Hinduism (3)

INDIA USUNDID
Hinduism – “hindu“ tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele
Hinduism jaguneb:

• monoteism – usutakse ühte jumalat
  
• polüteism – usutakse mitut jumalat
  
• monism – on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate
  
• ateism – jumala olemasolu eitamine
  
• panteism – jumal on kõikjal (“tat tuam asi“ – sina oled jumalas)
  

Linnad Induse kõrgkultuurist – Harappa ja Mohenjo Daro
Lehma austamine
2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased . Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud.
India usundis on 300 000 000 jumalat.
Hinduismi ajalugu

• Vedade usund , “veda“ tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti , et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus
  
• Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest “brahmaanid“) – preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised
  
• Hinduism
  

Hinduismi pühad tekstid

• Vedad
  

Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt. jumal Agni (tuli). Kõige pikem hümn on pühendatud Somale.

• Upanišadid e. istungid
  
• Eeposed
  

India kaks eepost - „Mahabharata“ ja „ Ramajana “

• Brahma raamatud
  

Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud
Teoloogia

• Brahman – kõige kõrgem ja absoluutsem jumal; kirjeldamatu, kõike teadev, kõikjal viibiv, kõige põhjustaja
  
• Atman – “hing“, annab elu kõikidele olenditele, inimesed olev surematu osa – hing e. Atman
  
• Išvara – jumala personaalne aspekt (mis teeb temast jumala); nt. ema, isa, sugu jne
  
• Deevad – jumalad või jumalannad
  
• Indra, Agni, Višnu jne
  

Lunastusõpetus
Lunastus tähendab inimese sisemise rikutuse andeksandmine.
Karma – kõik elu jooksul tehtud teod, määrab ära inimese järgmise ümbersünni
Samsaara – ümbersündide ahel
Eesmärk on samsaarast välja saada. Kui inimene pääseb ümbersündide ahelast välja, siis Atman ühineb Brahmaniga; lõplik seisund, kuhu jõutakse on mokša.
Umbes 42 000 korda peaks inimene ümber sündima, et saada lunastust. Inimene peab ise pingutama, aga ta ei saa selles kindel olla.

• Ahimsa e. vägivallatus, elu pühadus
  

Hindud on taimetoitlased .
Hinduismi kohaselt jaguneb inimese elu nelja etappi :

õppimise aeg

kodu ja pere loomise aeg

erakuna elamise aeg

kerjava askeedina ringirändamise aeg
Usuelu

• individuaalne usuelu
  
• askees (ideaal) – keha kurnamine usulise valgustatuse eesmärgil
  

positiivne askees – askees läbi liialduste (liigsöömine jne)
negatiivne askees – askees läbi loobumiste, on ideaaliks
JOOGA
Yoga
Ingl. k. “yoke“ – ike – puu, millega kaks härga omavahel kokku seoti.
Jooga praktiseerija - joogi

• HATHA -JOOGA (meile tuntuim joogavorm)
  
• MANTRA-JOOGA
  

Mantra – pühad silbid või lausungid; esimene silp, kui maailm loodi – “om“ [aum]
Meditatsioon – mõttemõlgutus + mantrate kordamine
Osad joogid annavad tõotusi (nt. ei maga, seisavad ainult püsti jne).

• RADJA-JOOGA – teadmiste tee
  

Jumalateenistus
Jumalateenistust viiakse läbi kas:

• kodus
  
• looduses – Gangese jõgi
  
• templis
  

Ohvrid – lilled, puuviljad jne.
Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid.
Külades toimuvad peod, mille käigus on protsessioonid – rongkäigud.
Hinduismi peasuunad

• Višnuism
  
• Šivaism
  
• Šaktism
  

VIŠNUISM e. VAIŠNAVISM
Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. višnuistid.
Višnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Višnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja.
Višnuism on panteistlik, kuna Višnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja universumis.
Višnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama , Krišna ja Buddha .
Višnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena.
Višnu neli atribuuti – lootos , sõjanui, merikarp ja tšakra (ratas).
Višnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele .
Haakrist sanskriti keeles – swastika.
ŠIVAISM
Šivaismis on kesksel kohal neljakäeline, tantsiv, hävitav ja loov jumalus Šiva, tuntakse ka nime all Rudra .
Šivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uuele sünnile.
Šiva välimus – juuksed seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp , Ganges voolab juustest läbi, madu keerdub ümber kaela, kannab tiigrinahka õlgadel, kolmhark käes; kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib.
Muusika , grammatika, tantsu ja jooga looja.
Šiva kaasaks on Parvati , kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganeša.
Parvati sümboliseerib järgnevaid voorusi: viljakus, abielu, pühendumus abikaasale, askeetlus, võim.
Šivat kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest viljakuse kultusest .
ŠAKTISM
Austatakse emajumalanna Šaktit kõigis tema vormides. Šakti ise on jumalik , loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest.
Šaktismi eripära – selles austatakse ühte või mitut jumalannat: Durga, Lalita, Kali .
Tantristlik šaktism – müstiline suund, kus üritatakse jumalani jõuda läbi emotsioonide.
Kastikord
Portugalikeelne sõna „casta“ – seisus; „vanra“ sanskriti keeles.

Brahmaanid e. preestrid

Kšatrijad e. sõdurid (ülikud)

Vaišijad e. talupojad ( kaupmehed , käsitöölised)
_________________________________________

Šuudrad e. teenijad
Välja jäävad Haridzanid e. puutumatud. Nendeks said põlisindialased.
Kõrgemasse kasti võis saada uuesti sündimisel.