Doris Kareva

Huik, Reelika

Doris Kareva (1)

1 Hindamata

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Doris Kareva
referaat
Õppeaine: Kirjandus
Klass: 12. C
Koostaja : Reelika Huik
Juhendaja : Sirje Priks
Sisukord

Sissejuhatus  lk 3
Elulugu  lk 4
Looming  lk 5-7
Arvamus ja kokkuvõte  lk 8
Kasutatud kirjandus  lk 9

Sissejuhatus
Ma mäletan, et põhikoolis pidin ühe Doris Kareva luuletuse „Üle kuristiku” pähe õppima. See oli nii kerge, kuna tema looming tundus mulle mõtisklev ja hingeline. Nüüd on võimalus lähemalt uurida Doris Kareva elukäiku ja teoseid.
Tänapäeval töötab Doris Kareva ajakirja Meie pere peatoimetajana. Loeb palju tänapäeva ja vanema aja kirjanduslikke teoseid. Kirjutab muinasjutte, kuna tema isal oli kogutud muinasjutte mitmetes keeltes ning nendes avalduv elu muster lummas teda. Doris Kareva teeb ka tõlketöid. Oma tööd loomingust lahus hoida on kerge. Kui töö on valmis ja kõrgetasemeline, tekib vaba ruum, kus saab mõtiskleda ja ka midagi uut välja mõelda. Oma elulooraamatu kohta on Doris kirjutanud nii:
Elul ei ole lugu,
elu on loomine.

Kas on nii, et me saame
kõik, mida soovime ?

Kas on nii, et me saame
kõik, nagu pälvime?

Kas on nii, et meid tabab
kõik, mida väldime?

Aeg, sina üürikene
ja üllatuslooline -

elu ei ole lugu,
vaid lootus ja loomine.
Elulugu
Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas.
Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.
Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.
Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.
2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16.
Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja.
Looming
Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 aastal. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi “noorte kirjandussündmus ‘76” oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku “Viis tüdrukut ja kaheksa poissi”. Peagi järgnes ka esikkogu “Päevapildid”. Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. „Päevapiltide“ puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega -mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat.
1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse „karevalikkusest“. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes „Ööpildid“, „Puudutus“, „Salateadvus“ ning „Vari ja viiv “.
Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks „tõeline“, „püha“, „taevas“, „valgus“, „sära“, „jumal“, „igavik“, „ime“. Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks.
Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu „Vari ja viiv“ on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest.
„Vari ja viiv“ osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad poeetilised muutused, need nähtuvad valikkogu „ Armuaeg “ uutes tekstides ning uudiskogudes „Maailma asemel“ ja „ Hingring “. Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmi-ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale Kareva loomingus kindla koha vabavärss.
1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu „Hingring“, milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust „liigilusas“ värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu „Maailma asemel“, millest vahest leidubki Kareva uue laadi viljakam osa.
Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate „madalatest“ tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud.
Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna „OmkpobeHue“(1989).
Peale seda on Doris Kareva välja andnud:

"Päevapildid" (1978)
"Ööpildid" (1980)
"Puudutus" (1981)
"Salateadvus" (1983)
"Vari ja viiv" (1986)
"Maailma asemel" (1991)
"Armuaeg" (valikkogu, 1991)
"Hingring" (1997)
"Fraktalia" (2000)
" Mandragora " (2002)
"Aja kuju" (2005)
"Lõige" (2007)
"Deka" (2008)

Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija

" Aastaajad eesti luules" (1999)
"Sina ja mina" (2001)
"Kabir" (2003)
"Väike värsiaasta" (2003)
"Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005)
"Surmapõletaja" (2006)

Doris Kareva on oma luulega rikastanud rahva meelt . Tema loomingus leidub nooremas eas loodud teoseid ning ka kõpsemas eas looduid. Igale maitsele sobiv luule.
Doris Kareva on saanud järgnevaid tunnustusi luule eest: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind, Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel .
Arvamus ja kokkuvõte
Doris Kareva tundub loomult tagasihoidlik, väga udupeen ja daamilik, keda võib ka tänava peal kohata igapäevaselt kübaraga. Sellist peensust ja samas ka mängulisust õhkub ka tema luulest. „ Luulepisik” on temas sees olnud juba päris noorest east, kui ilmusid esimesed kirjanduslikud katsetused. Tema looming on rahva poolt kõrgelt hinnatud ja ka kriitikud ei suuda sellele varju heita, kui tahaksidki. Sellised kuntniku hingega inimesed on alati olnud pehmed , heatahtlikud ja stiilsed. Doris Kareva on olnud ja on ka praegu just seda. Tema loominguid on tunnustatud tähtsate auhindadega ja see kindlasti teeb inimesel südame soojaks , kui tema loodud luuletused ka teistele meeldivad: neid hinnatakse. Doris Kareva suudab inimesi veel üllatada, sest tema küpseim elu on veel ees. Uute teostega pakub Doris kindlasti tohutut rõõmu luulearmastajatele ja –mõistjatele. Üks luuletus minu põhikooliajast :

Üle kuristiku

Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.
Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud.
Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib
Kasutatud kirjandus

Doris Kareva luuletustega tutvusin internetiportaalil  http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.php#%C3%9Cle%20kuristiku
Elukäik  http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva
Pildid  http://www.google.ee/images?q=Doris+Kareva&oe=utf-8&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&source=univ&ei=pzXqTMnfF4qfOv6i-K8K&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CEIQsAQwAw&biw=1600&bih=716
Tänapäeva info tuleneb artiklist  http://www.parnupostimees.ee/?id=239446

2010-11-21

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Reelika Huik Õppematerjali autor

Kus tänapäeval töötab? Milline inimene Kareva on?

õrnahingeline luuletaja luuletaja doris kareva

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Nimetu

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Doris Kareva 10.12.08 PT1 Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................Error: Reference source not found Sissejuhatus...............................

Akadeemilise kirjutamise alused

docx

Doris Kareva

Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus

Eesti keel

docx

Doris Kareva

DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks.

Kirjandus

rtf

Doris Kareva

Doris Kareva Doris Kareva (s.1958) on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, pärast keskkooli lõpetamist astus ta TRÜ-sse õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978)

Kirjandus

docx

Doris Kareva eluloo kokkuvõte

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................

Kirjandus

pptx

Doris Kareva

Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Näited ajakirjandusest • Doris Kareva koondati kultuurilehest Sirp • „Jutuajamine toimus eile. Mulle öeldi, et tänasest asub tööle uus peatoimetaja – kes, mulle ei öeldud – ja ta alustab tööd uue meeskonnaga. See oli minu jaoks piisav põhjendus ja täiesti loomulik, see oli lihtsalt väga ootamatu,“ rääkis Kareva. • Doris Kareva kandideerib tänavu Eesti riiklikele kultuuripreemiatele. • „Eesti autorite luuleraamatutest valisid lugejad juba kolmandat

Kirjandus

ppt

Doris Kareva powerpoint

aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt

Kirjandus

doc

Doris Kareva elulugu ja looming

Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni

Eesti keel

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (1)

Artur44: ei, kohe üldse ei olnud

06:37 07-03-2016

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk