Lipiidid (1)

Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape ) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen , atsetoon , kloroform, alkohol )
Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool ­ trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides.
1.2 Sfingosiin ­ liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna.
1.3 Kolesterool ­ küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg -mi steroolide tüüpesindaja.
2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit)
2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C- aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside · linoolhape (18:2(9,12)), alfa- linoleenhape (18:3(9,12,15)), palmit -, stear-, ole-, arahhidoonhape . Linoolhape ja alfa-linoleenhape on essentsiaalsed happed, sest inimkeha neid ei sünteesi ja peab saama toiduga. Toidus on ka konjugeeritud RH.
2.4 Terminaalse metüülrühma süsinik on sõltumata ahela pikkusest alati -süsinik. -9 ehk n-9 rasvhapped (olehape) -6 ehk n-6 rasvhapped (linoolhape, arahhidoonhape) -3 ehk n-3 RH (alfa-linoleenhape) · -6 ja -3 kasutatakse vähe, neid sisaldavad õli, kala, liharasvad. · n-3 rasvhaped inhibeerivad/kontrollivad n-6 rasvhapete metabolismi ja vastupidi.
Lipiidide klassifikatsioon 1. Lihtlipiidid Triglütseriidid, vahad ­ koosnevad baaslakoholist ja rasvhapete jaakidest. Triglütseriidid: · Need on glütserooli ja rasvhapete estrid. Sisaldab 3 rasvhape jäägi, RH võivad olla erinevad. · Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad . · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki. · Kui rasvhape on küllastanud ­ rasv , küllastamata ­ õli. · Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana (raku ehitusaine) ja varurasvana (metaboolse energia varu ja kaitseroll), mis töötavad signaalülekande vahendajana.
triglütseriid
Vahad: · On baasalkoholiks pikaahela (16-34 C-aatomit) ühealuseline alkohol. · Loodusvahad on estrite segud (üks ester dommuneerib). · On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter . On enamasti tahked , harvemini vedelad. · Inimkehas ei esine vabal kujul vahasid. Vahalaadseid lipiide on nii siseorganite kui ka nahaeritistes ja juuste pinnal. · Kasutatakse meditsiinis kreemide ja salvide valmistamiseks. Samuti paberi immutamiseks, värvide ja lakkide koostises, korrosioonvastastes segudes.
2. Liitlipiidid Need on multikomponentse lipiidid. Eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid: · baasalkohol on glütserool. · Sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Nende eelühend on fosfatiidhape. · Fosfatiidhape: 1 positsioon ­ küllastatud RH 2 positsioon ­ küllastamata RH 3 positsioon ­ fosforhape
fosfatiidhape · Glütserofosfolipiidid (peagruppi alusel); On fosfatiidhappe derivaadid , milles fosfaatgrupp on esterdatud alkohoolse peagruppiga. - fosfatidüülkoliinid, PC (letsitiinid) on koliini ja fosfatiidhappe estrid. - fosfatidüületanoolamiinid, PE (kefaliinid) ­ atanoolamiini ja fosfatiidhappe estrid. - fosfatidüülseriinid, PS ­ Ser ja fosfatiidhappe estrid. - fosfatidüülglütseroolid, PG ­ glüterooli ka fosfatiidhappe estrid.
Sfingolipiidid : · on liitlipiidid, mille baasalkoholiks on sfingosiin. · Sfingosiini atsüülimine rasvhappejääkiga annab tseramiidi, mis on sfingolipiidide eelühendiks. ­ fosfosfingosiidid ­ sisaldavad fosfaatgruppi. On tseramiidi fosfokoliini või -etanoolamiiniga. Need on närvikudede müeliintuppede ja ajukoe halluloose põhikomponendid. ­ glükosfingosiidid (glükolipiidid) ­ sisaldavad sfingolipiide . Peagruppiks on glükoos. Nad moodustavad 11% ajukoe kuivmassist. ­ Globosiidid ­ neutraalsed sfingolipiidid, mis sisaldavad lühikest oligosahhariidjääki, nt triheksosüültseramiid. ­ Gangliosiidid ­ happelised glükosfingosiidid., sisaldades negatiivselt laetud NANA . Moodustavad 6% aju hallolluse biomembraanide lipiididest .
3. Tsüklilised lipiidid Kolesteriidid. · Võib tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid boimolekule (vit D, sapphapped , steroidhormoonid , südameglükosiidid) käsitleda tsükliliste lipiide baasalkoholidena, kuna hüdroksüülrühma esterifitseerimine rasvhappejäägiga annab lipiidi. · Baasalkohool ­ kolesterool. Vesilahustuvus on väie, seepärast selle sageli nimetatakse lipiididks. Teda võiks nimetada lipiidsarnaseks tsükliliseks alkoholiks. Kolesterooli on rihkesti munakolaases, maksas , ajukoes, vere lipoproteiinides. Ta on biomembraadise vajalik ehtuskomponent.
· tsükliline lipiid ­ kolesteriid. Inikeha kolesteriidid sisaldavad enamasti linoolhappejääki, hsrvemini pikaahelalist küllastatud rasvhapejääki. On vaja rakumembraanide ,sapphappete, suguhormoonide ja vit D süteesiks. Lipiidide ülesanded: Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised:
energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained , sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid ). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine ­ neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO 2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses ( kaamel , koiliblikas ). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg). lipiidid on mitmete bioaktiivsete ainete koostises, mis mõjutavad näiteks suguhormoonide sünteesi. Pikaajaline rasvavaene dieet võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid. toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu , tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet.
Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised:
Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. Bioregulatoorne Fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis ­ liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim . Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid.
Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised:
Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete , suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg.