50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
146 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
relepp
Õppematerjali autor
SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara
SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara
..............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID.......................................................9 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS.....................................11 Page 1 SISSEJUHATUS Programmeerimine on lihtsalt arvutiga teostatavad spetsiifilised (erilised) tegevused. Näiteks, kui Te sisestate taskukalkulaatoril
Kordamisküsimused aines "Algoritmid ja andmestruktuurid" Eksamil 1 komplekt katseid Moodles. Enne enesetesti õpi ära asümptootiliste relatsioonide (hinnangute?) definitsioonid. Lõppeksam koosneb teooriaküsimustest ning programmeerimisülesannetest. Eksam toimub arvutiklassi arvutitel e-õppe keskkonnas ning kestab 150 minutit. Meetod Keskmine Halvim Insertion sort, О(n2) O(n2) Stabiilne pistemeetod Binary search, O(log n) O(log n) kahendotsimine Kahendpistemeetod, Stabiilne. binary insertion sort Quicksort, O(n logn) O(n2) Ei ole stabiilne. kiirmeetod Radix sort, O(n) O(n) Stabiilne. positsioonimeetod Merge sort, O(n logn) O(n logn) On enamasti ühildusmeetod
kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti, kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB
Tehnilises baasis toimus üleminek transistoridelt integraalskeemidele Esimene ühtsussüsteemi arvutid olid IBM/360 seeria arvutid. Neljas põlvkond Suurte integraalskeemide kasutuselevõtmine · Toimub mikroskeemide integreerimisastme järsk tõus ja hinna odavnemine Programmeerimise areng · Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises · Sellisel viisil ei saa teha eriti pikki programme · Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood Assemblerkeel · Masinkoodi asemel masinale orienteeritud keel assembler · Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde · Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler Kõrgtasemekeeled · Järgmine samm tehti 1954. A. Millal tehti esimene kõrgtaseme keel FORTRAN
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers
Ülejäänud on muud tähed. UTF8 on viis Unicode lühemalt käsitleda (Unicode kompaktsema esitamise viis). 1,112,064 code points. Algoritm - on täpne samm sammuline, kuid mitte tingimata, formaalne juhend millegi tegemiseks. Toiduretsept. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Algoritmiline probleem probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm - on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Posu mingeid käske. Kreeka loogikud. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk seda, mida ja kuidas üldse mõelda saab. Loogikud Parmenides, Zenon Eleast (promos paradokse, et asjad on keerulisemad kui nad paistavad (nt liikumist ei ole olemas, Achilleuse kilpkonna paradoks jne)), Sokrates, Platon, Aristoteles. Kõrgaeg kompaktne periood 5 saj – 350 e.m.a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid