Kildu
Põhikool
Mürgised marjad
Referaat
Koostaja : Sirle Kabanen
juhendaja : Viiu Toomigas
Kildu
2009
Sissejuhatus
Suur
hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka
mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas
ka väärtuslikud ravimtaimed .
Mürgistus
on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha
kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga .
Kergema
mürgistuse korral tekib nõrkus,
peavalu-
ja pööritus, oksendamine ja krambid .
Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga.
Taimede
nürgisus on tingitud järgmistest ainetest:
Alkaloidid
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sirle Kabanen
Õppematerjali autor
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai RABAMURAKAS (Rubus chamaemorus L.) Referaat Räpina 2009 SISUKORD Botaaniline iseloomustus...................................................................................3 -Õis............................................................................................................3 -Leht...........................................................................................................3 -Vili.............................................................................................................3 -Paljunemine..............................................................................................3 -Kasvukoht.................................................................................................4 Kasutamise v
oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme. Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu saamiseks, ka jõulupuudeks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena. väga mürgised! Väga pikaaeline 20004000 aastat. Hävimisohus ja vähese leviku tõttu Looduslikult kasvab peamiselt Lääne kaitse all. Eesti saartel. Väga hea hekitaim. Okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Puit sobib nikerdustöödeks. Okkad pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad. Pikkus 1,83,5cm. Asetsevad oksal ühekaupa. Helepunane marikäbi valmib tolmemisaasta sügiseks. Viljakad huumusrikkad mullad. Väga hea varjutaluvusega
Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse
Kassitapp Elisabeth Kangro 7A Tallinna Reaalkool 2015 Harilik kassitapp Harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) on kassitapuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim kuulub õistaimede hõimkonda, maavitsalaadsete seltsi, kaheiduleheliste klassi, kasitappude perekonda. Nimetus Nimetus olla tekkinud sellest, et taim kasvab tapu- ehk humalataoliselt teiste najal. Tõepoolest ei seisa kassitapu vars ise püsti. Kui tal pole millestki kinni haarata, siis ta roomab. Kinnihaaramiseks ei ole kassitapu varrel mingeid erilisi lisajuuri ega ka köitraagusid, seega peab ta lihtsalt ümber teiste taimede väänduma. Võiks arvata, et ta teeb sellega palju kahju, nagu lõunamaades puid kägistavad liaanid. Aga ei, enamasti ei kahjusta ta oma olemasoluga kedagi teist. Mõnikord aga ei kasutagi ta elusolendite abi, vaid ajab ka inimese poolt looduga läbi. Nii võib ta tõusta isegi mööda majaseina või traataeda üles. Kuna talle meeldib väänduda ümber k?
valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmaputk. Mürgine putk põhjustab inimesel vaevusi peamiselt temaga otsesel kokkupuutel. Mõnele allergilisele inimesele võivad mürgised putked aga juba distantsilt halvasti mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul juhul võib karuputkega kokkupuutunu ka teadvuse kaotada. Surma võivad tuua Eestis kasvavad mürkputk ja surmaputk. Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune,
Eestis on väga sageli kohtav, seega ta ei kuulu kaitstavate taimede hulka. Peamised kasvukohad on: sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikud, puisniidud, metsaservad ja jõekaldad. Piibeleht on putuktolmleja. Ta ilu ja hea lõhn meelitavad kohale putukaid, kes tolmeldavad tema õisi. Vastutasuks saavad putukad nektarit. Seepeale hakkavad viljades arenema seemned. Punakasoranz mari jääb kergesti silma. Kuigi maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on inimesele väga mürgised, loomadele mõjub see mürk vaid väga harva ja ta mari on paljudele loomadele toiduks. Suurema osa aastast elab maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on risoomi püstine osa, millelt saab välja lugeda palju taime elu kohta. Kõigepealt on näha pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm p
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hellitavad või lihtsalt meie igap
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid