Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Netisuhtluse esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Netisuhtlus ja -keel
Netikeel
Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt 
võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes 
suhtluses kasutatavat keelt.
Internet  võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, 
näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise 
inimese žeste või hääletooni. 
Samas on internetikasutajad nutikad, luues  kitsastes oludes 
leidlikke  isemoodi  suhtlusviise.
Netisuhtluse tüübid
1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus , interaktiivsed 
kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 
2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk 
veebipäevikud; mikroblogimine:  mobiili  abil internetti 
postitatavad lühiteated, nt  Twitter ; avalikud foto- ja videokogud); 
3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt 
sünkroonne  vestlus : otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype , Gtalk 
jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 
4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest 
anonüümsem polüloog, nt  foorumid , teemaportaalid, 
postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene 
kommunikatsioon jt); 
5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut  jt)
Mida on  arvutisuhtlus  keelele kaasa 
too

n
Te ud?
ksti saab mitmeid kordi  ja kiiresti teksti parandada, pikki 
tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest 
tekstist teise jms.
● Saab kasutada erinevaid märke või pilte.
● Arvuti on toonud kaasa mõned uued kirjalikud teksti- ja 
suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN  dialoogid
jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki-
kirjutamine) jms.
● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad 
ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma 
sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti  senisest  tihedamalt 
sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja 
väljajätteid).
● Spontaanne  reaalajas  toimuv kirjalik dialoog .
● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel.
Millised on netikeele  erijooned ?
● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi, 
sümbolid sõnade asemel.
●  Lühendid : kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised 
lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab 
täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel.
● Ühe postitusega saadetud  lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi 
ärajätmine ka tavalistes  lausetes
● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis,  suulised  liitsõnad ja 
liitfraasid.
● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil.
● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja 
häälitsuste märkimine.
● Suulisele kõnele  lähedane  tugev emotsioonide väljendamine. 
Emotikonid.
Sünkroone ja asünkroone suhtlus
Sünkroonse suhtluse puhul on osalejad ühel ajal internetis, 
näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad 
vahetult .
 Asünkroonne suhtlus vastandub sellele, suhtlejad võivad 
internetis olla juhuslikel eri  aegadel . Teate nägemine ja sellele 
reageerimine võib toimuda millal tahes.
Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid
● Anonüümsuse määr ja avalikkuse/privaatsuse suhe.
● Tehnilised võimalused.
● Suhtlejate rollid.
● Suhtlejate üldine sotsiaalne taust ja suhtlusvõimekus.
Millised on netisuhtlusega kaasnevad 
probleemid?
● Vastutus oma  tegude  eest, interneti puhul jääb inimestele tihti 
mulje anonüümsusest.
● Keelekasutuse piiride hägustumine. Internetis pannakse 
suulist suhtlust  kirja ning seega on kirjutamise ja  kõnelemise  
tähenduspiir nihkunud, kirjutamine ei esinda enam ainult 
reeglipõhist normeeritud keelevarianti.
Kasutatud allikad
●  http://www.oppekava.ee/index.php/Link_33 ._
Eesti_netikeele_olulisi_jooni
●  http://arvamus.postimees.ee/2622918/tiit -
hennoste -kuule-ma-eemale-nuud
●  http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2010 _
1/OK_2010-1_02.pdf

Document Outline

  • Netisuhtlus ja -keel
  • Netikeel
  • Netisuhtluse tüübid
  • PowerPoint Presentation
  • Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud?
  • Slide 6
  • Millised on netikeele erijooned?
  • Slide 8
  • Sünkroone ja asünkroone suhtlus
  • Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid
  • Millised on netisuhtlusega kaasnevad probleemid?
  • Kasutatud allikad
Vasakule Paremale
Netisuhtluse esitlus #1 Netisuhtluse esitlus #2 Netisuhtluse esitlus #3 Netisuhtluse esitlus #4 Netisuhtluse esitlus #5 Netisuhtluse esitlus #6 Netisuhtluse esitlus #7 Netisuhtluse esitlus #8 Netisuhtluse esitlus #9 Netisuhtluse esitlus #10 Netisuhtluse esitlus #11 Netisuhtluse esitlus #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nya Õppematerjali autor
Esitlus netikeelest ja netisuhtlusest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kes või mis rikub tänapäeval eesti keele kirjakeelt
2
docx

Kes või mis rikub tänapäeval eesti keele kirjakeelt?

Kes või mis rikub tänapäeval eesti keele kirjakeelt? Praegu on aasta 2013. Taas seisavad eesti ühiskond ja eesti keel teelahkmel. Ainult nüüd on eesti keele lähtepositsioon täiesti teine. See on kultuurkeel oma väljakujunenud allkeeltega, mis tulevad selles uues ühiskonnas tegelikult suurepäraselt toime. Palju paremini kui mitmedki suuremad keeled. See keel ei vaja reformi nagu sajand tagasi. Suulist eesti ühiskeelt igapäevaelus ei sea keegi kahtluse alla. Veel enam, on toimunud küll pisike, aga siiski oluline pööre eriti lõunaeesti murrete kasutamises. Aga suuline keel ja murre ei ole eesti keele saatuse võti siin ja praegu. Selleks on netisuhtluses kasutatav keel, täpsemalt üks osa sellest. Internett ja arvuti on aga esimesed tehnilised vahendid peale kirjutamise leiutamist, mis on muutnud ja üha muutmas põhjalikult meie keelepilti. Kuigi mõned uurijad kõnelevad nüüdki veel ühtsest netikeelest, on selge, et midagi sellist pole ol

Kirjandus
Kle-miswärk-– jututoaslängist
4
doc

„Kle, miswärk” – jututoaslängist

,,Kle, miswärk" ­ jututoaslängist Essee Nimi: Klass: Tallinn 2009 ,,Rahvakeele säilitamine on muutunud väga ohtlikuks, kuna suurenenud on arvutikasutus. Manitsusega ei saa peatatada ingise keele sissetungi. Üks ainukestest võimalustest on luua vastukaal sellessamas keskonnas ­ Internetis. Selleks tuleb teha eesti keele teatmematerjalid (sõnastikud, käsiraamatud jms) mugavalt kättesaadavaks igale arvutikasutajale (koolilapsele, professorile, poliitikule, ärimehele jne) ning hoolitseda selle eest, et esitatu oleks parimal võimalikul tasemel. Internetis olevad sõnastikud ja nendega seotud mitmekesised päringuvariandid loovad uued võimalused eesti keele õppimiseks ja õpetamiseks kõigil keeleõppe tasanditel: põhikoolist doktoriõppeni, nii emakeelena kui võõrkeelena." Käesolevas töös analüüsin ma noortekeelele iseloomulikku Internetis kasutatavat släng´i. Noo

Kirjandus
Eesti suuline keel ja suhtlus
13
pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

olemas, saame rääkida kahest keele pearegistrist: suuline ja kirjalik pearegister ehk tavakeeles kõne ja kiri (pearegistri mõistet keeleteaduses üldiselt ei kasutata, registreid ei hierarhiseerita nagu nt murdeid). 2 Eesti keeleteaduses on kasutatud varem suuresti samasugust mõistet funktsionaalstiil (vt nt Erelt jt 2007). 3 Eesti murrete kohta vt Pajusalu jt 2009. 4 Hennoste 2000a esitab liig,nduse milles ei ole arvesse võetud netisuhtluse uuendusi. Seal on viidatud Biber 1995: 7­18; Biber 1988: 30­31; 1994: 40­41; Chesire 1992: 324­326; Chrystal, Davy 1969: 60­91; Montgomery 1995: 105­133; Trudgill 1992: 62, 72; Wardhough 1996: 48­51. Netisuhtlusega arvestab Hennoste 2009 ja sellest osalt erinevalt Hennoste, Pajusalu 2013. Netisuhtluse enda tüpologiseerimise kohta vt Herring 2007. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |3

Eesti keel
Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
48
pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1.2.1 Teksti selgus ....................

Eesti keele õppetaterjal
Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks
7
odt

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded ­ samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia ­ meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. Meetodid - D keeleanalüüsi

Eesti keel



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun