Alutaguse madalik (0)

Alutaguse madalik
Mari Ann Ainsar
RVG
10.b
2011

Sisukord

Asukoht ja kirjeldus 3
Kaitsealad ja kliimaaolud 4
Pinnamood ja aluspõhi 5
Taimkate 6
Loomastik 7
Veestik 8
Asustus 9
Kasutatud kirjandus 10

Asukoht ja kirjeldus

Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium : Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.( estonica )
(cmsimple)

Kaitsealad ja kliimaaolud

Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala , Kurtna maastikukaitseala , Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala.
Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad .(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks.(galerii)
(estonica)

Pinnamood ja aluspõhi

Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored .
Aluspõhja moodustavad kesk-ordoviitsiumi setted.(estonica)

Taimkate

Siin valitsevad lodu -, soo- ja palumetsad .  Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud , kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Kõige sagedasemad liigid on mänd, kuusk , haab, lepp ja tamm. Palju on lagesoid ja väga vähe niite . Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht , ülane, jänesekapsas, sõnajalgadest laane -sõnajalg, sammaldest laanik.
Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri..
(cmsimple.e-ope)

Loomastik

Kõige levinumad loomad on rebased , hundid, jänesed , ilvesed, kitsed ja muud lodu-, soo-ja palumetsades elavad loomad.
Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele ja Karulasse.(estonica)
(delfi)

Veestik

Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Teistest järvedest on veel suuremad Arvila ehk Ratva, Imatu ja Puhatu. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu , Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi – Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi.(galerii)
(estonica)

Asustus

Kuigi Alutaguse on enamasti vähese inimmõju ja kohati veel ürgse loodusega piirkond, on põlevkivikaevandused ja suured karjäärid maastikurajooni põhjapiirile jäävaid alasid tundmatuseni muutnud.Metsade ja soode rohkuse tõttu on ka asustus hõre. Tihedamini on asustatud Iisaku, Avinurme ja Tudulinna ümbrus.Alutaguse on suhteliselt hilise ning hõreda asustusega.
Siinsed peamised kinnismuistised on liivast kuhjatud kääbaskalmistud, mis viitavad vadjalaste asustusele meie aja esimese aastatuhande lõpul ja teise algul.

Kasutatud kirjandus

http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/maastik/maastikud.html
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/maastik/alutaguse.html
http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Alutaguse_madalik/
http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Metsad_ja_rabad/
http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Vetev%C3%B5rk/
http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Asustus/
http://pilt.delfi.ee/picture/4560004/
10