Kohustuslik reservimäär näitab kommertspankade kohustust hoida Keskpangas kindlat % kogust raha (suhtes hoiustega). 11. Milles seisneb finantsvahenduse olemus? Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. 12. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Poole aasta pärast oleks tal seda raha endal vaja läinud. Milline risk avaldus tegelikkuses? -makserisk -tururisk -likviidsusrisk-õige vastus -maarisk 13. Millised on finantsvahenduse ülesanded? 5 tk. -laenuandmisega ja laenuvõtmisega seotud riskide hajutamine -majandus subjektide informatsiooniga varustamine -suhteliselt väikeste hoiuste koondamine ja väljalaenamine suurte summadena -lühiajaliste hoiuste konverteerimine pikaajalisteks laenudeks -kõikide osaliste tehingukulude vähendamine. 14. Suurte arvude seadus on: -statistiline nähtus õige vastus -matemaatiline teoreem -majandusseadus -juriidiline seadus
Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon
Projektide eeldatavateks kasuminormideks on 19% ja 15%. Arvutada portfelli eeldatav kasuminorm. A) 0,095 (19%50%) B) 0,075 KOKKU: 0,17= 17% RISKID Riske defineeritakse mõnel juhul erinevalt olenevalt finantstehingutest, millega risk seotud on. Riskide liigid ÄRIRISK- seotud investeeringuobjekti, ehk ettevõtte tegevusele iseloomulike probleemidega. Näiteks nõudlus, toorainete hinnad ja tehnoloogia muutused. LIKVIIDSUSRISK- seotud investeerimisobjekti hinna vähenemise võimalusega. FINANTSRISK- oht, et investeeringuobjekt ei suuda tulevikus maksta intressi või tagastada põhivõlgnevust. TURURISK- investeeringuobjekti turuhinna võimalik muutumine seoses kogu turul toimuvate muutustega. INTRESSIRISK- ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis on seotud muutustega raha- ja kapitaliturgudel. (kas fix intressimäär või muutuv, mõlematega on risk, muutuvaga
P1-investeeringu 1 standardhälve P2-investeeringu 2 standardhälve P1,2- investeeringu 1 ja 2 korrelatsioonikordaja. Riski liigid Iga investeering allub riskile, kuid erinevate riski liikide puhul on mõju ernev. Põhilised riskiliigid on toodud allpool. 1. Äririsk on seotud ettevõtte- investeerimisobjekti üldise iseloomuga, selle ettevõtte tegevusele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse toorainete hindade, tehnoloogia jne muutmisega. 2. Likviidsusrisk on seotud investeerimisobjekti hinna kahanemise võimalusega. 3. Finantsrisk on oht,et ettevõtte investeermisobjekt ei ole tulevikus võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust. 4. Tururisk tähendab investeermisobjekti turuhinna võimalikku muutumist seoses kogu turul toimuvate muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis vüib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha-jakapitaliturul. Intressirisk puudutab fikseeritud tulu
2. Suureneb kohustuste turuväärtus enam kui varade turuväärtus 36. Millest tuleneb panga intressirisk? Panga intressirisk tuleneb: Panga varade ja kohustuste erinevatest tähtaegadest Intressimäärade korrigeerimisest erinevate ajavahemike vahel Seetõttu võivad varadelt saadud intressitulud ja kohustusega seotud intressikulud muutuda erineval määral, mis toob kaasa kasumi suurenemise või vähenemise 37. Selgita intressiriski ja likviidsusriski omavahelist seost. Seega likviidsusrisk muutub rahaturul panga jaoks intressiriskiks Intressirisk omakorda on otseselt seotud krediidiriskiga Intressiriski vähendamiseks võib pank laenu anda hästi kõrge intressimääraga Pank kannab intressiriski üle laenuvõtjale, kuid selle arvel suureneb krediidirisk, sest ülikõrge intressimäär võib laenuvõtjale üle jõu käia ja teha ta maksevõimetuks. 2 38. Mis on tagatisfondi eesmärk?
1. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? 22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; finantsrisk – kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid;
Riskid võib jagada: 1. Finantsriskid maandatavad tuletisinstrumentidega 2. Mittefinantsriskid maandatav kindlustusega 3. Muud riskid: · spekulatiivsed ja puhtad riskid · põhitegevuse riskid funktsioonide põhjal hankimis-, tootmis-, turustusriskid; tööjõu-, kapitaliriskid · ettevõtte sisesed ja välised riskid · materiaalsest aspektist põhitegevuse riskid ja finantsriskid Finantsriskid · Likviidsusrisk · Krediidirisk · Tururiskid: toormehinnarisk, aktsiahinnarisk, valuutarisk, intressirisk Mittefinantsriskid 1. Poliitiline risk 2. Maksurisk 3. Õigusrisk 4. Regulatsioonirisk 5. Arveldusrisk 6. Mudelirisk 7. Operatsiooniline risk Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja
suuremal või väiksemal määral seotud riskidega. Alljärgnevalt selgitatakse järgnevaid finantsinvesteeringute riske: Süsteemiväline risk on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. _ äririsk investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; _ finantsrisk kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; _ likviidsusrisk võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb;
Väiksemat tundlikkust turu intressimäära muutuste vastu demonstreerivad: A. Ujuva kupongimääraga võlakirjad (vs. Fikseeritud kupongimääraga võlakirjad); B. Lühiajalised võlakirjad (vs. Pikaajalised võlakirjad); C. Kõrge kupongimääraga võlakirjad (vs. Madala kupongimääraga võlakirjad). Võlakirja duratsioon 30.Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 31.Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria 32.Likviidsusrisk Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel (võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata). • Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega)
teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: · arbitraazitehingud · investorite otsused oma säästude kaitsmiseks 13 (kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes) Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid *Suhteline kasv võrreldes sama näitajaga teises riigis 31. Panga juhtimisarvestus: sisemine raha hind (FTP Funds Transfer Price) ja likviidsusrisk Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel Panga likviidsusrisk võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata · Likviidne vara kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal · Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga finantsvarade tähtaegade muundamisega)
optsiooni kirjutajale teatavat tasu e optsioonipreemiat Indeks- mõõdupuu millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivaid muutusi. Investeerimisriskid: *intressirisk- nii aktsiate kui võlakirjade hinnad langevad üldise intressitaseme tõustes ja tõusevad intresside langedes *valuutarisk- eri valuutade kõikumisest tulenevaid muutusi oodatavas tulumääras *volatiilsusrisk- mida kõikuvam väärtpaberi hind, seda suurem on riskikomponent *likviidsusrisk- võimalus , et aktsiale ei pruugi leiduda ostjat või müüjat või on ostu- või müügihuvi väike. See risk on suur väikestel turgude. Portfelliteooria- eesmärk valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid , mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu Fiskaalpoliitika- rahakoti haldamine e eelarvepoliitika. Riigieelarve suurus sõltub maksukoormusest ja sellest kui hästi või halvasti maksud laekuvad.
võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest (1 lk 10). 1.2 Säästja vajadused Laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida enamik potentsiaalsetest säästjatest soovib minimeerida: · Makserisk, st laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta; · Tururisk, st laenuvõtja tagatiseks antud vara turuväärsus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu - inflatsioon jne; · Likviidsusrisk, st laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma; · Hajutamisrisk, st ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda ühe kindla krediidi tagasimaksmisest. Lähtudes laenuandjate huvidest väljendub finantsvahendusasutuste tähtsus kaasaegses majanduses mitmeti. · Riskide vähendamises läbi nende hajutamise. · Kulude vähendamises. · Säästude likviidsuse säilitamises. 1.3 Laenuvõtja vajadused
Riski liigid Iga investeering allub riskidele, kuid erinevate riski liikide puhul saame hinnata nende erinevat mõju. Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul
Riski liigid Iga investeering allub riskidele, kuid erinevate riski liikide puhul saame hinnata nende erinevat mõju. Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul
kahjustada panga peaeesmärki ehk kasumi tootmist. Kõiki panka ümbritsevate riskide hulgast võib välja tuua viis peamist finantsriski, millest igaüks on seotud eeltoodud CAMEL mudeliga. Kõik viis riskifaktorit on olulises osas määratud panga organisatsiooni ja sisemise planeerimisega, kuid kindlasti mõjutab neid oluliselt väliskeskkond. Viis põhilist kasumlikkust mõjutavat finantsriski: 1. Likviidsusrisk - vähendab panga võimekust täita oma igapäevaseid finantskohustusi ning toime tulla selle tagajärgedega. Väga likviidne pank allub väiksemale riskile, kuid samas võib olla väiksema kasumlikkusega. Mittelikviidne pank on riskantsem, kuid samas tõenäoliselt suurema kasumlikkusega 1. Intressirisk - on seotud panga puhta intressitulu muutustega, mis võib olla põhjustatud ettenägematutest muutustest üldistes intressitasemetes. Pank, mis
(-0,05x0,2)+(0,2x0,6)+(0,4x0,2)=0,19 Aktsia B (0,1x0,2)+(0,15x0,6)+(0,2x0,2)=0,15 Riski liigid 1. äririsk- mis on seotud investeerimisobjekti ehk ettevõtte üldise iseloomuga. Samuti selle ettevõtte tegevuse üldiste probleemidega. Äririski tekkimine võib olla seotud nõudluse, tooraine hindade, tehnoloogia või muu taolise muutmisega. 2. finantsrisk- see on oht et investeerimis objekt ei ole tuleviku võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust 3. likviidsusrisk- on seotud investeerimisobjekti hinna vähenemise võimalusega 4. tururisk- tähendab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutumist, seoses kogu turul toimuvate muutustega 5. intressirisk- see on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tekkida intressimäärade muutumisest või muutustest finantsturgudel. Nimetetud risk on seotud ainult fikseeritud tulu andvate investeeringutega. 6
laenukahjumite katteks eelnevatel aastatel moodustatud reserve. Lisaks sellele loovad baasintressimäärade oodatav tõus ning intressikulu kokkuhoid piisavad tingimused puhta intressitulu mõõdukaks kasvuks. Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsis viimase aasta jooksul tugev ning võib väita, et kindlustussektori riskid on hästi juhitud ja kasumlikkus suur. Lisaks ei ole Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk suurenenud pankade kohustusliku reservi nõude alanedes 2010. aastal. Finantsturud Rahvusvaheliste finantsturgude arengut mõjutas 2010. aasta IV kvartalis ja 2011. aasta I kvartalis jätkuvalt ekspansiivne rahapoliitiline keskkond. Peamiste majanduspiirkondade majandusnäitajate paranemine suurendas pikemat aega madalate intressimäärade taustal turuosaliste riskihuvi. Aktsia- ja võlakirjaturgudel vähehaaval tärganud valmidus rohkem riske
Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAMP( capital assets pricing model) ehk varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 36. Riskide liigid Süsteemiväline risk – konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk – sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 37. Süsteemne risk, CAPM, beetakordaja Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna
saadud summast tarnijatele tasumise välde. Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks. Raha konversiooniperioodi vähendamiseks tuleb vähendada keskmist varude ja ostjatelt laekumata arvete konversiooniperioodi ning suurendada keskmist tarnijatele tasumata arvete laekumise perioodi (lühiajaliste kohustuste käibevälde). Mida pikem on ettevõtte finantseerimistsükkel, seda suurem on lühiajaline likviidsusrisk. Efektiivne oleks klientidelt raha kätte saada nii kiiresti kui võimalik ja tarnijatele tasuda nii hilja kui võimalik, lähtudes kokkulepetest. Põhjus on selles, et osaliselt võib tarnijatele raha käsitleda tasuta allikana. Siiski tuleks leida kompromiss, et hilise maksmisega mitte rikkuda häid ärisuhteid. Näiteks soetatakse varud, mille eest tuleb tasuda 30 päeva pärast, varudest toodetud lõpptoode müüakse 30 päeva pärast varude
nõustamine, ettevõte müüginõustamine jt. Muud teenused, nt väärismetalli tehingud jt, mis on lubatud seadusega. 15. Krediidiasutuse riskid ja usaldatavuse põhiaspektid. Riskid: Väliskeskkonna riskid: o Makromajandusrisk o Poliitiline risk o Sotsiaalne risk o Demograafiline risk o Geofüüsiline risk Pangasisesed riskid: o Finantsriskid Krediidirisk Likviidsusrisk Tururiskid jm o Operatsiooniriskid Kontrolli- ja juhtimisrisk Juriidiline risk Regulatiivne risk Personalirisk Infotehnoloogiline risk Protseduuririsk Mudelirisk o Muud riskid Strateegiline risk Reputatsioonirisk Muud riskid
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
omanike taotlused ja ootused (kasumid) Panga loomiseks on vaja: vaba kapitali olemasolu, et oleks tagatud miinimumkapitali nõue antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele (arveldused, krediidiressursid) uued teenused, mida veel ei ole osutatud uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas soodne asukoht vajalike oskustega personal hea riskitaluvus Riskid pankades: likviidsusrisk krediidirisk intressimäära risk valuutarisk e kursirisk tururisk kasumirisk tehingurisk teenuste müügi risk inflatsioonirisk poliitiline risk kuritegevusest tulenevad riskid muud riskid Panganduse positiivsed efektid: tehingurisk teenuste müügi risk inflatsioonirisk poliitiline risk kuritegevusest tulenevad riskid muud riskid suur osa maksetest võimalik teha sularaha kasutamata
Seda mõjutavad ebasoodsad muutused ressursihankimisel. Lühiajalise ressursiarvelt antakse pikaajalisi kohustusi. Intress on põhiline pangapoliitiline vahend. Turu ja inflatsioon risk- tuleneb ebasoodsatest turutingimustest ja alusvara hinnamuutusest ( pank teeb tehinguid enda nimel , kuid täidab ka kliendi kohustusi. Kasutatakse erinevaid limiitide süsteeme ja erinevate positsioonide võtmist kauplemisel väärtpaberitega ja samuti investeeringute tegemisel ) Likviidsusrisk- panga likviidsus, seotud maksejõulisusega. Eeldab panga Aktivate ja Passivate tähtaegade vastavust ja igapäevast positsioonide juhtimist. Kui kiiresti on võimalik vara rahaks muuta. Tehnoloogiline risk- eelkõige infotehnoloogiline ( turvasüsteemid, usaldatavus, tugi- ja varusüsteemid, dubleeritavad süsteemid, info salvestatavus.) Seotud elektrooniliste kanalite kasutamisega. IGAL PANGAL JA ASUTUSEL ON OMA RISKIJUHTIMISE KONTSEPTSIOON, MIS
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · Ettevõtte finantseerimise korraldamine · Ettevõtte krediidipoliitika kujundamine · Ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine · Ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine · Rahavoogude juhtimine · Ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine) · Ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms) · Ettevõtte väärtuse juhtimine 86. Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest? Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt: · Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt)
45. CAPM Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAMP( capital assets pricing model) ehk varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 46. Riskide liigid Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 47. Süsteemne risk ja CAPM Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga
valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk - personalirisk - tehniliste süsteemide risk - reinvesteerimisrisk 5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused
3) Intressimäärade kujundamine 4) Varade tähtaegade konverteerimine 5) Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine Riskide hajutamine ja info kogumine finantsvahenduses Riskide eduka hajutamise esimeseks oluliseks tingimuseks on finantsvahendusasutuste suuremastaabiline tegevus Suuremastaabiline tegevus põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks. Peamiseks riskiks, mida see suuremastaabiline tegevus hajutab, on likviidsusrisk. Nt kui pangal on palju kontosid, on suhteliselt väike tõenäosus, et kõik hoiustajad oma raha korraga välja võtavad. Suuremahulise tegevuse korral saab pank valida laenuvõtjate vahel. Suurestaabiline tegevus annab pankadele teisegi eelise, sest tegevuse mastaapsus aitab vähendada kapitali säilivuse riski ehk see vähendab võimalust, et üksik investor võiks oma raha kaotada. Sellise riski vähendamisel on kaks peamist põhjust:
· Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid · Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Emitendi riskitaset ning sellest tulenevat oodatavat laenamise hinda väljendavad muuhulgas krediidireitingud 3 11. Mille poolest erinevad jooksev tulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? -YTM on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda
19. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm. See kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeerimisobjektide eeldatavate kasuminormide kaalutud keskmist: wi i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis ri-i-nda projekti eeldatav kasuminorm n investeeringute arv portfellis n rp = (wi x ri ) i=1 20. Süsteemne ja süsteemiväline risk. Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotus risk. Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. 21. Riski juhtimise eesmärgid ja võimalused. Riski juhtimise aluseks on: 1) milline on sündmuse juhtumise tõenäosus 2) kui sündmus ilmneb, milline on kaasnev kahju. Riski juhtimise eesmärgiks on riski ärahoidmine või selle võimaluse puudumisel riski minimeerimine e võimalike kahjude minimeerimine. Riski juhtimise võimalusi on mitmeid. a)nt
· laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad · riiklikud pangad · segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: · suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk krediidirisk teenuste müügi risk intressimäära risk inflatsioonirisk valuutarisk e kursirisk poliitiline risk tururisk kuritegevusest tulenevad kasumirisk riskid
makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus. Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%. 7. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk, hinnarisk Operatsiooniriskid ehk igapäevasel äritegevusel ilmneda võiv tahtlik või tahtmatu kõrvalekalle aktsepteeritud põhimõtetest, mille tulemusel võib tekkida kahju Teised riskid, nt: o reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, äripartnerite,
· raha koondav · raha säilitav · laenu andev · laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad · riiklikud pangad · segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: · suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk krediidirisk teenuste müügi risk intressimäära risk inflatsioonirisk valuutarisk e kursirisk poliitiline risk tururisk kuritegevusest tulenevad kasumirisk riskid
● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt) 12 Säästja vajadused: 1. makserisk - tähendab, et laenusaaja ei suuda või ei taha raha tagasi maksta 2. tururisk - laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara turuväärtus väheneb riigis valitseva üldise majandusliku olukorra tõttu 3. likviidsusrisk - laenuvõtjal võib raha esialgselt kokkulepitust kauem vaja minna. Investoril (säästjal) võib seda raha varem vaja minna 4. hajutamisrisk - mis tähendab seda, et ühe konkreetse hoiuse välja maksmine ei tohiks olla seotud mingi kindla laenu tagasi maksmisega. Säästja on huvitatud hajutamisest Lähtudes säästja huvidest väljendub finantsvahenduasutuste tähtsus järgnevas: ● võimalik vähendada riske läbi nende hajutamise
Reguleerijad (keskpank) konkurents, pangasüsteemi sujuv toimumine, vähem liigseid riske Ühiskond tervikuna finantstoodete ja teenuste atraktiivne pakett, võimalikult madala hinnaga tehingud. Tasakaalu säilitamine pangas: Lühiajalises perspektiivis oluline tasakaal kasumlikkuse ja likviidsuse vahel. Pikaajalises persperktiivis oluline tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel. Finantsjuhtimise põhivaldkonnad: a)Likviidsuse juhtimine Likviidsusrisk panga võime täita igapäevaseid kohustusi. Samas peab arvestama, et väga likviidne pank on väikse kasumlikkusega ja väikse riskiga. Mittelikviidne pank on riskantsem, aga ilmselt on kasumlikkus suurem. b)Intressiriski juhtimine Seotud panga puhta intressitulu muutusega. See pank, kes kooskõlastab oma varade ja kohustuste kestvuse on vähem riskantne ja võib olla samas ka väiksema tulususega. c)Kapitali juhtimine
Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga 11. Võlakirjade väärtuse leidmine ja väärtust mõjutavad tegurid Võlakirja väärtus leitakse tema pakutavate rahavoogude nüüdisväärtusena. Peaksime teadma perioodilisi intressimakseid, võlakirja nimiväärtust ja diskonto/intressimäära. Diskontomäär sõltub kahest komponendist - riskivaba tulumäär ja riskipreemia. Kupongvõlakirja väärtust saab leida järgmiselt: V 0 = PVA + PV. Ehk siis võlakirja
Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond. Tururisk: Investeerimishoiuse alusvara väärtus võib liikuda oodatule vastupidises suunas ja seetõttu võib teenitav intress olla väike või hoopis olematu. Riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul võib intress olla väiksem kui tasutud riskipreemia. Likviidsusrisk: Likviidsusriskiga on seotud investeerimishoiuse intress hoiulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või puudub lõpetatava hoiuse summas, võite kaotada lõpetamise hetkeni teenitud intressi või osa sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht.
Ka peab finantsjuht tundma hästi majandusarvestust. Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · ettevõtte finantseerimise korraldamine; · ettevõtte krediidipoliitika kujundamine; · ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine; · ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine; · rahavoogude juhtimine; · ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine); · ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms); · ettevõtte väärtuse juhtimine. Finantsjuht peab leidma kompromissi riski ja tulu, omakapitali ja võõrkapitali, raha ja kasumi vahel jne. Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2
investeeringute julgeoleku arvelt. · Valitsus konkurents (hoiab hinnad madalal) ja maksutulud, pangasüsteemi julgeolek. · Reguleerijad (keskpank) soovivad konkurentsi ja pangasüsteemi sujuvat toimimist, vähem liigseid riske. · Ühiskond tervikuna soovivad finantstoodete ja -teenuste atraktiivset paketti, võimalikult madala hinnaga tehingud. Finantsjuhtimise põhivaldkonnad · Likviidsuse juhtimine. Likviidsusrisk panga võime täita igapäevaseid kohustusi. Samas peab arvestama, et väga likviidne pank on väikse kasumlikkusega ja väikse riskiga. Mittelikviidne pank on riskantsem, aga ilmselt on kasumlikkus suurem. · Intressiriski juhtimine. Seotud panga puhta intressitulu muutusega. See pank, kes kooskõlastab oma varade ja kohustuste kestvuse on vähem riskantne ja võib olla samas ka väiksema tulususega. · Kapitali juhtimine
liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid: 1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga 2)tururisk- laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu(inflatsioon;turu kadumine) 3)likviidsusrisk : -säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist(laenuandja) -ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja) 4)hajutamisrisk – ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda mingi konkreetse laenu tagastamisest(nt. Laenuvõtja ei maks pangale õigeaegselt ja pank ei maksa laenuandjale) Laenu andes peab säästja analüüsima kõiki nimetatud riske, kuid reeglina ei ole neil selleks piisavalt
keskmise test- tekib väärtpaberite ostmisets, hoidmisest ja müü- konkreetsete VP liikidega. Mittesüst. riskid: perioodi ja mahu suurenemine ·deb. võlgnevuse misest; 3)teenustasu tulu(ei ole seotud bilansikirjetega); 1)krediidirisk, mille põhjuseks on emitendi "vananemine"- võlg läheb lootusetuks ·müükide 4)tulu VP-st on dividenditulu portfelliinvest.-lt. Tulu maksejõuetus; 2)likviidsusrisk, mille põhiteguriteks on konsentratsioon- müük aeg-ajlt suurte partiidena; pikaajaliselt osaluselt. Tulu, mis saadakse invest.portf.-s emitendi krediidivõime reiting, väärtpaberi kustutusaeg 4)juhtimise kvaliteet: ·juhtide ebapiisav kvalifik. ja eba- olevate VP-te müügist, tulu sidusettevõtete aktsiate
vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg)
kinnisvaraga seotud tegevustest. Kinnisvaraturg on oma olemuselt väga mitmekesine, kuna turul olevad kinnisvaraobjektid pole alati üheselt võrreldavad. Erinevalt finantsvaradest on kinnisvaraturg vähem likviidsem, mistõttu võib vara müügiperiood kujuneda pikemaks. Põhjuseks, miks kinnisvaraturg on võrreldes finantsvaradega kõrgema likviidsusriskiga, on madalam tehingute tase, suuremad tehingukulud ning väiksem turuosaliste arv. Seega esineb likviidsusrisk eelkõige tingimusel, et turuaktiivsus on madal ning sagedaste tehingute teostamine ei ole võimalik. Sellest tulenevalt eksisteerib turul informatsiooni asümmeetria ning hinna määramiseks piisava võrdlusmäära puudumisel on eelisseisus ostja. Eluasemeteenuste turul on tavaliselt seos kinnisvara likviidsuse taseme, kinnisvara hinna ja müügisageduse vahel: aktiivses turuolukorras on antud näitajad kõrged, passiivses olukorras madalad
makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 3 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
a. Ostjal on õigus, kuid mitte kohustus, osta või müüa väärtpabereid või mõnda muud finantsvara kokkulepitud hinnaga b. Võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kokkulepitud tähtajal c. Üks isik kohustub loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. 14. Lühiajaliste kohustuste eeliseks on a. intressikulude ebapüsivus aastati b. suurem likviidsusrisk c. üldreeglina madalam intress võrreldes pikaajaliste kohustustega 15. Käibevaradeks loetakse a. Masinad ja seadmed b. Ehitised c. Materiaalsed varud d. Pikaajaline laenukohustus 16. Käibevaradeks loetakse raha, väärtpabereid, debitoorset võlgnevust ja... a. masinaid 22 b. ehitisi c. materiaalseid varusid 17. Faktooringu avansimäär võib olla: a. 60-90% faktoorile esitatud arvest
laekumiseni klientidelt. Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid kaibevarade soetamiseks. Raha konversiooniperioodi vahendamiseks tuleb vahendada keskmist varude ja ostjatelt laekumata arvete konversiooniperioodi ning suurendada keskmist tarnijatele tasumata arvete laekumise perioodi. CCC=DSO ¿ + DIH -DAPO Mida pikem on ettevõtte finantseerimistsukkel, seda suurem on luhiajaline likviidsusrisk. Efektiivne oleks klientidelt raha katte saada nii kiiresti kui võimalik ja tarnijatele tasuda nii hilja kui võimalik, lahtudes kokkulepetest. Põhjus on selles, et osaliselt võib tarnijatele raha kasitleda tasuta allikana. Siiski tuleks leida kompromiss, et hilise maksmisega mitte rikkuda haid arisuhteid. Allpool on kujutatud konversioonitsukli kujunemine. 18. Puhaskäibekapital (osata kujutada ka joonisel)
- uued teenused, mida veel ei ole osutatud - uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest - parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas - soodne asukoht - vajalike oskustega personal - hea riskitaluvus 18 RISK: - valeotsuse tegemise oht - planeeritud tulemuse mittesaavutamise oht - ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus - prognoos võib olla vale RISKID PANGANDUSES - likviidsusrisk - krediidirisk - intressimäära risk - valuutarisk e. kursirisk - tururisk - kasumirisk - tehingurisk - teenuste müügi risk - inflatsioonirisk - poliitiline risk - kuruitegevusest tulenevad riskid - muud riskid PANGANDUSE POSITIIVSED EFEKTID - vähendab laenu andmise riski - muudab laenud likviidsemaks - vähendab laenu andjate ja võtjate informatsiooni- ja tehingukulusid
mõõtmine, mille raames valmistab pank invesorile ette investeerimisotuste tegemiseks vajaliku info. 17.11.05 RISKID PANGANDUSES Risk on ebakindlus kasumite ja kahjumite esinemise osas ehk kaotamise võimalus majandusüritusest. Põhilised riskid panganduses 1. Kvantitatiivsed riskid - krediidirisk - valuutarisk - intressirisk - likviidsusrisk 40 2. Kvalitatiivsed riskid - personalirisk - tehniliste süsteemidega seotud riskid. Krediidirisk Komplektsselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri- ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana. Äririsk kujutab endast laenusaaja oodatavate maksude ja intresside eelse kasumi suhtelist varieeruvust. Äririsk on mitme teguri mõju koondtulemus. (Kasumiaruandes ärikasumi realt saame vaadata)
Seejuures tuleb arvestada konkurentsiga, sotsiaalsete teguritega ja tugeva seadusandliku regulatsiooniga. Panga puhul tuleb kindlasti käsitleda mitmesuguseid riske (vt joonis 9.1). Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib oluliselt väheneda panga puhaskasum ja halvimal juhul võib pank minna ka pankrotti. Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. Intressimäärarisk seisneb selles, et intressimäära muutudes muutuvad panga varade, kohustuste ja omakapitali turuväärtused. Pangad pakuvad mitmesuguseid finantsteenuseid, millest olulisimad on informeerimine, nõustamine, väärtpaberi-, arveldus-, finantseerimisteenused, hoiustamine, finantsriskide juhtimine, finantsgarantiid, liising, faktooring, valuutavahetus
lubatud tasemele, ostetakse väärtpabereid juurde Kui tahame raha juurde, siis teeme väärtpaberitega müügitehingu. Sel juhul raha jääk jõuab ülemise kontroll-limiidini ning ettevõte ostab väärtpabereid, et viia rahajääk optimaalsele tasemele 10. Millised riskid kaasnevad teoreetiliste raha juhtimise mudelite kasutamisega ning miks need mudelid praktikas hästi ei toimi? 1. Krediidi/maksevõimetuse risk 2. Turu/intressirisk 3. Likviidsusrisk 4. Valuutarisk Varude lähenemise täiendavad puudused: ● Väärtpaberitega kaasnevad eelnevalt nimetatud riskid + maksurisk (maksumäärad võivad muutuda). ● Tegelikkuses on raske prognoosida tulevikus vajaminevaid summasid piisava täpsusega. ● Ei lubata hoida raha reservi ning kui raha saab otsa, võib ettevõte kanda olulisi kulusid. ● Raha (eriti sularaha) hoidmisega võib olla seotud teisi kulusid, mis kasvavad hoitava
annaabi.ee 
