Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lipiidid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Biokeemia  1 
L I P I I D I D 
 
Termin " lipiidid " tuleneb kreekakeelsest sõnast  lipos rasv .  
Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes  lahustites  ( eeter , bensool, 
bensiin , kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust.  
Neid võib  tinglikult  jaotada kaheks:  
* tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv.   Esineb kõikides  organites  ja  
   kudedes. See moodustab umbes  25 %  kogu organismi rasvast ja on    
  praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. 
* varurasv  (reservrasv) -  ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt 
    mitmesusgustest teguritest. 
 
Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: 

•   Lipiide  on leitud kõikides organites ja kudedes.  
Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi  kaalust   ~50 %.  
Kõige rohkem on lipiide  rasvkoes  (kuni 90 %).  
•  Lipiidid on  rakumembraanide  struktuurseks komponendiks. 
•  Lipiidide  energeetiline  tähtsus  seisneb  selles,  et  nad  kindlustavad  26  -  30  %  kogu 
energiast, mida organism ööpäevas vajab. 
•  Lipiidid  täidavad  tagavaratoitainete  funktsiooni,  mida  organism  kasutab  siis,  kui  ta 
neid  toiduga  ei  saa.  Depoorasvana  esineb   nahaalune    rasvkude ,  neere  ümbritsev 
rasvkihn, rasvikud. 
•  Lipiidid  võtavad  osa  termoregulatsioonist,   kaitsevad   nahka   kuivamise   eest,  kaitsevad 
organeid põrutuste eest.  
•  Lipiidid  on  endogeense  vee  potentsiaalseks  reserviks  organismis  (  100  g  rasva 
oksüdatsioonil tekib 107 g vett) 
•  Lipiidid on küllastumatute rasvhapete allikaks. 
 
„Lipiidide“  mõiste  asemel  mõistet  „ rasvad “  ei  ole  õige  kasutada,  kuigi  mõnikord  seda 
tehakse.  See  pole  korrektne.  Lipiidid  on  lai  üldmõiste.  Seega  mõistet  “neutraalrasvad”  ehk 
“rasvad”  tohib  kasutada  vaid  lipiidide  ühe  osa  ehk  triglütseriidide  kohta,  mitte  aga  kõiki 
lipiide  haarava  mõistena.
  Et  toidulipiidide  absoluutse  osa  moodustavad  rasvad,  võib 
toitumisest ja toidust rääkides kasutada  terminit  "toidurasvad". 
 
 
Lipiidid  on  heterogeensed  orgaanilised  ühendid,  mida  iseloomustavad  järgmised 
omadused: 

•  on vähemalt kahekomponendilised  biomolekulid  
•  omavad baasalkohoolset ja rasvhappelist (- lisi ) komponenti(-e) 
•  on reeglina  estrid  (alkoholi ja rasvhapete ühendid) 
•  osades lipiidides lisanduvad estrilisele baasehitusele teised komponendid 
•  vees  lahustumatud  
•  lahustuvad orgaanilistes lahustites (benseen,  atsetoon , kloroform,  alkohol  jt) 
•  on tähtsad toidukomponendid, mida kõrgemad organismid võivad kasutada 
energeetilise ainena, biosünteesis keha ehitusainena 
•  toidu lipiidid sisaldavad rasvas lahustunud vitamiine ja  essentsiaalseid  
(eluks vajalikke, elutähtsaid)  rasvhappeid  
 
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 

Koostanud  M.  Kolga   
Biokeemia 1 
Lipiidide ehitusüksused: 
1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes.  Kesksed  baasalkoholid inimorganismis: 
•  glütserool  –  kolmevalentne  alkohol,  on  baasalkoholiks  triglütseriidides  ja 
fosfolipiidides 
•   kolesterool  – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidideson 
inimorganismi steroolide tüüpesindaja 
•  sfingosiin  -  küllastamata  aminoalkohol;  baasalkoholiks  mitmetes  liitlipiidides  -  
sfingolipiidides 
2.  Rasvhapped  -  karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 – 36 süsinikku 
•  suurem osa rasvappeid on  lipiidide  ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 
rasvhappe)  
•  organismis  olevatel  rasvhapetel  on  enamasti  pikk  hargnemata  süsinikahel  ja  nad 
sisaldavad ühte -COOH rühma 
•  on  amfifiilsed  ühendid:  neil  on  hüdrofoobne  (vees  mittelahustuv)  süsivesinikahel  ja 
hüdrofiilne karboksüülrühm 
•   vabu     rasvhappeid    ehk    esterifitseerimata    rasvhappeid    esineb      inimorganismis   
lipiidide  metabolismi  (ainevahetuse)  vaheühenditena  ja  vereplasmas  teatud 
transportvormidena 
•  vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt  albumiin  
•  oksüdeerudes kudedes ( maksas , südamelihases, skeletilihastes jt) annavad nad rohkesti 
energiat 
 
Inimorganismi lipiidid sisaldavad nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. 
Inimorganismi  normaalne   funktsioneerimine   vajab  nii  küllastatud  kui  ka  küllastamata 
rasvhappeid.
  Kas   rasvhape   on  küllastatud  või  küllastamata  sõltub  temas  sisalduvast 
kaksiksidemest: küllastatud rasvahapetes ei ole kaksiksidet.
  
Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril  tahked
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lipiidid #1 Lipiidid #2 Lipiidid #3 Lipiidid #4 Lipiidid #5 Lipiidid #6 Lipiidid #7 Lipiidid #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NRage Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
pdf
Lipiidid
21
ppt
Lipiidid
37
ppt
Lipiidid
5
pdf
Lipiidid
7
docx
Rasvad-lipiidid
12
pdf
Lipiidid 2016
6
doc
Lipiidid ja valgud
4
doc
Rasvad - lipiidid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun