Lääne-Euroopa (0)

PRANTSUSMAA
Üldandmed

• pindala: 550 000 km2
  
• elanike arv 64 057 792 (juuli 2009)
  
• 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alžeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi
  
• pealinn Pariis – 11 miljonit elanikku
  
• haldusjaotus – 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks
  
• riigikeel – prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt
  
• religioon – 83-88% rooma -katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku
  
• riigikord – vabariik
  
• Riigipea – François Hollande . Valitakse viieks aastaks.
  

Kuulsad prantslased
Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased:

• Descartes ja Pascal 17. sajandil
  
• Rousseau ja Voltaire 18. sajandil
  
• Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil
  

Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on:

• Renoir, Monet , Cezanne, Gauguin , Matisse ja Braque
  

Prantsusmaa on opereti sünnimaa – Jacques Ofenback (1819-1880) jõudis luua umbes 100 operetti
Claude Debussy ( 1862 -1918) ning Maurice Ravel (1875-1937) on impressionismi esindajad muusikas
Prantsusmaale kuuluvad 4 meretagust departemangu:

• Guadeloupe – Kariibi meres
  
• Martinique – Kariibi meres
  
• Guajaana – Lõuna-Ameerika kirdeosas
  
• Reunion – saar India ookeanis Maskareeni saarestikus
  

4 meretagust territooriumi:

• Uus- Kaledoonia – saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas
  
• Wallis ja Futuna – saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus
  
• Prantsuse Polüneesia – Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared
  

Loodus
50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud :

• Põhja-Prantsusmaa madalik , Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik
  
• mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid
  
• Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m
  

Kliima

• suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima , lõunarannikul vahemereline kliima
  
• keskmine temperatuur jaanuaris:
  

põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8
keskmine temperatuur juulis:
põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26
Loodus

• laialehiste metsade ala – tamme ja pöögimetsad
  
• mägedes okasmetsad
  
• metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast
  
• Vahemere rannikul kasvab makja
  

Suuremad linnad:

• Pariis
  
• Marseille
  
• Lyon
  
• Lille
  
• Bordeaux
  
• Nice
  
• Touluse
  
• Nantes
  
• Le Havre
  
• Dunkerque
  

Eurotunnel Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, La Manche väina all. AGV rong . Igal vagunil oma mootor.
Tähtsamad jõed – jõekruiisid

• Seine
  
• Loire
  
• Garonne
  
• Rhõne
  

Pariis

• pindala 1200 km2
  
• elanike arv 11 miljonit – 1/6 Prantsusmaa rahvastikut
  
• aastal 200 eKr Cite saarele rajatud küla
  
• majandus, kaubandus, rahandus ja kultuurikeskus ( kunst , arhitektuur , mood)
  
• pargid ja aiad
  

Palais du Louvre – endisest kuningalossist kunstimuuseum - Leonardo da Vinci „Mona Lisa“
Notre Dame - kirik
Sainte Chapelle (Püha kabel )
Eiffeli torn:

• aastas üle 5,5 miljoni külastaja
  
• 320 meetri kõrgune
  
• 130 m laial alusel
  
• 57 m kõrgusel on postkontor
  

Ehitati aastatel 1887-1889 ajutise konstruktsioonina maailma näituse jaoks
Arce de Triomphe – triumfikaar
Place de la Concorde – üksmeele väljak
Arc de Triomphe du Carroussel – Ratsaballeti triumfikaar
Sacre Coeur – Püda süda
Monmatre – kunstnike linnaosa
Kabaree Moulin Rouge
Chartres Notre Dame
Le Mont Saint Michel – saar Normandia rannikul
Lascaux koobaste kaljujoonised – Bordeauxi lähedal – 15 000 aastat tagasi. Paleoliitikumi suurim kunstikogu.
Versailles – lossikompleks Pariisist väljas
Traboules – Lyoni kvartal – osaliselt katusega kaetud vanalinna tänavad
Gironde (jõgi) de Bordeaux – viinamäed (viinamarja istandused) – Gironde Bordeaux’i ääres
Arles – roomaaegne amfiteater
Avignon – paavstiloss
Marseille peakirik – Notre Dame de la Garde
Provance lavendlipõllud, Roussillon
Pont du Gard – „ veejuhe “
Nizza ehk Nice – kuurkortlinn
Korsika – Ajaccio – Napoleoni sünnilinn
Val de’Isere
Grenoble – Rhõne org
Chamonix – linn ja ka osaliselt suusakeskus
Meribel – Les 3 Vallees – suusakeskus
HOLLANDI KUNINGRIIK
Tulbid , puukingad, tuuleveskid
Üldandmed

• pindala – 41 865 km2
  
• elanike arv – 16 570 613
  
• pealinn Amsterdam
  
• valitsuse asupaik Den Haag
  
• riigikord – konstitutsiooniline monarhia
  
• keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel
  
• kuningas Willem - Alexander
  
• rahvastik – põhirahvus hollandlased , maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000)
  
• rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas
  
• usk – 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid
  
• Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid
  

Loodus

• pinnamoelt madalik, 50% pindalast paikeb merepinnast madalamal
  
• seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid ja ka luitevallid (kõrgus kuni 56 m)
  
• riigi kõrgeim koht asub äärmises kaguosas – 321 m – Vaalserberg
  

Kliima

• mereline kliima
  
• temperatuurid jaanuaris 2-3, juulis 18-19
  
• sageli sajab ja on udu
  
• sademete hulk aastas 650-700 mm
  
• päikesepäevi aastas keskmisel ainult 35
  

Loodus

• palju on jõgesid
  
• Reini, Maasi ja Schelde ühine delta
  
• ka jõgede ääres on kaitsetammid, sest nende veepind on ümbritsevast alast kõrgemal
  
• 70% pindalast on kultuurirohumaa ja põllud
  
• 3% mets, enamus sellest istutatud
  

Hollandi piirkonnad

• Flevoland asub tervikuna merepinnast madalamal kuivendatud Zuiderzee põhjal – Ijsselmeeri sadam – Afsluitdijki tamm – 30 km pikk
  

Holland ja lilled

• öeldakse, et Jumal lõi maailma, hollandlased Hollandi
  
• Hollandi suurim ekspordiartikkel on lillesibulad
  
• Keukenhof – üks suurimaid lilleaedu. 30 ha kasvab 600 tulbisorti ja 500 muud lillesorti
  
• alates 1949. aastast korraldatakse igal aastal märtsi kuus lillenäitus
  

Amesterdam

• Hollandi Kuningriigi pealinn, ehkki valitsusasutused asuvad Haagis
  
• suur osa Amesterdami linnast ning selle ümbrusest asub allpool merepinda
  

Vaatamisväärsused:

• Vincent van Goghi muuseum
  
• Rijksmuseum – Riiklik Kunstimuuseum – Rembrandt „Öine vahtkond “, Delfti portselan
  
• Stedelijk – kaasaegse ja moodsa kunsti muuseum
  
• Rembrandti majamuuseum
  
• Kuningapalee – endine raekoda De Dami väljak
  
• Viieteist Silla Sild
  
• Coffeeshop’id
  

Haag, Den Haag e Gravenhage

• elanike arv - 463 826
  
• Hollandi valitsuse ja parlamendi asukoht
  
• Haagis elab ka kuningas Willem – Alexander
  

Haag on ka üks ÜRO pealinnadest, kus asuvad ÜRO organisatsioonid :

• rahvusvaheline kohus
  
• rahvusvaheline kriminaalkohus
  
• keemiarelvade keelustamine organisatsioon
  

Madurodam – mini teemapark
Rotterdam – majanduslinn
Delft – Vana kirik (1240)
Jan Vermeer van Delft – maalikunstnik – „Tüdruk pärlkõrvarõngaga“, Delfti panoraam
Edam – linn Põhja-Hollandis, juustusort
Frans Halsi muuseum – „ Kuld ajastu“ maalikunstnik
Zeeland – vesine koht, Walcheren – kõige rammusamad austrid (Zeelandi maius), Euroopa suurimad austrikasvatused asuvad siin
Friisimaa – Zoeken – kämpinguala – rahvarõivais nukud
BELGIA KUNINGRIIK
Üldandmed

• pindala – 30 518 km2
  
• elanike arv – 10 392 226
  
• pealinn – Brüssel ( holl Brussel, pr Bruxelles)
  
• Haldusjaotus: 3 piirkonda, 10 provintsi
  
• riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel
  

Regioonid:

Flaami regioon – Flandria – 58%

Vallooni regioon – Valloonia – 32%

Brüsseli regioon – 10% + itaallasi, prantslasi, araablasi, sakslasi
Flaamide ja valloonide piir kujunes välja 1962. aastal
Suuremad linnad:

• Brüssel – 1 044 100
  
• Antwerpen – 466 500
  
• Gent – 234 600
  
• Charleroi – 199 600
  
• Liege – Lüttich 180 800
  
• Brugge – 116 500
  
• Namur – 106 800
  

Albert II, kuningas aastast 1993

• Usk – domineerib katoliiklus
  

Karnevalide ja pidustustega tähistatakse nii kristlikke, paganlikke kui ka rahvuslikke tähtpäevi

• maailmakuulsad on flaami maalikunstnikud : P.P. Rubens, A. van Dyck, J. Jordaens
  

Westhoek
Tihe jõgedevõrk: Schelde, Meause (Maas), Sambre
Looduslik taimkate on säilinud peamiselt geestidel – rabad , niidud, nõmmed ja Ardennides (tamme – ja pöögimets)
Kliima

• mereline kliima
  
• rannikul jaanuaris 3 kraadi, juulis 18-19 kraadi
  
• Ardennides jaanuaris -1, juulis 14 kraadi
  
• sajab 600-800 mm
  
• Ardennide läänenõlvul 1100-1500 mm
  
• Suurim ja tuntuim kaitseala on Kõrg Venni Eifeli Looduspark
  
• Kesk-Belgias on valdav tehismaastik
  
• jõgede looduslikke voolusänge on tugevasti muudetud
  

Turismipiirkonnad

• Kahe suure kultuuriala – romaani ja germaani kultuuride - kohtumispaik
  

• arhitektuuri ja kunstiaarded Belgia linnades Rooma-ajast kaasajani
  

Põhjamere rannik

• 65 km liivarandu ja merekuurorte
  
• 110 km Brüsselini ja 110 km Antwerpeni
  
• suveperioodil toimib vastuvõtuvõime piiril
  
• puhkeperioodi soovitakse venitada pikemaks spordi - ja kultuuriüritustega
  

Oostende linn
Knokke-Heist – mitusada aastat vana puhkepiirkond ja ka linn
Vuurverkfestival Strand Duinbergenis (linn)
Blankenberge – kuurort – tehislikult loodud puhkeala
De Panne – uhke kuurort – uus, noor ja nooruslik – Prantsuse piiri ääres
Hohes Venni looduspargi keskus on Brotange
Brüssel

• Lilledest vaip Grote Marktil Brüsselis
  
• euroametnike korterid
  
• raekoda
  
• kuninga maja
  
• Manneken Pis – pissiv poiss – 1619 a.
  
• St Miikaeli kirik – romaani stiilis
  
• värav Bruparcki – belglaste oma „triumfikaar“
  
• Atoomium
  
• Bruparck – Okeaadium ja Mini-Euroopa
  

Waterloo lahinguväli

• 18. juunil 1815 sai Napoleon siin hävitavalt lüüa
  
• Lõviküngas
  
• Külastuskeskus
  

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON
Šveitsis välditakse ühe keele eelistamist teisele

• Helveetsia
  
• Schweiz sks
  
• Suisse pr
  
• Svizzera it
  
• Switzerland ing
  
• Helvetia lad
  

Üldandmed

• pindala – 41 285 km2
  
• elanike arv – 7, 996 miljonit
  
• riigikord: föderatiivne vabariik
  
• haldusjaotus – 26 kantonit
  
• religioon – 41,8% katoliiklasi, 35,3% protestante
  
• president valitakse 1 aastaks Liidunõukogu liikmete seas
  
• suurima välismaalaste osatähtsusega riike Euroopas
  
• 79,5% šveitslasi, 20,5% välismaalasi
  
• 4 põlisrahvast:
  
• 63,7% räägib saksa keelt
  
• 20,7% prantsuse keelt
  
• 6,5% itaalia keelt (Ticinos)
  
• 0,5% retroromaani keelt
  

Majandus

• majanduse juhtiv haru on pangandus
  
• tegutseb 342 krediidiasutust
  
• suurimad pangad :
  

Union Bank of Switzerland, Credit Suisse

• pikaaegse traditsiooniga on kellatööstus, keskusega La Chaux-de-Fonds
  

Ajalugu

• Šveitsi asukaid nimetati eKr helveetslasteks
  
• Rooma riigi koosseisus romaniseeritud
  
• 4. saj ristiusustati – kloostrid : St Gallen 614 a. ja Reichenau 724 a.
  
• 1291 sõlmisid kolm metsakantonit Schwyz, Uri ja Unterwalden kaitseks Habsburgide vastu Igavese Liidu – esimene demokraatlik riik Euroopas
  

Loodus

• põhjas lubjakivist Juura mäestik – 12%
  
• lõunas Alpid – 60%
  
• nende vahel Šveitsi platoo ehk Mittelland – 23% - kõige tasasem ja tihedamini asustatud
  
• kõrgeim tipp Dufourspitze 4634 m (Monte Rosa )
  
• 5,7% pindalast on liustikega kaetud
  
• Alpe lõhestavad suured jõed: Rein, Rhone koos oma lisajõgedega
  

Lõunasse Lago Maggiore ja järv voolab Ticino
Mägedevahelistes tektoonilistes nõgudes paiknevad järved:

• Neauchatel
  
• Vierwaldstätter
  
• Zürich
  
• Genf - suurim
  
• Boden
  
• Lugano
  
• Maggiore
  

Loodus. Kliima

• Alpi mäestik on kliimapiir parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel
  
• oluline kõrgusvööndilisus
  
• sademeid 500-4000 mm aastas
  
• alpides lumesajud ja laviinid
  
• orgudes ja Mittellandil on laialehine mets, mägedes segamets , okasmets, lähisalpiinsed põõsastikud ja alpiniidud
  
• 2006-3300 m kõrgusel lumepiir
  

Edelweiss ehk Alpi jänesekäpp. Emajuured.
Turism
Miks sõita Šveitsi?

• mäed – matkamine , alpinism ja suusatamine
  
• kultuuriturism
  

Berni – pealinna – sümboliks on karu.
Bern

• Aare jõe kallastel
  
• vanalinn on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas
  
• 1530 a. ehitatud kellatorn
  
• Paul Klee keskus Bernis. „ Kass ja lind.“ Ekspressionist, kubist, sürrealist.
  
• Einsteini majamuuseum
  

Zürich

• rahanduskeskus Limmati jõe ääres
  
• kaksiktornidega Grossmünster
  
• 365 000 elanikku
  
• järjepidevus, traditsioonid, kunst
  
• suur väikelinn, väike suurlinn
  
• järvepromenaad
  
• Augustinergasse vanalinnas
  
• raekoda
  
• Fraumünsteri kiriku vitraažid
  

Luzern

• asub Vierwaldstätteri ääres
  
• Kapellbrücke on linna sümbol – katusega sild
  
• Pilatuse mägi – kohalike elanike vaba aja veetmise koht
  
• vana raekoda
  
• hotell National – 1870 – Ritz hotellide kett
  

Genf

• Genfi järve ääres
  
• Prantsuse kultuuri keskus Šveitsis
  
• Külm, niiske
  

Lugano

• puhkuspaik
  
• samanimelise järve ääres
  

Valais – Wallis

• suusatajate meelispaik
  
• mitu suusakuurorti
  
• Chalet tüüpi majad. Mägionnid.
  
• suviti matkamine, rajad, muud tegevused
  

Suusakuurortid

• Saas-Fee
  
• Zermatt. Matterhorni mägi.
  
• Verbier
  

Ticino kanton – vastu Itaaliat

• keskaegne kindlus
  

St. Moritz

• kaunis vanalinn
  
• liustikuexpressiga Zermatti
  

Tuntumaid mäekurud

• Umbrail 2501 m
  
• Suur Sankt Bernhard 2469 m
  
• Furka 2431 m, tunnel 15,4 m
  
• Grimsel 2165 m
  
• Sankt Gotthard 2108 m, 2 tunnelit
  
• San Bernandino 2065 m
  
• Simplon
  

St Gallen

• kloostri kirik
  

AUSTRIA VABARIIK

• pindala: 83 871 km2
  
• elanike arv: 8,2 miljonit
  
• pealinn: Viin – 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit inimest
  
• Haldusjaotus – 9 liidumaad (Bundesland)
  
• riigikeel – saksa keel
  
• poliitiline süsteem – parlamentaalne liitriik
  

Rahvastik

• 91,1% on austerlased
  
• 8,9% välismaalased
  
• Austrias elab horvaate, ungarlasi, sloveene
  
• etniliselt ja keeleliselt ühtne
  
• saksa keelt räägib 98% kodanikest ja 89% rahvastikust
  
• usk - 73,6% rooma-katolikud
  

Osatähtsus maailmakultuuris

• seondub eelkõige muusikaga
  
• joodeldamine
  
• rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss
  
• Mozart , Schubert, Beethoven , noorem ja vanem Strauss
  

Muud valdkonnad:

• Bioloog Gregor Mendel
  
• Bioloog Konrad Lorenz
  
• Psühholoog Sigmund Freud
  

Suuremad linnad

• Viin – 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit
  
• Graz – 221 000
  
• Linz – 180 000
  
• Salzburg – 145 000
  
• Innsbruck – 112 000
  
• Klagenfurt – 91 000
  
• Villach – 59 000
  

Ajalugu

• Austria aladel elati juba paleoliitikumis
  
• Willendorfi Venus 22 000 – 24 000 a eKr
  
• Rooma riigi 3 provintsi: Reetia, Noricum, Pannoonia
  
• 1282 a. said hertsogiteks Habsburgid
  
• 1453 hakati Austria valitsejaid nimetama ertshertogiteks
  
• Habsburgide hegemooniavalitsus Euroopas
  

Vaatamisväärsused

• Melk Abbey – klooster – Danube jõgi
  
• Viini Rahvusooper
  
• Hohensalzburg’i loss – Salzburg
  
• Hofburgi keisripalee – Viin
  
• Altstadt – Innsbruckis
  
• Grossglockner alpi tee
  
• Hallstatt
  
• Schönbrunni palee – Viin
  
• Admonti klooster – barokk stiil
  
• Viini vanalinn
  
• Rathaus – loss - Viin
  
• Belvedere palee ja muuseum – Viin
  
• Mirabella palee ja aed – Salzburg
  
• Salzburgi katedraal
  
• Mauthausen memoriaal – Linz
  
• Alter Dom – kirik - Linz
  

Suusakeskused

• Seefeld, Tirol – suusakeskus
  
• St Anton am Arlberg - Tirol
  
• Hintertuxer Gletscher - Tirol
  
• Sölden - Tirol
  
• Mayrhofen - Zillertal - Tirol
  
• Ischgl - Tirol
  
• Serfaus - Fiss - Ladis - Tirol
  
• Saalbach Hinterglemm Leogang - Salzburger
  
• Stubaier Gletscher - Tirol
  
• Silvretta Montafon - Vorarlberg
  
• Mölltaler Gletscher - Kärnten
  
• Kitzbühel - Kirchberg - Tirol