Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia materjal (2)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähenab Ökoloogia?
  • Mis on keskkond?
  • Millistel liikidel on oht välja surra?

Lõik failist

Mis
on Ökoloogia?

Ökoloogia
on teadusharu , mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi.
Isereguleerimine-kui
eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise.
1)Üldökoloogia
2)Autökoloogia-kuidas
on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas
3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia,
dünaamika(liikumine)
4)sünökoloogia-vaatab
liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika
5)geoökoloogia-maastikuökoloogia
geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid
6) globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused
Biosfäär-maaala
kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km
Mida
tähenab Ökoloogia?

*mõiste
ökoloogia kasutusel 1866.a
*Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel
Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest.
  • varajane looduskaitse
  • dateeritud looduskaitse
  • klassikaline looduskaitse
  • teadliklooduskaitse
    Varajane looduskaitse.
    *looduslike rituaalide sõilitamine iidsetest aegadest tänaseni
    *eestalstele ,kui metsarahvale olid paljud puud salud(hiied),
    allikad, kivid , jõed,järved, pühadpaigad
    *loodust käsitleti kui elusat ja hingestatut- kasutamatta seadused
    Dateeritud looduskaitse
    * 1297 - Taani kuningas keelas metsaraie väikestel saartel(
    tuulekaitse,erosion,mulla viljakus)
    *1644- talupoegaade ülestõus Pühajõe reostamise vastu
    * 1664 -Rootsi metsaseadus ohjeldas säästvale metsaraiele,andis
    korraldusi mõnele puuliikide säilitamiseks ( mets-õunapuu, tammed jt)
    *17-19 saj rajati umbes 1300 mõisaparki , millega rikastati
    maastikke ja anti eeskuju taluümbruste haljastamiseks.
    *1845- C.E von Baeri Peipsi kalavarude dünaamika uuringutel põhinev
    esimene kalakaitseseadus + metsaseadus.
    Artur toom
    *1883-1943
    *rentis kuus kaljusaart
    *”linnukuningas”
    *linnuhotell
    *hahamunade korjamise keeld
    *hukkus NSVL vangilaagris 1943a
    *1920- loodi LUS-i juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärk:
    arvele võtta ja uurida ja hoida meie loodusmälestisi
    *1924a- loodi Järveselja loodusreservaat
    Eesti Vabariigi
    Aaegsed looduskaitseseadused

    *1935- esimene Eesti Looduskaitseseadus
    *1938- teine Eesti Looduskaitse seadus “Loodushoiuseadus” laienes
    turismile ja kodukaunistamisele..
    Teise Eesti Vabariigi
    Looduskaitse seadused.

    *1994a- kolmas looduskaitseseadus” kaitstavate loodusobjektide
  • Vasakule Paremale
    Ökoloogia materjal #1 Ökoloogia materjal #2 Ökoloogia materjal #3 Ökoloogia materjal #4 Ökoloogia materjal #5 Ökoloogia materjal #6 Ökoloogia materjal #7 Ökoloogia materjal #8 Ökoloogia materjal #9 Ökoloogia materjal #10 Ökoloogia materjal #11 Ökoloogia materjal #12 Ökoloogia materjal #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 196 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor triini14 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    17
    doc

    ökoloogia lühikonspekt

    · Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia
    thumbnail
    18
    doc

    Ökoloogia lühikonspekt

    Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia
    thumbnail
    36
    doc

    Ökoloogaia lühikonspekt

    Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia
    thumbnail
    34
    docx

    Ökoloogia eksam 2017

    Elustrateegiad K ja r strateegia K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised. NT KALA Metapopulatsioon(id) – on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise. 5. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid)

    Ökoloogia
    thumbnail
    10
    docx

    Ökoloogia kordamis küsimused 18/19

    ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia ­ organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ­ ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia ­ Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ­ ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi

    Ökoloogia
    thumbnail
    13
    doc

    Bioloogia

    isolatsioon. Liikidel on mitmeid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad seda teha võõra liigi isenditega. See on bioloogiline isolatsioon. Näiteks sigimispaikade ja aegade erinevused. Loomaliikidel on sigimisperioodi aegsed tegevused (pulmatants, hüüd). Teisi liike see ei kutsu. Kui liigil puuduvad võõrliigiga ristumist vältivad omadused, siis avaldub ristumisbarjäär alles järglastel. Hübriidel esineb häireid sellepärast, et vanemate geneetiline materjal ei sobi kokku. Uus liik saab alguse siis, kui alggrupist eraldub väike rühm ehk rajajapopulatsioon. Uus liik: geograafiline isolatsioon, geneetiline struktuur muutub. Uue liigi teke ja püsimajäämine eeldab isendite küllaldast arvukust ja oma levilat. Uus liik peab leidma oma nisi. Liigi teke kõikidel organismidel ühesugusel viisil. Ristumisbarjääri väljakujunemine ei eelda alati ruumilist eraldatust lähteliigist. Uus liik võib tekkida kromosoomimuutuste tagajärjel

    Bioloogia
    thumbnail
    19
    doc

    Kordamisküsimuste vastused

    areaalide (e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala /territoorium v. akvatoorium/ Maal) uurimine. Biogeograafia jaotub: 1)bioloogiline teadus ­ uurimisobjektiks on elusorganismid. 2)geograafiline teadus ­ püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. 12. Ökoloogia K. Erme definitsiooni järgi on ökoloogia teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Otseses mõttes on ökoloogia teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest ­ elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökoloogia arenemine Kõigepealt tehti selgeks vahe taime- ja loomaökoloogia vahel, kuid kui arenesid kontseptsioonid toiduahelatest ja aineringetest jne.., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. 1968­70 tekkis

    Ökoloogia
    thumbnail
    8
    doc

    Kordamisküsimused ja vastused

    jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus ­ jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire ­ plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine ­ tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1




    Kommentaarid (2)

    reeliikaa profiilipilt
    reelika lõhmus: Ei leidnud seda, mida soovisin:(
    19:31 18-01-2010
    printsesspaula profiilipilt
    printsesspaula: oli normaalne
    16:50 12-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun