Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alutaguse referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vinni -Pajusti Gümnaasium
ALUTAGUSE
Lühireferaat
Autor: Merilin Linsi
Klass : 9
Juhendaja : Siiri Seljamaa
Rakvere 2011
Sisukord
Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3
Geoloogiline ehitus.................................................................................3
Pinnamood ..............................................................................................3
Kliimaolud..............................................................................................3
Veestik ....................................................................................................4
Muld ja taimkate .....................................................................................4
Vaatamisväärsused.................................................................................4
Kasutatud allikad....................................................................................5
Paiknemine Eestis. Kaart.
Füüsilisgeograafiline rajoon Põhja-Eestis, Peipsi põhja ja loode pool. Hõlmab Kohtla-Järve rajooni lõuna- ja Rakvere rajooni idaosa .
Geoloogiline ehitus.
Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad.
Pinnamood.
Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku - Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd.
Kliimaolud.
Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved , ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks.
Veestik.
Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi – Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu , Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi.
Muld ja taimkate.
Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu -, palumetsa soo-, glei - ja mitmesuguseid liivmuldi.
Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat.
Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega.
Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi.
Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood . Siin paikneb Eesti suurim soostik – Puhatu , mis liidab väiksemaid soid : Krivasoo, Laukasoo , Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba , mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne-Virumaa piirialal.
Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres.
Vaatamisväärsused.
Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt.
Kasutatud allikad.
ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia.
http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html
http://www.ida-virumaa.ee/index.php?tab=blocks/attractions.php&lang=est§ion=0&sub=1 #
http://www.google.com/imgres?imgurl=http://2.bp.blogspot.com/_h79-oKLQgZk/S-LWXCQV9rI/AAAAAAAAAAk/HAOCVw1cWXo/s320/300px-Ida-Virumaa-kaart.jpg&imgrefurl=http://estjavir.blogspot.com/2010_05_01_archive.html&usg=__6GOj4zvg-nuWdyg92gxWM1o2cME=&h=257&w=300&sz=16&hl=ru&start=0&zoom=1&tbnid=5zybQz8gyfOLrM:&tbnh=128&tbnw=149&prev=/images%3Fq%3DAlutaguse%2Bmadalik%2Bkaart%26hl%3Dru%26rls%3Dcom.microsoft:ru:IE-SearchBox%26rlz%3D1I7SKPB_en%26biw%3D1676%26bih%3D869%26tbs%3Disch:1&itbs=1&iact=rc&dur=375&oei=VcApTYL5GcSi8QPp6MGEBw&page=1&ndsp=34&ved=1t:429,r:5,s:0&tx=40&ty=36
EE – Eesti Entsüklopeedia
Alutaguse referaat #1 Alutaguse referaat #2 Alutaguse referaat #3 Alutaguse referaat #4 Alutaguse referaat #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M Lin Õppematerjali autor
Lühireferaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Alutaguse madalik
9
docx

Alutaguse madalik

Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni

Bioloogia
Alutaguse madalik
5
doc

Alutaguse madalik

ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30­ 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Alutaguse suuremaid kuhjevorme on Iisaku­Jõuga­Illuka oosideahelik. 21 km pikkune kirde­ edela sihis orienteeritud vallseljakute rida on üsna keeruka ehitusega

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (1)

kerttuca profiilipilt
kerttuca: einh tänks tänks . sama asi vaja teha jnejne
18:34 07-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun