Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Metsabotaanika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tüüpi muldadel kasvavad loometsad?
  • Missugused puud domineerivad loometsades?
  • Milline on boniteet?
  • Millistes Eesti piirkondades kasvavad loometsad?
  • Missuguste puuliikide kasvatamiseks sobivad looalad?
  • Mis tüüpi mullad esinevad nõmmemetsades?
  • Missugused puud kasvavad nõmmemetsades?
  • Milline on boniteet?
  • Millistes Eesti piirkondades kasvavad nõmmemetsad?
  • Miks on jäneskastik raiesmikel ohtlik?
  • Millised metsatüübid esinevad nõmmemetsades?
  • Milliseid ühiseid taimeliike võib leida nii loo- kui nõmmemetsadest ja miks?
  • Mille poolest erineb palu-härghein teistest taimedest?
  • Missuguseid kolla liike võib kohata palumetsades?
  • Missuguste ökoloogiliste tingimuste poolest erinevad mustikas ja pohl?
  • Millised metsatüübid esinevad palumetsades?
  • Mille poolest erinevad nõmmemetsad ja palumetsad?
  • Mis tüüpi mullad esinevad laanemetsades?
  • Missugused puud kasvavad laanemetsades milline on boniteet?
  • Millistes Eesti piirkondades on levinud laanemetsad?
  • Missugused on tähtsamad taimekooslused?
  • Mille poolest erinevad sürjametsad laanemetsadest?
  • Mis tüüpi mullad esinevad salumetsades?
  • Millised puud kasvavad salumetsades ja millise boniteediga?
  • Miks ei esine puhmarinnet salumetsades?
  • Missugused on laialehised rohttaimed?
  • Missugused liigid takistavad raiesmikel noorte puude kasvu?
  • Mille poolest on erilised karulauk ja mets-kuukress?
  • Millised samblad kasvavad salumetsades?
  • Kus on levinud salumetsad?
  • Millised on tähtsamad taimekooslused salumetsades?
  • Millist tüüpi muldadega on tegemist soovikumetsades?
  • Milline on nende muldade niiskus viljakus happesus?
  • Missugused puud ja millise boniteediga kasvavad soovikumetsades?
  • Miks on raske määrata tarna ja osja kasvukohatüüpe?
  • Millised liigid on sobivad metsauuenduseks soovikumetsades?
  • Millised on tähtsamad metsatüübid soovikumetsades?
  • Millise mullatüübiga on tegemist rabastuvates metsades?
  • Kui tüse on nendes kasvukohatüüpides turbakiht?
  • Millise boniteediga metsad kasvavad rabastuvates metsades?
  • Milliseid rohttaimi kasvab rabastuvates metsades?
  • Mille poolest erineb tupp-villpea tarnadest?
  • Millised on tähtsaimad taimekooslused rabastuvates metsades?
  • Mille poolest erineb siirdesoo rabast?
  • Millised mullad esinevad siirdesoos ja millised rabas?
  • Milliseid keskkonnatingimusi vajavad need taimed kasvuks?
  • Kuidas majandada kuivendamata samblasoometsasid?
  • Millised metsatüübid esinevad samblasoometsades?
  • Milliseid söödavaid marju on võimalik korjata rabadest?
  • Mille poolest on eriline taim ümaralehine huulhein?
  • Milles seisneb turbasammalde tähtsus?
  • Milline on veereziim lodumetsades milline madalsoodes?
  • Millised on põhilised määramistunnused tarnadel?
  • Milliste erinevate kasvukohatüüpide taimi leiate kasvamas lodumetsades?
  • Mis tüüpi muldadel kasvavad kõdusoometsad?
  • Missuguseid kolla liike võib leida kõdusoometsadest?
  • Kuidas on otstarbekas majandada kõdusoometsasid?
  • Millised on tähtsamad taimekooslused kõdusoometsades?
Vasakule Paremale
Metsabotaanika #1 Metsabotaanika #2 Metsabotaanika #3 Metsabotaanika #4 Metsabotaanika #5 Metsabotaanika #6 Metsabotaanika #7 Metsabotaanika #8 Metsabotaanika #9 Metsabotaanika #10 Metsabotaanika #11 Metsabotaanika #12 Metsabotaanika #13 Metsabotaanika #14 Metsabotaanika #15 Metsabotaanika #16 Metsabotaanika #17 Metsabotaanika #18 Metsabotaanika #19 Metsabotaanika #20 Metsabotaanika #21 Metsabotaanika #22 Metsabotaanika #23 Metsabotaanika #24 Metsabotaanika #25 Metsabotaanika #26 Metsabotaanika #27 Metsabotaanika #28 Metsabotaanika #29 Metsabotaanika #30 Metsabotaanika #31 Metsabotaanika #32 Metsabotaanika #33 Metsabotaanika #34 Metsabotaanika #35 Metsabotaanika #36 Metsabotaanika #37 Metsabotaanika #38 Metsabotaanika #39 Metsabotaanika #40 Metsabotaanika #41 Metsabotaanika #42 Metsabotaanika #43 Metsabotaanika #44 Metsabotaanika #45 Metsabotaanika #46 Metsabotaanika #47 Metsabotaanika #48 Metsabotaanika #49 Metsabotaanika #50 Metsabotaanika #51 Metsabotaanika #52 Metsabotaanika #53 Metsabotaanika #54 Metsabotaanika #55 Metsabotaanika #56 Metsabotaanika #57 Metsabotaanika #58 Metsabotaanika #59 Metsabotaanika #60 Metsabotaanika #61 Metsabotaanika #62 Metsabotaanika #63 Metsabotaanika #64 Metsabotaanika #65 Metsabotaanika #66 Metsabotaanika #67 Metsabotaanika #68 Metsabotaanika #69 Metsabotaanika #70 Metsabotaanika #71 Metsabotaanika #72 Metsabotaanika #73 Metsabotaanika #74 Metsabotaanika #75 Metsabotaanika #76 Metsabotaanika #77 Metsabotaanika #78 Metsabotaanika #79 Metsabotaanika #80
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jublikas Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Seetõttu jäid nad ka vee- fotosünteesi ilmumise järel enam sügavamate veekihtide elanikeks, võimaldades nii vee pinnakihtides laialdaselt levida ja areneda uutel heterotroofsetel organismidel ­ heterotroofsetel eubakteritel. 6) Alles väljakujunenud tuumamembraaniga alg-eukarüootidega (=Archezoa) liitus endosümbioosi tulemusena mitokondri eellane ( -proteobakter). Kuna on välja arvestatud, et see toimus üle 2,2 miljardi aasta tagasi , seega ajal, mil atmosfääris polnud veel hingamiseks piisaval hulgal hapnikku, toetab see ideed, et esimesed mitokondriaalsed eukarüoodid kujunesid stromatoliitide sisemuses kaitstuna ultraviolettkiirguse eest lokaalse kõrgema O2 tingimustes . Siin on veel huvitav märkida, et ilmsed esimesed Maa elustiku dominandid ­ arhebakterid näivad omavat DNA hulga kohta suhteliselt rohkem geene kui eubakterid. Algsetes toitainevaestes ja kiskjavabades elukooslustes oli ilmselt vajalik

Botaanika
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine ­ viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???)

Inglise teaduskeel
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

*pea igal tasemel saab välja tuua ülem- ja alamastme. *triibus – sugukonnast väiksem ja perekonnast suurem taksonoomiaüksus Taimeriik: 1.Soonteta taimed – domineerib gametofaas, juhtkoed ei ole arenenud. *Sammaltaimed – maksasammaltaimed(Hepatophyta, 6500), kõdersammaltaimed(Anthocerophyta,100), lehtsammaltaimed(Brypohyta, 12000). 1.Soontaimed – domineerib sporofaas, juhtkoed tugevasti arenenud (juhtkimbud) *Seemneteta taimed – paljunevad eostega Sõnajalgtaimed – raagraigastaimed(Psilotophyta,5), pärisraigastaimed(Lycophyta,1000), kidataimed(Sphenophyta,15), keerdlehiktaimed(Pterophyta,12 000). *Seemnetaimed – paljunevad seemnetega Paljasseemnetaimed – katmata seemnealged arenevad seemnesoomustel. – palmiklehiktaimed(Cycadophyta,140), hõlmikpuutaimed(Ginkgophyta,1), okaspuutaimed(Coniferophyta,550), vastaklehiktaimed(Gnetophyta,70). Katteseemnetaimed – seemnealged arenevad kaetult sigimikus

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
15
docx

Rakendusbotaanika

Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar ­ laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm ­(ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher ­ vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides.

Lillekasvatus
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega

Eesti metsad
thumbnail
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

Autotroofsed ­ fotosünteesivad, toodavad toitaineid. Heterotroofsed ­ ei suuda ise toitaineid toota, kasutavad autotroofide poolt toodetud toitaineid. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud ­ pikad, kitsad ­ torukujulised (N: juhtkoed). Parenhüümsed rakud ­ kandilised. Kude - ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Alg- ja püsikoed. Vt.konspektis RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
4
docx

Taime botaanika

SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*;

Loodus õpetus
thumbnail
7
docx

Botaanika

Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula ­ raku kest tekitab kambrikesi ­ mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ

Botaanika



Lisainfo

Evelin Saarva konspekt.Metsa kasvukoha tüübid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun