MULLAKAARDI ANALÜÜS (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon
MULLAKAARDI ANALÜÜS
Iseseisev töö
Koostaja: Kalli Vinnal
Tartu 2018
Mullastikukaardi analüüs
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega.
Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Siffer
Lõimis
Lihtlõimis
Huumus horisondi tüsedus, cm
Kivisuse aste
Pindala ha
Osatähtsus %
Go1; M’
t330-40/s
t3/s
t320-25
6,1
52,8
70%/30%
s
Go
ls2
ls
0,2
1,7
Go
ls2/r3ls2
ls/r3ls
0,5
4,3
Go
v01s40-60/r1s
v1s/r1s
20-23
III
2,9
25,1
Go
ls140-60/r2ls1(s)
ls/r2ls
20-25
III
0,7
6,1
M’
t330-50/s
t3/s
1,1
9,5
M’’
t350-90/s
t3/s
0,06
0,5
Kokku
11,56
100
Go1; M’ (t330-40/s) – Küllastunud turvastunud mulla ja väga õhukese madalsoomulla komplekskontuur, lõimiseks on häsi lagunenud turvas 30- 40cm ning savi.
Go (ls2) – Leostunud gleimuld , lõimiseks on keskmine liivsavi .
Go (ls2/r3ls2) – Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi ja tugevalt rähkne keskmine liivsavi.
Go (v01s40-60/r1s) – Leostunud gleimuld, lõimiseks on 40-60cm savi ja nõrgalt rähkne savi.
Go (ls140-60/r2ls1(s)) – Leostunud gleimuld, lõimiseks on kerge liivsavi 40-60cm ja keskmiselt rähkne kerge liivsavi (savi).
M’ (t330-50/s) - Väga õhuke madalsoomuld , lõimiseks on väga hästi lagunenud turvas 30-50cm ja savi.
M’’ (t350-90/s) – Õhuke madalsoomuld, lõimiseks on hästi lagunenud turvas 50-90cm ja savi.
Kolm kõige suurema osatähtsusega mulla liiki
Go1; M’
pH üle 5,6; tegemist on komplekskontuuriga, st koosneb kahest (või enamast, hetkel kahes) komponendist. Sisaldab 70% Go1 ning 30% M’ mulda.
Go – AT-El-BtG-CG
Toorhuumuslik horisont , lessiveerunud horisont, tekstuurne sisseuhtehorisont gleistunud , lähtekivim gleistunud.
M’ – T1-T2-T3
Halvasti lagunenud turvas, keskmiselt lagunenud turvas, väga hästi lagunenud turvas. Ülekaalus väga hästi lagunenud turvas. T horisonti 30-50cm.
MULDADE OMADUSED
Põllumassiiv on üsna korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi.
Leostunud gleimuld
Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad , mille ülemiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT –, metsas OT- või õhuke alla 10cm tüsedusega T- horisont). Pruun sisseuhtehorisont asub mulla profiili keskosas. Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont . Tugevat gleistumist näitab sinakas - või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine .
Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG). Kuna mullad on kujunenud karbonaatsel lähtematerjalil, siis nende keemine on BwG- või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel). Leostumist näitab pindmiste kihtide vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga.
Madalsoomullad
Tunnused: Rohketoitelised vee mõjul kujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad.
Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest. Õhkese turbaga madalsoomuldadel lisandub profiili ka tugevasti gleistunud mineraalne lähtekivim või lausaline gleihorisont (T3-CG, T2-T3-G jt).
Kujunemine: Peaaegu kõik väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad on kujunenud mineraalmaa, peamiselt glei- ja turvastunud mulla edasise soostumise tagajärjel.
HINNANG KASUTUSSOBIVUSELE
Leostunud gleimulda kultuurimaaks kasutamiseks tuleb maa-ala korralikult kuivendada kuna on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllumaad, ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Kergema lõimise korral sobib kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartuli, rukki ja odra kasvatamiseks ning nisule ei sobi üldse. Mulla viljakust ja vähendavad rasked põllutöömasinad. Metsakasvukohatüübiks on sõnajalg, angervaks ja osi.
Selleks, et madalsoomulda tõhusalt asutada põllumaaks, tuleb mulda kuivendada. Need mullad tuleks kultuurrohumaade alla võtta, sest see takistab turvasmulla ärapuhumist, ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvate väetiste ja taimekaitsevahendite uhtumist põhjavette. Metsakasvukohatüübiks on lodu .
Antud põllumassiivi on kõige mõistlikum kasutada kultuurrohumaana, korraliku kuivendamisega saab ka kasvatada kartulit, rukki ja odrast. Tegemist on halvasti haritava maaga.
Metsastamisel on domineerivaks on sookask ja sanglepp, harvem mänd ning kuivenduse korral ka kuusk .
BONITEET
Go1; M’ - perspektiivne boniteet 44 lähtehindepunkti
Go – perspektiivne boniteet 48/49 lähtehindepunkti
M’ - boniteet 53 lähtehindepunkti
M’’ - boniteet 53 lähtehindepunkti
MULLA OSATÄHTSUS EESTIS
Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal.
Soomuldi leidub kõikjal Eestis, kõige enam Lääne-Eestis, Peipsiärrsel madalikul, Vahe-Eestis ja alutagusel.
KASUTATUD MATERJALID
Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Astover A., Kõlli R., Roostalu H., Reintam E., Leedu E., Mullateadus. 2012. Eesti maaülikool