huumuse lagunemisel(huumuses C58% ja N 4-5%) Huumuse omad:värvuselt-tumepruun või must;happelise iseloomuga ;C-sisaldus 40-70% ;N-sisaldus 2,5-5%;iseloomulik tsükliliste fragmentide olemasolu  HUUMUSAINED-erinevad koostise ja omad kõrgmolekulaarsete lämmastikku sisaldavate org ainete segu 1)HUMIINHAPPED-must kristalne pulber ,leelismetalliga(K,Na) annavad kergesti vees lahustuvaid soolasid(humaate),Ca,Fe ja Al-ga annavad vees mittelahustuvaid soolasid. 2)FULVOHAPPED-(kõige agressiivsemad)tema soolad lah.vees. Võrreldina humiinihapetega on nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad.  3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need mood.kõige inertsema osa huumusest.Vees ja hapetes nad ei lahustu.Pikema säilivusega püsivam osa,aitab parandada mulla neelamisnähtusi.Org.aine peamiseks lagund.on mikroorganismid -bakterid ja seened.   Huumust määratakse C-alusel.C kättesaamiseks kasut.C-hapendamist. Aeroobses ting .toimub lagund.kiiremini kui  t°C  tõuseb 10 kraadi võrra suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda toitaineid.  MULLA org aine kvaliteet näitab huumusfitseerumise aste:C(huumusained)/C(üldine)          Liigniisketes ting.-aste madal;parasniisketes ting.-aste kõrge;tuhaelemendirikkas mullas-aste kõrge(enamik mulla organeid pärineb huumusest) HUUMUSE KVALITEETI ISELOOM.SUHE:  C(humiinhapped)/C(fulvohapped)-agressiivsem osa.selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne-suhe alla 0,5  2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1  3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5   4)humaatne-suhe üle 1,5   Põ-E  karbonaatsed mullad on humaatsed, leedemullad fulvaatsed.HUUMUS VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus-põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg 2000 aastat,väga püsiv osa huumusest.  2)Füüsikaliselt püsiv hummus -põllumuldade huumusest 30-50% ,pooletusaeg 50 aastat.  3)Värske huumus-põllumuldade huumusest 2-8% pooletusaeg 1-2 aastat,OTSENE TAIMETOITEELEMENTIDE JA MULLA ENERGIA ALLIKAS. Mulla huumusevaru õjutavad: a)huumussisalduse(H%)  b) huumushorisondi (A)tüsedus  c)mulla lasuvustihedus(Dm,g/cm 3 )    Huumussisalduse hindamise skaala parasniisketel muldadel(üldine)-1)alla 1,5-väga madal  2)1,5-2,5% madal  3)2,5-3,5%-keskmine  4)3,5-5%-kõrge  5)üle 5%-väga kõrge    Ke-E on hea,kui on 3%   Lõ-E on hea kui on 2%    Mulla org ainete poolestusajad mullas:1)juureeritised(2-5päeva) 2)haljasväetised(1-4p)  3)hästilagunev sõnnik(3-12 kuud)  4)taimejäänused(2-12 k.)    Org aine majandamise printsiibid :1)tuleb arvestada muldade huumusvõimet.  2)muld ei saa ümber kujundada,tuleb kaasa aidata loomulikule arengule  3)vältida org aine tühipõlemist,muld ei tohiks seista pikalt taimkatteta.  4)muldade huumusseisundi parandamiseks kasvatada külvikorras liblikõielisterikast põldheina.  5)turvasmuldade kuivendusel arvestada,et algab intensiivne orgaanilise aine lagunemine     Org.aine (huumuse)jagunemine mullaprofiilis-suurem osa huumusest paikneb orgaanilise aine akumulatsioonihorisontides.Vertikaalsuunas paikneb org.aine väga ebaühtlaselt     Paiknemise seaduspärasused: 1)org.aine sisaldus on suurim mulla pindmistes kihtides.  2)org.aine vormidest alluvad sügavamale(mullast välja)uhtumisel peamiselt fulvohapped ja nende soolad  3)huumuse sügavamale uhtumine toimub kõigis läbiuhutavates muldades.  Huumuse tähtsus mullas: 1)värske huumus ja humifitseerumata org aine on taimede toiteelementide allika mullas.  2)vana huumus parandab mulla füüsikalisi omad.  3)huumus parandab füüsikalisi-keemilisi omad.  4)huumushapped soodustavad kivimite keemilist murenemist  5)org aine on energiaallikaks edafonile  6) suurendab mulla enesepuhastumist  7)tagab mulla sanitaarse kaitse-teeb kahjutuks haigusi tekitavad mikroorganismid.Mulla eripinda määratakse veevarusest niiskest osast ,kus mullaosake võtab endale ühe paksuse veekihi enda ümber.
MULLA VESI : muld sisaldab alati vedelas,tahkes või gaasilises olekus vett. mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime ja atmosfääri vahel,mulla veeauru on pidevalt muutuv.Vesi  aitab toitaineid laiali kanda transpiratsioonile aitab kaasa. Taimele on vaja 1:300...1200 kuivaine mood) Veeläbilaskuvus-võime juhtida vett ülemistest kihtidest alumistese-sõltub:mehh.koostisest,niiskusisaldusest struktuursest(pooride läbimõõdust),lasuvustihedus.hea üle 150,keskmine 50-150 ja halb alla 50 mm/tunnis. Imendumine -molekulaar-ja kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon-gravitatsioonijõudude mõjul.Vee aurumine mullast e. Evaporatsioon(kadu) on mõjutatud:mulla ja õhu niiskusest,tep, mulla lasuvustihedusest õhurõhust, tuulest ,reljeefist,värvusest, taimkatte olemasolust* veega küllastunud mullast aurub rohkem kui vabalt veepinnalt*aurumine on alati kiirek tolmustunud mullast *aurumist pidurdavad mullapinna kobestamine ja multšimine  Mulla veerežiim-nähtuste kompleks ,mis on seotud vee mulda tungimisega,seal liikumisega ja kaoga mullast.  VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 150-200 kraadi juures  b)kristallisatsiooni vesi-nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) veeaur-mullas u.0,001% suure liikumisvõimega(hästi vähe mullas)  3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi-tugevasti seotud vesi.  Adsorbitsioon-molekulaarjõududega take aine pinnale kinnitumine  Hüdroskoopsus-mulla omad adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne hüdroskoopsus-Wmh.      Kilevesi e. Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi  4.1)kapillaarvesi: a) rippuv kappillaarvesi-tekib pärast sademeid pindmises kihis.  b)toetuv kapillaarvesi-kergesti liikuv,põhjaveest tõusev.suures osas taimedele kahjulik  4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv  a)nõrguv  b)toetuv põhjavesi   *Vabalt vett pole piisavalt mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. MULLA HÜDROLOOGILISED KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4)  sõltub lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel 3-6,5% 2)Wnärb-närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma)(taimejuurte imamisjõud 15-16 atm)Wnärb=1,5*Wmh(võib kõikuda 1,3-1,7Wmh piires)   3)Wmm(maksimaalnemolekulaarne)kogu seotud ja osa liikumatut kapillaararvet.raskesti omastatav vesi =Wmm-Wnärb (10-15 kg/cm3 on mullast taimedele raskelt kätte saadav. 4)Wväli.(veevälimahutavus)(Wv.)suurim seotud ja rippuva kapillaarvee hulk mullas.veevälimahutavus on see mida muld on võimeline kinni hoidma.veevälja tähistatakse mm-es(10 cm mullakihi kohta)Keskmine omastatav vesi=Wväli-Wmm  5)Wkap.(kapillaarne veemahutavus )-ei ole konstantne 6)Wmax-(maksimaalne veemahutavus)kõik mullapoorid on veega täidetud.taimele see ei meeldi,on võimalik kasut üldise poorsuse määramiseks. 7)Wakt.( aktiivveemahutavus )e.OVD(mm/10 cm kohta e.mahu %-des)Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm (=mm/10 cm kohta)selle valemi järgi saab arvutada veevaru kättesaamist mullas)Wakt.0-75cm  1.alla 90mm-väga väike  2.90-110mm-väike,3.110-130mm-alla keskmise,4.130-150mm-keskmine,5.150-170mm-üle keskmise,6.170-190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur.   Paepealne liivsavimuld=50 mm, leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm  Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega  muld  Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim -sademed ületavad aurumise .Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm e.55-66 cm.arurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma.Muldi rühmitatakse veereziimilt:1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad ,väikese veemahutavusega.2)parasniisked-suure veemahutavusega,hästi veega varustatud.3) liigniisked-pinnaveest,kõrgest põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED .(Kuiv-värske( tahe )-niiske-märg-vesine) Mulla veereziimi reguleerimisvõtted: kuivendamine,niisutamine,lume kogumine,varajane külv MULLALAHUS-mulda sattunud vee ja mulla vahelise toime saadus , astub reaktsioonidesse mullas olevat org. Ja min.ainetega,sisaldab lahustunud gaase :O2 CO2 N2 NH3 jt...tolmu ühendid.Taimele peaks olema niiske ja värske muld kasvamiseks.          Mulla õhk: Õhu koostis- Atmosfääris O2 21% (hästi õhus 18..21)CO2 0,035%(hästi õhus 0,1..1,3) N2 üle 78% Mullas O2 1...18%(halvasti õhus) CO2 1...6%(halvasti õhus)  Mulla hingamine -hapnikurikka atmosfääriõhu mulda tungimine ja CO2 rikka õhu eemaldumine mullast.Org aine oksüdatsioon hingamisel: 1)kui hapnikku on piisavalt C6H12O6+6O2->6CO2+ 6H2O   2)kui hapnikku ei ole mullas C6H12O6 -> 3CO2 +3CH4( metaan )    org.aine->Org. happed -C2H4(etüleen)   Mulla soojusreziim-taimedes kulgevad protsessid-igale kultuurile erinevalt. idanemise algus 0,5...2 kraadi.  Soojusenergaia allikad: 1)päikeseenargia-päike seniidis,siis max 1,9 cal/cm2 /min meil väiksem,sõltub atm.seisundist- pilved ,udu,õhu puhtus    2)maa sisesoojus  3)orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus   Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna kujust ,niiskusest. Soojusmahutavus- soojushulk cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi 1,000;lubibaas 0,582; kvartsliiv 0,517; turvas 0,15;õhk 0,00031  Märjalt suureneb –liival 0,30...0,72;savi 0,24...0,83;turbal 0,15...0,91  Mulla soojusreziim-nähtuste kompleks,seotud soojuse mulda tungimise,leviku ja ärandamisega.                                               Mulla hapendus -taandusreziim-mõistetakse õhu-,vee-ja soojusreziimist tulenevaid hapendus ja taanusreaktsioone mullas.Hapendusprotsessid a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas  b)pöörduvad-valentsi muutvate elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus-ülekaalus hapendusprotsessid;madal temp.ja kõrge niiskus-ülekaalus taandusprotsessid.Taandusreaktsioonid mullas:1)hapniku loovutamine   2)vesiniku liitumine  3)elektroni liitumine    MULLA TOITEREŽIIM-taimede keemilises koostises umbes 50 elementi. Makroelemendid:C,O,H,Ca,Mg,K,Fe;P,S,N(taimed tarvitavad seda rohkem) Mikroelemendid :Cu,B,Mn,Mo,Co(neid on väikestes kogustes)  Mineraalväetis-tuleb kasut.vastavalt konkreetse mulla väetustarbele,kasvatatav kultuur bioloogilistele iseärasustele ja planeeritavale saagile.VÄETUSTARBEKAART-koostatud P ja K kohta mikroväetistest Cu,Mg,B  Lubjatarbekaartid-väetisannuste suurendamisel saak tõuseb teatud piirini -agr.max.Saagi tõus algul järsk,hiljem aeglane.Mulla viljakus-spetsiifiline tunnus ja omadus mille poolest muld erineb viljatust kivimist.Eristatakse kahte liiki viljakust:Looduslik ning Kunstlik.Mulla boniteet -näitab mulla omadusest sõltuvat suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud maatüki omadusega ( kivisus ,reljeef,kirjusus,kuivendusseisund,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist.  Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet  kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust näitab metsakasvukohatüüp(jänesekapsas, naadi ,lodu,pohla,sambliku jne.) Mullatekkeprotsess-bioloogilise aineringe see osa,mis toimubmurenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega.Mullatekketegurid e. faktorid :1)bioloogiline faktor-taimsed ja loomsed organismid  2)lähtekivim- mineraalne alus,mille muld moodustub.Pärandab mullale oma mehhaanilised,füüsikalised ja mineraloogilised omadused.  3)Kliima-mõjutab organismide elutegevust mullas.  4)reljeef- jaotab ümber aineid ja energiat  5)aeg e. mulla vanus-muld areneb aja jooksul 6)inimfaktor-väetamine,kuivendamine,niisutamine.mõju võib olla ka megatiivne  Mullaprofiil-on läbilõige,mis algab maapinnast kuni lähtekivimiteni.Mullaprofiili ehitus-all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest maapinnalt kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivim.Solum-mulla ülemine rohkem murenenud osa,mis sisalab A,E ja B-horisonte.Solum sisaldab endas teatud hulk horisonte,mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärel.Mulla geneetiline horisont -kiht,mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhorisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omad erinevuse poolest.MULLA HORISONDID ON MULLATEKKE ÜKSIKPROTSESSIDE PEEGELDUSED.  Mullatekke elementaarprotsessid:    Kamardumine-kamari teke,kus rohttaimede jäänuste ja mikroobse org aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti.Esineb kõigil parasniisketel muldadel peale männimetsade. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti. Turvast iseloom soostumist.Mineraalainete kogunemine-savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Küllastumine-mullahorisontide rikkumine Ca-ja Mg-hüdrokarbonaatidega kareda lubjarikka põhjavee mõjul. Väljauhtumisega seotud protsessid- leostumine -vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“ keemine “. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisnodi teke.Pole mingeid horisonte näha.  Lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“  Leetumine -mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.  Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu.Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine -õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub.Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu.Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks  Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed mullad.   Bm-metamorfne  Bh-huumusilluviaalne  Bf-raud-illuviaalne  Bhf-huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda sisaldav  Bt-tekstuurne  G- gleihorisont ;g-geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G-üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-põhjaveeline(jooned g- de peal)