PRANTSUSMAA
Üldandmed
Suurim jõgi, Doonau, jõuab Austriasse Saksamaalt ja läbib 250 km ulatuses Austria põhjaosa,olles seejärel piirjõeks Slovakkiaga.Maa lõunaosa tähtsaimad jõed on Mur ja Mürz. Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv ning Ungari piiril ligi 90 järvest suurim Neusiedleri järv. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Kõrgeimad mäed: Grossglockner 3798 m Wildspitze 3774 m Grossvenediger 3674m Suurimad linnad: Viin 1533000 Graz 232000 Linz 203000 Salzburg 144000 7 4.RAHVASTIK
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third level
.. Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvus Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Geograafiline asend Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopa, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad
............................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................12 -2- Prantsusmaa Kristel Tilk Asukoht Prantsusmaa on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Läänemereni. Ta asub Euraasia mandril. Ta on ümbritsetud ühest küljest Biscay lahega, Inglismaa kanaliga, teisest küljest Liguuria merega, kolmandast küljest Hispaaniaga, neljandast küljest Belgia, Luksemburgi ja Sveitsiga.
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (h
Kose Gümnaasium Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart............................................................................
Hollandisse). Kuid enamus rändest järgib majanduslikult ergutavaid põhjuseid ehk siis minnakse sinna kus on parem palk. Vertikaalne rivaalitsemine on kõige intensiivsem kui tegemist on (Buzan 1998:125) poliitilise integratsiooni projektiga (näiteks Euroopa Liit, endine Nõukogude Liit, Sudaan, osaliselt ka India ja Pakistan) või eraldumisprojektiga (näiteks endine Jugoslaavia, Belgia, Sri Lanka). Nad võivad olla ka samaaegsed, nagu näiteks Lääne-Euroopa alamriikide (substate) identiteedi projektide puhul ELi kontekstis (nagu katalaanid, shotlased, korsiklased, Põhja-Itaalia). Horisontaalne rivaalitsemine toimub igal tasandil. Riikides elavad vähemused (näiteks wuelslased, quabeklased) on mures domineeriva kultuuri mõju pärast (Inglismaa, Kanada). Väiksemad naabrid (näiteks Kanada, Malaisia) on mures suuremate riikide mõju pärast (Ameerika Ühendriigid, Hiina). Ülemaailmsel
ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Loomastik on Austrias üsnagi hõre. Ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10
Kõik kommentaarid