Prantsusmaa

Q: Mis on Camaret-sur-Mer?

Vastus leiad õppematerjalist: Prantsusmaa

Q: Mis on Biarritz?

Vastus leiad õppematerjalist: Prantsusmaa

Tilk, Kristel

Prantsusmaa (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on �pernay?
Mis on Camaret-sur-Mer?
Mis on Biarritz?

Prantsusmaa Kristel Tilk
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Kristel Tilk
031K
Prantsusmaa
Referaat
Juhendaja : Ülle Toots
Tallinn 2011
Asukoht 3
Faktid Prantsusmaa kohta 3
Loodus 5
Pinnamood 5
Kliima 5
Loodusvarad 5
Looduslikud ohud 5
Transport 6
Majandus 6
Reis Prantsusmaale 7
Hotellid 7
Vaatamisväärsused 7

Mis on Nice ? 8

Suusakuurort Les Arcs 8

Saar Mont Saint-Michel 8

Mis on Épernay? 9

Mis on Camaret-sur-Mer? 9

Allee Champs -Élysée 9

Véserè jõgi 9

Mis on Annecy? 10

Mis on Biarritz? 10
Valitsus, riigikord 10
Kasutatud kirjandus 12

Asukoht

Prantsusmaa on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Läänemereni. Ta asub Euraasia mandril. Ta on ümbritsetud ühest küljest Biscay lahega, Inglismaa kanaliga, teisest küljest Liguuria merega, kolmandast küljest Hispaaniaga, neljandast küljest Belgia, Luksemburgi ja Šveitsiga.
Naabriteks tal Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Hispaania , Monaco ja Andorra.

Faktid Prantsusmaa kohta

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO -sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.
Rahvaarv: 64,3 miljonit. Ta kasvab 0,5% aastas. Sellest 62,8 miljonit prantslasi.
Üldpindala: 550 000 km². Ta on 4-5 korda suurem kui Texas .
Pealinnaks on seal teadagi tuntud Pariis. Peale Pariisi on seal suurimateks linnadeks Marseille , Bordeaux , Lyon, Toulouse , Strasbourg, Nice, Renne, Lille .
Mitmed maailma mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased – Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet , Cezanne, Gauguin , Matisse ja Braque .
Teada on ka see, et Prantsusmaa köök on üks maailma parimaid.
Ka Prantsusmaal on kasutusel eurod. Kui tahaksin minna sinna reisile siis poleks mingit probleemi rahaühikute suhtes.
Ametlikuks keeleks seal on prantsuse keel. Peale selle räägivad poole prantslased vabalt ka inglise keelt.
Liiklus on seal paremapoolne nagu meil Eestiski.
2009 aasta andmeil oli Prantsusmaal 28,1 miljonit tööjõudu.
Rahvuslik jaotus

Loodus

Pinnamood

Põhja-Prantsusmaal, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Nõo idaäärel on lubjakivist koosnevad looduslikud vallid. Sellel nõol asub ka Prantsusmaa pealinn Pariis. Lääne pool moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb ta üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirdesse jäävad keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne 'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Pind kulunud. Tema keskel on Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo vanade koonuste ja kraatritega. Lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood . Massiivis on 1200 kuni 1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône jõest lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on väga kõrged mäed.
Keskmassiivist ida pool on Juura mäed ja Alpid . Alpid algavad Vahemere äärest ning suunduvad põhja ja siis itta , lõppevad Šveitsis, Põhja-Itaalias. Põhjaosas on Alpidel laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides on ka Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril on kõrged Püreneed, kuid Alpidest madalamad. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

Kliima

Suuremal osal riigist valitseb mereline paraskliima. Keskmine temperatuur on suvel 17°- 24°C ja talvel 2°-7°C. Mägedes langeb temperatuur talvel alla 0°C.

Loodusvarad

Prantsusmaal on rikkalikult loodusvarasid, eriti kivisüsi, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni , kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu ja kala. Leidub ka kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi.

Looduslikud ohud

Nendeks on üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud . Ülemere piirkondades orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.

Transport

Prantsusmaal on 474 lennujaama , millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu on 14. Suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 58 miljonit reisijat. See lennujaam on maailmas teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France , mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.
Ka raudtee on Prantsusmaal üks Euroopa suurimaid, kõigest 29 213 km pikk.
Tava teede võrk on seal 1,1 miljonit pikk. Suuruselt Euroopas esimesel kohal.

Majandus

Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang .
Prantsusmaal haritud maad on kusagil 33,46%. Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.
Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit.
Prantsusmaa ekspordib peamiselt masinate ja autode varuosasid, lennumasinaid, plastikatooteid, kemikaale, ravimeid, rauda ja terast, jooke. Ning seda Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Belgia, Suurbritannia , USA ja Hollandi vahet.

Reis Prantsusmaale

Prantsusmaad on hea külastada igal ajal. Ainult tasub arvestada, et pühade (jõulud, uusaasta, lihavõtted), koolivaheaegade ja puhkuste (juuli - august) ajal on kuurortides, muuseumides ja muudes aktiivselt külastatavates kohtades väga palju rahvast.
Meie Eesti kodanikud saame sinna minna viisavabalt. Viibida saaksime seal maksimum ühe kuu.
Soovituslikult teha enne reisi endale reisikindlustus.
Prantsusmaal viibides tasuks olla tähelepanelik metroos, rahvarohketes kohtades ja samuti öösiti.
Kui peaks probleeme tekkima saab helistada nendel numbritel: infotelefon 012, hädaabi 112, kiirabi 15 ning politsei 17.

Hotellid

Odavamad hotellid Pariisis. Hinnad jäävad vahemikku 38-51 eurot.

Nation Montmartre

Amarys Simart

Cronstadt

Hipotel Eden

Angleterre

Pavillon Pereire Arc De Triomphe

Tamaris

Bruxelles Et Du Nord

Mary 's Hotel

Hotel Charma
Populaarseimad hotellid Pariisis. Hinnad kõiguvad 87-295 eurot. Odavaim neist seitsmes (87eurot öö).

Caumartin Opera – 4 tärni

Best Western Premier Bradford Elysees – 4 tärni

Intercontinental Paris Le Grand – 4,5 tärni

Le 123 Elysees -4,2 tärni

Best Western Astra Opera – 3,8 tärni

Best Western Hotel Malte Opera – 3,8 tärni

Best Western Bergere Opera – 3,7 tärni

Best Western Saint Augustin Elysees – 3,7 tärni

Astoria Opera – 3,7 tärni

Best Western Champs Elysees Friedland – 4 tärni

Vaatamisväärsused

Prantsusmaale minnes tasub külastada kindlasti Nice, suusakuurorti Les Arcs, Mont Saint-Michelli saart , Pariisi muuseume , Épernay’d, Camaret-sur-Mer’i, Champs-Élysées’i alleed , Vézère jõge, muuseumi Louvre , Annecy, Biarritz’i, St-Tropez’i, Bayeux ’i, Normandiat, Eiffeli torni, Loire orgu, Corsica saart,

Mis on Nice?

Viies suurima rahvaarvuga linn Prantsusmaal, pärast Pariisi, Marseille, Lyon ja Toulouse, kus elab 348.721 inimest. Pindalaks 71,92 km2. ta on Vahemere rannikul suuruselt teine linn. Linn sai nime Nice la Belle järgi, mis tähendab Nice the Beautiful. Arvatakse, et ta on üks vanimaid inimasutusi Euroopas. Ühes arheoloogilises kohas Terra Amata on ilmnenud vanast ajast tulekasutus jälgi. Linna peamisel mereäärsel promenaadil Promenade des Anglais võlgneb oma nime vanimatele külastajatele. Aastakümneid on maaliline Nice ümbrus tõmmanud mitte ainult neid, kes otsivad lõõgastust vaid ka neid, kes otsivad inspiratsiooni.
Puhas õhk ja õrn valgus on olnud oluline aspekt Lääne kultuuri kunstnikele nagu Marc Chagall, Henri Matisse, Niki de Saint Phalle and Arman . Kliima ja maastik ongi just see, mis tõmbab inimesi seda kohta külastama.
Nice’s on mahutavuselt teine riigi suurim hotell ja Nice on teisel kohal suurima külastusega koht Prantsusmaal pärast Pariisi, saades aastas oma 4 miljonit turisti.
Suvepühad kestab Maist Oktoobrini. Novembris keskmine temp on 20oC, talvel päeval 13,4oC.

Suusakuurort Les Arcs

Les Arcs on suusakeskus, mis asub Savoie’s Prantsusmaal, Tarentaise orus linnas Bourg-Saint-Maurice. Algselt loodud Robert Blanc ja Roger Godino poolt. See on üks osa tohutust Paradiski süsteemist.
Viis ala- Bourg-Saint-Maurice, Arc 1600, Arc 1800, Arc 1950 and Arc 2000, mis asuvad 810-3225 meetrit merepinnast, kuigi suusatamine on enamasti võimalik üle 1200 meetri. Suusatamisala koosneb 106 rajast, 54 liftist ja 200 km laskumisest. Kuurordi kõrgeim tipp on Aiguille Rouge. Kuurort pakub segu puhastest radadest ja metsastunud radadest. Tema maastik on hea mainega, roheliste, punaste ja mustade hüpete ja rööbastega. See on hea ka lumelauduritele, väheste liftidega. Seal on võimalus ka mägironimiseks.

Saar Mont Saint-Michel

Kiviline tõusu-mõõna saar Normandias. Ta asub poole miili kaugusel riigi põhja rannikust . 2006 aasta seisuga on elanikke seal 41. kaheksandal sajandil pKr sai temast asukoht kloostrile Saint-Michel, kust sai ka saar nime. Saare pindala on kõigest 0.97 km2. Saarel on mitmeid erinevaid filme jäädvustatud.

Mis on Épernay?

Linn Marne alal Põhja-Prantsusmaal, 130 km Pariisist. Linn asub Marne vasakul nõlval, Cubry oru otsal . Linna keskel kõige vanimas kohas on tänavad kitsad ja korrapäratud; ümbritsevad rajoonid on rohkem modernsed ja avaramad, La Folie itta, näiteks paljute viinamarjaistandusi omavad rikkurid oma villadega. Linn on ka levinud Marne paremale nõlvale. Üks linna kirikutest on säilitanud 16.ndast sajandist vitraaži. Kõige kuulsam tänav Épernay’s on Šampanja Allee (Avenue de Champagne).
Épernay ongi tuntud põhiliselt oma kuulsate Šampanjade, viinamarjaistanduste poolest.

Mis on Camaret-sur-Mer?

Ta on linn või küla, mis asub Loode-Prantsusmaal, Crozoni poolsaare lõpus. Tuntud sadamate poolest.

Allee Champs-Élysée

Prestiižikas allee Pariisis. Oma kinode, kohvikute, luksuspoodide ning pügatud hobuse-kastanipuude poolest on ta üks maailma kuulsaim allee. Ta on üks peamisi turismisihtkohti Pariisis, tema alumine osa on kaetud roheluse (Carré Marigny) ja hoonetega nagu teater Marigny ja Suur Palee (Grand Palais).

Véserè jõgi

211 km jõgi Edela-Prantsusmaal. Ta jookseb Dordogne’sse Le Bugue lähedal. Vézerè org on tuntud oma koopasüsteemide poolest, sisaldades koopamaale jm.

Mis on Annecy?

Linn või küla Rhône-Alpides Kagu-Prantsusmaal. Seal on peetud Rahvusvahelist animafilmifestivali alates 1640-st a-st. Palais de l' Isle (vana vangla )- pildistatuim monument Prantsusmaal; Saint-Maurice kirik - maale 15., 16.ndast sajandist; Pont des Amours (arumunte sild )- ka üks külastatuim koht.

Mis on Biarritz?

Linn Biscay lahe ääres. Luksuslik mereäärne linn, mis on just selle poolest kuulus. Ta on väga turistirohke, peamiselt tegeletakse seal surfamisega. Külastatuimad kohad: meremuuseum, St- Martini kirik, Chapelle Imperiale- suurim ja parim hotell, šokolaadimuuseum, kasiinod Barriere ja Bellevue.

Valitsus, riigikord

Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (577 liiget), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist (321 liiget), mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse samamoodi iga 5 aasta tagant. Praegune president on Nicolas Sarkozy.
Prantsusmaa on jaotatud 22-ks piirkonnaks .

Alsace

Akvitaania (Aquitaine)

Auvergne

Alam- Normandia (Basse-Normandie)

Burgundia (Bourgogne)

Bretagne (bretooni keeles Breizh)

Keskpiirkond (Centre)

Champagne-Ardenne

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus)

Franche-Comté

Ülem-Normandia ( Haute -Normandie)

Île-de-France

Languedoc-Roussillon

Limousin

Lorraine

Midi-Pyrénées

Nord-Pas-de-Calais

Pays de la Loire

Picardie

Poitou-Charentes

Provence-Alpes-Côte d'Azur

Rhône-Alpes
Prantsusmaa riigiasjadega tegelesid kuni revolutsioonini 1789 monarhid ja nende isiklikult välja valitud ministrid.
1958. aasta põhiseaduse kohaselt kuulub Viiendas vabariigis kogu valitsemissüsteemis kõige suurem poliitiline vastutus presidendile. Samamoodi nagu meil Eestiski on seal teisel kohal peaminister.
Kõrgeim apellatsioonikohus on ülemapellatsioonikohus. Liikmed määrab president. Jaguneb kuueks kolleegiumiks.
Prantsusmaa parlamentaarses süsteemis erinevad Senati seadusandluslikud funktsioonid mitmeti Rahvuskojast. Kõige ilmsem erinevus on see, et Senati saadikud esindavad teatud geograafilist piirkonda või siis välisprantslaste kogukondi, mis toob kaasa teistsuguse valimisprotseduuri ning ka teistsuguse poliitilise strateegia. Erinevused puudutavad ka poliitikat ja töökorraldust. Praeguse süsteemi kohaselt on ainult senaatoritel ja täitevvõimu kõrgematel ametnikel õigus esitada ettepanek muuta põhiseadust.
Senatil on ka voli jälgida ja kontrollida riigi välissuhtlust ning tänapäeva mõttes vahest olulisemanagi lõimumist Euroopaga. Selle sihiga on Senati kasutuses spetsiaalseid resursse , mida Rahvuskogul pole: „kõrv” Brüsselis Euroopa Liidu peakorteris, ning erisuhted täidesaatva võimuga, mis annab pidevalt Senatile aru lõimumise käigust. Ülemkoja pädevuses on ka lepingute ratifitseerimine ning sellised seadusemuudatused, mis võivad muuta Prantsusmaa territooriumi suurust ja kuju.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3842.ht m
http://www.reisiguru.ee/riikID/57
http://www.tunliweb.no/SM/alb_bordeaux.ht m
Maailma riigid, Varrak 2004
- 12 -

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 10 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristel Tilk Õppematerjali autor

Referaat Prantsusmaast, tema asukohast, pinnamoest, majandusest, valitsusest. Sisaldab ka materjali reisist Prantsusmaale ehk mida turist peaks teadma. Lai ja kokkuvõtlik referaat.

prantsusmaa france geograafia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Prantsusmaa Referaat

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2]

Geograafia

docx

Prantsusmaa

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000

Geograafia

doc

Prantsusmaa

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg

Geograafia

doc

Prantsusmaa

ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe

Geograafia

odt

Referaat Prantsusmaast

Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17

Geograafia

docx

Prantsusmaa

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood

Geograafia

doc

Prantsusmaa uurimustöö

................................................................................................23 Kokkuvõte.................................................................................................................................24 Kasutatud allikad.......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks valisin Prantsusmaa, kuna mind on see riik alati huvitanud, eriti selle riigi arhitektuur ja kultuur .Eesmärgiks olen seadnud endale Prantsusmaa uurimise eri valdkondadest lähtuna.Uurimistöö koostamiseks kasutasin internetis leiduvat infot.Esimeses peatükis räägin riigi üldiseloomustusest ja keskendun riigi geograafilisele poolele.Teises peatükis räägin Prantsusmaa arengutasemest, keskendudes riigi arengutaseme iseloomustamisele.Kolmandas peatükis keskendun Prantsusmaa majandusorganisatsioonidele

Geograafia

doc

Prantsusmaa

.............................................................. 7 1.3 Vetevõrk.....................................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide

Geograafia

Rohkem sarnaseid