Alutaguse madalik (1)

ALUTAGUSE

MADALIK

Lühireferaat

Asukoht, kirjeldus ja ajalugu

Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik , mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium : Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.
Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30–40 m üle merepinna ) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored .
Alutaguse suuremaid kuhjevorme on Iisaku –Jõuga– Illuka oosideahelik. 21 km pikkune kirde–edela sihis orienteeritud vallseljakute rida on üsna keeruka ehitusega. Kõrgeim on edelaots Tärivere mäega (94 m üle merepinna). Jõuga ümbruses jaguneb oosidesüsteem mitmeks paralleelseks ahelikuks, mille vahel asuvad sügavad ja kaunid Jõuga järved. Samas, oosi harjal ja nõlval, asub Eesti suurim kääbaskalmistu, mis pärineb 11. sajandist ning tähistab kunagist vadjalaste asuala . Oosiaheliku kirdepoolseks jätkuks on Kurtna mõhnastik.
Kurtna järvestik Alutaguse madalikul
Tüüpiline Alutaguse alustaimestk

Taime- ja loomakuningriik

Mets sügiskasukas
Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu -, soo- ja palumetsad soo-, glei - ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa . Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud , kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite .
Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane -, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht , jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik . Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.
Alutaguse faunas meenutavad taigat juhuslike tulnukatena registreeritud taigale iseloomulikud liigid: ahm ehk kaljukass , laanenäär ja habekakk. Alutaguse suurtele metsaaladele on iseloomulik ka lendorava esinemine ja karude rohkus . Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele.

Vetevõrk

Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd, millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad kolme erinevasse vesikonda : Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse Narva jõkke.
Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka Iisaku–Jõuga–Illuka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved). Nimetamisväärsed on ka kaugemal soodes asuvad Arvila ehk Ratva, Tudu ja Imatu järv ning Puhatu järved.

Rannal …

Seos inimkonnaga

Alutagusel on traditsiooniliselt tegeldud soomaagist raua tootmisega (Rebu, Rääsa), kalapüügiga (Narva jõe ja Peipsi ääres), metsalangetamise, parvetamise ja puutööndusega. Viimane on olnud eriti iseloomulik Avinurme ümbruse küladele. Kuna põldu oli vähe, metsa aga palju, siis pärandati puutööoskust põlvest põlve. Ajapikku kujunesid välja teatud toodetele spetsialiseerunud külad. Avinurme laadad on tuntud üle Eesti.
Seega peaksime Alutaguse madalikku hoidma ja hindama , sest ta on lahutamatu osa meid ümbritsevast keskkonnast.

Kasutatud kirjandus

• http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Alutaguse_madalik/
  
• http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Metsad_ja_rabad/
  
• http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Vetev%C3%B5rk/
  
• http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Asustus/
  
• http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/muld/estomuld.html
  
• http://www.viru.peipsi.envir.ee/piirkonnaylevaade1.pdf
  
• http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/peipsi/
  

5