Mürgised marjad (0)

Kildu Põhikool
Mürgised marjad
Referaat
Koostaja : Sirle Kabanen
juhendaja : Viiu Toomigas
Kildu 2009
Sissejuhatus
Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed .
Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga .
Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid . Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga.
Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest:
Alkaloidid (harilik maavits , täpiline surmaputk, harilik jugapuu )
Glükosiidid (näsiniin, maikelluke , leseleht , ussilakk ja võsaülane
Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi , sookail)
Eestis kasvavad mürgised marjad
 MAIKELLUKE – Convallaria majalis
Rahvap ärased nimed: piibeleht , lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas
Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim . Kõrgus 12¼37 (40) cm.
Õis: Õiekate lihtne, kerajas -kellukjas, valge, harva alusel roosaka varjundiga, liitlehine, 6 lühikese tömbi hambaga. Tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, 0,6¼1 cm pikkustel raagudel, rippuvad. Õisi 5¼10. Väga tugevalt lõhnavad. Õitseb mais-juunis.
Vili: Ümar mari 2¼6 seemnega, oranzpunane, 0,7¼1,1 cm suurune. Seemned kerajad, sinised. Valmivad septembris ja oktoobris
Leht: Taimel on kaks või kolm juurmist rohurohelist lihtlehte, need on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga, kaarroodsed. Lehe pikkus on 9¼20 cm, laius 2,5¼6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad, roosakaslillad kuni lillakaspunased lehetuped .
Paljunemine: Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega.
Kasvukoht: Sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel. Puisniitudel, pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja salumetsades .
Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine . Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm.
USSILAKK Paris quadrifolia
Rahvapärased nimed: ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari
Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 18...45 cm.
Õis: Vaid üks tipmine õis. Õiekate lihtne, lahklehine, koosneb (6) 8...10 (12) lehest. Välimised õiekattelehed rohelised, sisemised kollakasrohelised, kujult lineaalsed. Õitseb mais ja juunis.
Vili: Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine.
Leht: Varre tipus männasena 4 (5...8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6...13 cm, laius 3...8,5 cm. Leheroots väga lühike.
Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Kasvukoht: Salu -, laane -, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes, valgemates kohtades põõsaste varjus . Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim.
Mürgistusnähud: kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, uimasus ja peavalu; põie ja soolte valusad kokkutõmbed, silmapupillide ahenemine . Mürgid hävitavad punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Võib lõppeda surmaga.
LESELEHT – Maianthemum bifolium
Rahvapärased nimed: metsviinamari, oravalill, täuhein, ussimarjad, viinalilled
Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 8¼25 cm.
Õis: Õiekate on lihtne ja lahklehine, värvuselt valge kuni kreemikas. Õied on mõlemasugulised, vängelt lõhnavad ja väga väikesed (läbimõõdus 1..2 mm) ning koondunud kahekaupa 10¼30-õielisesse tipmisesse kobarasse. Kobara pikkus on 2,5¼3 cm. Õitseb mai lõpust juulini.
Vili: Viljadeks on 5¼8 mm suurused kerajad või neerjad marjad, mis on noorelt hallid, rohekaspunakate täppidega ja valminult kirsipunased. Seemned on veidi lapikult kerajad, helepruunid ning 3¼5 mm suured. Valmivad augustis või septembris.
Leht: Piklikmunajad südaja alusega helerohelised kaarroodsed lihtlehed . Asuvad vahelduvalt varre ülemisel kolmandikul lühikesel rootsul. Õitsevatel vartel on kaks, teistel üks leht, rudimendina võib esineda ka kolmas leht. Lehe pikkus on 3¼10 cm ning laius 1,5¼5,5 cm. Leherood ja - roots on veidi karvased.
Paljunemine: Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega.
Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades : laane-, palu-, salu-, lodu - ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel.
Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm.
HARILIK MAAVITS – Solanum dulcamara
Rahvapärased nimed: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu , soolikarohi
Eluvorm: Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Pikkus 0,3¼3 m.
Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp viie terava tipmega, jääb viljumisel püsima. Krooni pikkus kuni 2 cm, tema putk on lühike, servis tähtjas, viie teravatipulise hõlmaga. Värvuselt on õis lilla. Tolmukad on kollased , ulatuvad krooni putkest välja, tolmukapead on kuhikuna liitunud. Õied asuvad pööristes. Õieraag on kuni 5 cm pikk ja alusel jämenenud. Õitseb juunist augustini, harva septembrini. Putuktolmleja .
Vili: Munajas erkpunane kuni oranzikas läikiv lihakas mari, milles on arvukalt seemneid. Vilja pikkus on kuni 1 cm. Seemnete läbimõõt on umbes 2 mm, nad on ümarad või veidi neerjad, võrkja pinnaga. Idanevad aeglaselt, idanemiseks vajavad valgust. Marjad on mürgised.
Leht: Piklikmunajad terveservalised teravatipulised ja pikarootsulised lihtlehed. Nad on 4¼6 cm pikad ja 2¼3 cm laiad, rootsu pikkus 2¼3 cm. Ülemised varrelehed tavaliselt odajad või alusel kahe hõlmaga, alumised sagedamini südaja alusega. Lehepind on kas paljas või hajusalt lidus karvadega kaetud. Lehed varrel vahelduvalt.
Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt puitunud tüvest tekkivatest lisapungadest arenevate harude juurdumisel.Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel.
Mürgistusnähud: valud , iiveldus, oksendamine, hingamishäired, peapööritus, kõhulahtisus. Raskematel juhtudel krambid ja kõhuhäired.
NÄSINIIN – Daphane mezereum
Rahvapärased nimed: naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel
Eluvorm: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline püstine põõsas. Kõrgus kuni 1 (1,5) m.
Õis: Õied on kahesugulised, värvuselt ( lillakas )roosad. Tupp 4-hõlmaline, kroon puudub. Õied on koondunud 3¼5-kaupa kimpudeks möödunudaastaste lehtede kaenlais möödunudaastasel võrsel. Lõhnavad tugevasti. Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis ja mai algul. Putuktolmleja.
Vili: Marjataolised luuviljad , punased, kinnituvad otse võrsele. Hernesuurused, ovaalsed. Valmivad septembris.
Leht: Talbjad või süstjad sulgroodsed õhukesed tömbi tipuga lihtlehed. Koondunud tihedamalt võrse tippu. Noorelt servast ripsmelised, mujalt paljad. Lühikese rootsuga. Pikkus kuni 10 cm, laius 1¼2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Värvuselt hallikasrohelised.
Paljunemine: Looduses paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt juurevõsust. Paljundatakse ka pistokstest ning pookimise teel.
Kasvukoht: Nii kuuse-, sega- kui ka lehtmetsade põõsarindes, salumetsades, loometsades, lammimetsades, harvem puisniitudel. Eelistab viljakaid huumusrikkaid ning niiskemaid muldi. Külmakindel. Varjutaluv.
Mürgistusnähud: vaigu sattumisel nahale raske põletus, hiljem haavandid . Marjade allaneelamisel kogu seedetee limaskestade põletus, peapööritus, oksendamine, verine kõhulahtisus. Rasketel juhtudel palavik , pulss kiireneb , hingamishäired, teadvus kaob.
 
Kasutatud kirjandus:

http://www.folklore.ee/~renata/myrk/taimed.html

http://bio.edu.ee/taimed

Mürgiseid taimi meie umber, 2004, Thea Normet