aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid.Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi
Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine · Kepikõnd · Jalgrattasport · Jõusaal 12. Õpilase riietus suusatunnis peaks olema: · Kõige all pikk soe pesi · Soojad dressid · Tuulepluus või kombinesoon 13. Murdmaasuusatamise teatevõistkonda kuulub 4 suusatajat. Teate üleandmine toimub käega puudutamisega rajale mineva sõitja selja vastu. Distants:
..................... 2 Saavutused................................................................................................................................... 3 Pildid........................................................................................................................................... 1 Karjäär Manuela di Centa (sündinud 31. jaanuaril 1963 aastal) on Itaalia suusataja ja kahekordne olümpiavõitja (1994). Di Centa sündis Paluzzas, Udine provintsis, suusatajate peres. Oma debüüdi tegi Itaalia rahvuskoondises 1980, kui ta oli 17 aastane. Kaks aastat hiljem võistles ta FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di
Klassikaline suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paar...
MAAILMAS Olümpiamängud said esimesteks rahvusvahelisteks suurvõistlusteks suusatamises . Seni olid skandinaavlased korraldanud Põhja mänge , kus oli kavas 30km ja 60km suusatamine . LASKESUUSATMINE Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena . Üllatavalt hästi sõitis Sveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud s...
kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada. Tänu nendele inimestele oleme teada saanud, kes on kasutanud dopingut, kuidas seda on tehtud, mis aineid on kasutatud ja palju muud sellega seonduvat. Hea näide on filmist ,,Sinivalge vale" ,mis räägib Soome murdmaasuusatajate dopinguga seotud juhtumitest. Endise Soome suusatajate peatreeneri Kari-Pekka Kyrö ülestunnistused filmis andsid põhjaliku ülevaate, milline laiaulatuslik ja süsteemne on Soome murdmaasusatajate hulgas olnud keelatud ainete kasutamine. Filmi autor Arto Halonen näitab filmis, kui ulatuslik on dopingukasutus ja kui väärastunud on tänapäeva inimeste mõttemaailm ja väärtushinnangud. Tihtipeale pannakse sportlane peatreeneri poolt fakti ette, et tippujõdmiseks pead tarvitama sooritusvõimet parandavaid aineid. Kahtlemata on ausaid ja
Pühade eel tuuakse tuppa kaseoksad, lihavõttejänes peidab lastele shokolaadi ja martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega. Norra sport Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 aastal ja Lillehammeris 1994 aastal. Norra sport on alati silma paistnud oma suurepäraste suusatajate poolest. Muide, ka sõna “slaalom” tuleneb norra keelest Norra naiste kolmikvõit Sotšis Ole Einar Bjørndalen Therese Johaug, Marit Björgen, Petter Northug Kristin Stormer Steira. Norra muusika Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg. Norra popmuusika tippudeks on
Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See tähendab seda, et nende enesetunne 160 löögise pulsi juures on sarnane tavaliste inimeste enesetundele 125 löögise pulsi juures. Millest see erinevus? Suusatajate hapnikutarbivus on lihtsalt nii palju võimsam, et nende pulss võib olla juba üpris kõrgel ning energiatootmine on endiselt aeroobne - kuna kehas pole hapnikuvõlga. Aeroobse treeninguga saab igaüks oma anaeroobset läve kergitada.
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsu...
Usun, et ikka hoitakse pöialt ja elatakse kaasa. Praegu on väga suureks sündmuseks muidugi olümiamängud, kus on võistlustules mitmed medalilootused. 24.02.2010 seisuga on Eesti Vancoveri Olümpiamängudelt juba saanud ühe hõbemedali, selle eest võime tänada meie naissuusatjat Kristina smiguni. Eestlased võisid tunda uhkust, pididki tundma, sest see oli suur sündmus, meie väikese riigi kohta. Usun, et rõõmu olid kõik eestimaa kodud täis ja jututeemat jätkus. Meil on ka peale suusatajate teisi häid sportlasi. Gerd Kanteri võib tuua heaks näiteks. Ta on eestile toonud mitmeidki medaleid ja maailma meistritiitli kettaheites. Uhkusega võib öelda, et eeltoodud näited on vaid vähesed, häid ja mainimisväärseid sportlasi on meil veel palju. Meil on veel mitmeid sündmusi, mis ühendavad rahvast. Meie riik on olnud iseseisev juba 92 aastat. Igal aastal 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimub paraad, kus on esindatud meie sõjaväe paremik
a. korraldati Eesti esivõistlusi regulaarselt, ei kandunud suusatamine meil rahvahulkadesse. 1927.aastal toimusid Tapal ka esimesed sõjaväe suusavõistlused, kus osales sadakond suusatajat. - 1930.a. talv oli Eestis jälle lumevaene ja meistrivõistlused jäid pidamata. See aasta läks aga Eesti suusaspordi ajalukku kui aasta, mil esimesed eestlased võistlesid Soomes. Kahjuks ei pidanud eestlased aga vastu Soome raskele maastikule ja mõlemad katkestasid. Eesti suusatajate "Soome sild" 1931.a. 7. märtsi varahommikul alustavad Tütarsaare ja Suursaare juurest Soome lahe ületamist kaheksa suusatajat Kaitseliidu peastaabi spordipealiku Elmar Lepa juhtimisel. Lepp kinnitab, et selle üritusega ei sooritata mitte rekordijanulist julgustükki, vaid tahetakse selgitada suuskadel Eesti ja Soome ranna vahel sidepidamise võimalusi. Esimese päeva õhtul levib teade, et jääolud on kehvaks muutunud ning teelt eksinud suusamehed on sattunud surmaohtu. Mehi saadetakse
Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14.
Tallinna Tehnikagümnaasium Murdmaasuusatamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal.........
peast ja õigadest ning liigub puusade kaudu otse alla, raskuspunktist madalamale. Ülakeha liikumine suundub tõukest mõjutatuna ettepoole. Ära lase õlgadel ja peal tahapoole liikuda, sest see võtab hoo maha. Kui õnnestub õige tõukega ühendada rütm ja käte töö, hakkab suusatamine sujuma.1 1 Uisu- ehk vabastiil Uisustiil, mida sageli nimetatakse veidi ebakorrektselt ka vabastiiliks, sai populaarseks 1980-ndal keskpaigas. Meie kõrgemates spordiringkondades ja suusatajate hulgas levib teadmine, et suusatamise vabastiil ehk niinimetatud uisustiil on eestlaste leiutatud. Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Uisusammu tasub õppida tasasel maal. Libista suuskadega korda mõõda vasakule ja paremale ning proovi leida tasakaalustatud asend. Kätega võib tasakaalu hoidmiseks kaasa tõugata, kuid esialgu ära käte tööle erilist rõhku sea. Kuid saad
selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. 3.Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid. Kepikõnd (kui termin ja kui tervisespordiala) tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997. aasta kevadel ja jõudis sealt ka mujale maailma. 4.Varustus.
kõrgeim tipp on Feldbergi mägi, mille kõrguseks on 1,493 meetrit. Kogu see piirkond on peaaegu ristkülikukujuline pikkusega 160 kilomeetrit ja laiusega 60 kilomeetrit. Piirkond on populaarne oma metsarikka mäestikuga ning seda nimetatakse üheks Saksamaa maalilisemaks kohaks. Kõrgete kuuse- ja männimetsadega kaetud ala piirneb lõunast ja põhjast Reini oruga. Badenipoolsed läänenõlvad on järsud, laugetel idanõlvadel rohetavad all orus karjamaad ja õitsevad kirsiaiad. Schwarzwald on suusatajate, mägironijate, matkajate, lohelendurite ja purjetajate paradiis. Allikad: http://www.tensireisid.ee/schwarzwald-ja-reinimaa (02.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Forest (02.04.2013) http://www.pellet-plants.com/news/pellet_mill/Wood-Pellet-Export-Increases.html (02.04.2013) http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2338%3Apelletite- aastatoodang-saksamaal-ueletas-esmakordselt-2-miljoni-tonni-piiri&catid=89%3A2013- uudised&Itemid=27&lang=et (02.04.2013)
Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See tähendab seda, et nende enesetunne 160 löögise pulsi juures on sarnane tavaliste inimeste enesetundele 125 löögise pulsi juures. Millest see erinevus? Suusatajate hapnikutarbivus on lihtsalt nii palju võimsam, et nende pulss võib olla juba üpris kõrgel ning energiatootmine on endiselt aeroobne - kuna kehas pole hapnikuvõlga. Aeroobse treeninguga saab igaüks oma anaeroobset läve kergitada. 8 3.3 Anaeroobne lävi Seda intensiivsuse piiri, millest alates aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihastööd
koolituskeskustele. Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid. Kepikõnd (kui termin ja kui tervisespordiala) tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997. aasta kevadel ja jõudis sealt ka mujale maailma. Harjutused keppidega.
Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali
· raekoda · Fraumünsteri kiriku vitraazid Luzern · asub Vierwaldstätteri ääres · Kapellbrücke on linna sümbol katusega sild · Pilatuse mägi kohalike elanike vaba aja veetmise koht · vana raekoda · hotell National 1870 Ritz hotellide kett Genf · Genfi järve ääres · Prantsuse kultuuri keskus Sveitsis · Külm, niiske Lugano · puhkuspaik · samanimelise järve ääres Valais Wallis · suusatajate meelispaik · mitu suusakuurorti · Chalet tüüpi majad. Mägionnid. · suviti matkamine, rajad, muud tegevused Suusakuurortid · Saas-Fee · Zermatt. Matterhorni mägi. · Verbier Ticino kanton vastu Itaaliat · keskaegne kindlus St. Moritz · kaunis vanalinn · liustikuexpressiga Zermatti Tuntumaid mäekurud · Umbrail 2501 m · Suur Sankt Bernhard 2469 m · Furka 2431 m, tunnel 15,4 m · Grimsel 2165 m
marihuaanat. Kasutatud kirjandus: · http://www.epl.ee/artikkel/365813 · http://et.wikipedia.org/wiki/Lumelauas%C3%B5it · http://www.bricole.ee/uudised.php?id=9 · http://www.zone.ee/lumelauandus/varustus.html · ,,Olümpiamängud. 15 talvise olümpiaala reeglid" Vello Lään Lumelauasõit Referaat 13. aprill, 2008 Kokkuvõte Lumelaud ei ole tänapäeval enam mingi uudis mäenõlvadel. Iga aastaga võib üha rohkem näha nõlval suusatajate kõrval lumelaudureid. Kindlasti üheks suureks lumelaua populaarsuse mõjutajaks oli 1998. aasta Nagano taliolümpia, kus esmaskordselt võisteldi ka lumelaua slaalomis. Enamasti on lumelaudurid noored ja uljad tegelased, kes proovivad ikka sõita seal, kus hooldatud suusanõlv lõppeb ja rägastik ning puutumata lumi algab. Nende kiirused on suured ja õhulennud pikad ja kõrged. Kahjuks kaasnevad lumelauasõiduga nagu ka teiste ekstreemsete spordialadega erinevad vigastused
50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. Ekskursioon suusastaari noorusmaile: Ema Aino mäletab, et lapsepõlves oli poeg aeglane ja pikaldane. Kõike muud kui kiire. «See paneb mind ka imestama, et ta oma pika lihasega võidab Jaak Maed,» tunnistab Aino Veerpalu. Esimene treener säästis noort suusameest Kui Johannes Toim tahtis 20 aastat tagasi luua Pärnus noorte suusatajate treeningrühma, küsisid sealsed spordijuhid, ega ta nalja tee. Pärnu on ju suve-, mitte talikuurort. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õpetaja-suusatreenerina lõpetanud Toim, endise nimega Bogdanov, ei teinud nalja. Teiste hulgas tõid tema vastloodud gruppi oma kaks last, poja Andruse ja tütre Anu, harjutama Aino ja Anti Veerpalu. Toimil olid ette näidata kõvad tulemused. Nii näiteks väidab ta, et just tema tõi Eestile suusatamises esimesed MK-punktid, kui lõpetas 1979
.................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Käesolevas referaadis üritan tutvustada Otepää Kõrgustikku, tuua välja selle eripärad ning omadused. Otepää kõrgustikul on esindatud kõik moreenkõrgustikule iseloomulikud jooned: kiiresti vahelduv pinnamood, sügavad ürgorud, arvukad väikejärved, mosaiikne ja killustatud maakasutus. Suusatajate, sealhulgas ka maailmatasemel tegijate, seas on Otepää künklik maastik tuntud juba pool sajandit. Sadakond enammeetrit ümbrusega võrreldes kindlustab Otepääle talvise lumemütsi, mis kestab kauem ja on soodustanud talispordi arengut. Otepää, nagu teisedki moreenkõrgustikud, kipuvad metsa kasvama tingimused maaharimiseks on siin rasked ja üha enam pöördub kohalik elu turismi poole. Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni
maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. Aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. Aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSV Liidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi
aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi
Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali
16-17 NBC Universal kodulehekülg. Athletes. Kristina Smigun. http://www.nbcolympics.com/- athletes/athlete=2251/bio/index.html (13.03.2010) Parts, P. NaisteMaailm veebiajakiri. Kuldses vormis Kiku: http://naistemaailm.ee/-? art_magaz=4&id=22100 (20.02.2010) Press, G. XX taliolümpiamängud Torino 2006. Tallinn. Ajakirjade Kirjastus. 2006 Schwede, I. Torino 2006 : 2006 XX taliolümpiamängud. Tallinn. Sporditäht. 2006 Pulleritsu spordiblogi. Pullerits: Kas tahate piiluda Eesti suusatajate lapsepõlve? 19 http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html (13.03.2010) Ranne, R. Lihtsalt Kiku. Eesti Ekspressi veebileht: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/- 29597C8A412D10C5C225711600517D0C (21.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Anatoli Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0- migun (22.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Katrin Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0- migun (22.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia
Hakati näitama tarbija sõltumatust toodetest. Luuakse tarbija, kes juba tarbib: „… Ega see pole reklaam, seda sa ei vaja, sest tarbid ju nagunii meie toodet“. Lingvistilised strateegiad: Huumor ja mängulisus koos helitaustaga – põhinevad intertekstuaalsusel Paroodiad ja iroonia – põhinevad intertekstuaalsusel Reklaamidevahelised suhted, intertekstuaalsed seosed reklaamide vahel Kuvandi, imidži domineerimine teksti üle. Tere kui Eesti suusatajate sponsor ei müü mitte piima, vaid oma brändi meie armastatud sportlaste toetamise näol. Lõppeesmärk on endiselt müüa rohkem piima, aga seda tehakse kaudselt: kui oled arukas, peaksid ka Teret toetama, sest Tere on arukas ja toetab meie sportlasi. Kõik teised diskursused on inkorporeeritud reklaamidesse. Esitatakse reklaami uudise kujul. Seriaalid reklaamivad toodet, mil pole kindlat seost reklaamitava tootega. Luuakse imidž firmale,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
