Holland (13)

1.üldandmed

Asukoht: Lääne-Euroopa

Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2)

Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004)

Pealinn: Amsterdam
Pealinna elanike arv: 94 500
Keel: hollandi keel
Rahaühik: euro
Haldusjaotus : 11 provintsi
Valitsuse asukoht: Haag
Riigikord : Parlamentaarne monarhia
Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam
Rahvastiku tihedus: 378 in/km2
Merepiiri: 451 km
Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m
Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m
Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia
2.geograafiline asend
Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel.
3.ülevaade looduslikest tingimustest
Pinnamoelt on Holland madalik . 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt
ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid
(kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast , kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on
inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub  läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga ) leidub ainult rahvusparkides.
4.Arengutase

Keskmine eluiga: 79,43 aastat

SKT: 367,107 mln. eurot
IAI: 0,938 ( 5 kohal maailmas )
Holland kuulub oma arengutasemelt kõrge arenguga riikide hulka.
5.Rahvusvahelised organisatsioonid kuhu holland kuulub:

Euroopa Liit

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee
NATO -Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (sõjaline organisatsioon)

OSCE – Euroopa Julgeoleku ja koostöö organisatsioon

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
IMF - Rahvusvaheline valuutafond
EBRD - Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon
OECD - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon
WHO - Maailma Tervishoiuorganisatsioon
UNECE - Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon
6. Rahvastik ja tihedus
Põhirahvus on hollandlased . Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis , elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne- Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute , sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole rahvastikust on katoliiklased, umbes 40% protestandid .
Hollandis elab 16 318 199 inimest. Rahvaarvult on ta väikeriik.
Vanuselik struktuur :
0-14 aastaseid: 18.38% (mehi 1,501,925; naisi 1,436,017)
15-64 aastaseid: 67.9% (mehi 5,518,575; naisi 5,333,442)
65 aastaseid ja enam: 13.72% (mehi 899,052; naisi 1,292,461)
Rahvastiku tihedus: 378 in/km2
Naaberriigi (Saksamaa) rahvastiku tihedus:230 in/km2
Naaberriigi (Belgia) rahvastiku tihedus:333 in/km2
Rahvastiku kasv 0.55%
Sündimus: 11.85 sündi/1,000 elaniku kohta
Suremus : 8.69 suremist/1,000 elaniku kohta
Sooline suhe :
Sünni ajal- 1.04 meest / naisele
Alla 15 a. – 1,05meest / naisele
15 kuni 64 a. – 1,05 meest / naisele
65 ja vanemad – 0,7 meest /naisele
Kokku – 0.98 meest naise kohta
Keskmine eluiga: kokku 79,43 aastat
mehed 75,55 a. (kõrge eluiga)
naised 81,44 a. (kõrge eluiga)
Laste surma määr sündimise ajal: 4.37 surma/1,000 sünni kohta
1.65 lapse sündi /naise kohta
Rahvuslik koosseis : Hollandlased 91%, Türklased ja teised 9%
Üle 15 aastastest oskab lugeda ja kirjutada 99%
Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40%
Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid

Rahvastikupüramiid

Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu.
96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid . Põhjarannikul ja saartel elavad friisid .
Sündimus on viimastel aastatel vähenenud.
Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis.

7. Linnastumine

90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse.

Rahvastiku paiknemine

Tihedam on asustus Utrechti provintsis ning Põhja- ja Lõuna – Hollandis.Hõredam asustus on ida osas.
Amsterdamis elanike arv 996 000 (koos eeslinnadega)
Haagis elanike arv 677 000 (koos eeslinnadega)
8. Energiamajandus
Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt.Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin .Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult ( 2400 mrd. kuupmeetrit ) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal.Maagaasi toodetakse Hollandis umbes sada miljardit kuupmeetrit aastas. Naftast ja maagaasisit tehakse peale energiakütuste ka tehiskiudu, kautsukit, lakke , värve ja soodat.
Riik ekspordib:
1)maagaasi (kuid kasutab seda ka ise laialdaselt),
2)erinevaid keemiatooteid ,mida toodetakse naftast.
Riik impordib:
1)naftat.
Elektrit toodetakse erineval viisil:

tuuleenergia

hüdroenergia

biomassenergia

tuumaenergia

lisaks ostetakse sisse odavamat energiat Saksamaalt
Elektrit toodetakse ühe inimese kohta aastas ligikaudu 4000kwh.
Elektri- ja elektroonikatööstuse ettevõtted asuvad eeskätt Rotterdamis, Eindhovenis ja Zwolles.

Aasta

1960
1970
1985
Elektrienergia (mrd. kwh)
16,4
40,8
62,5
Naftasaadused (mln. t)
-----
57,7
59,8
Nafta (tuh.t)
1918
1919
4600
Maagaas (mrd. kuupm.)
-----
31,7
80,3
Elektri - tootmine:
85.294 miljardit kWh (1999)
Elektri – tootmine %:
fossiilkütused (põlevkivi, kivisüsi, nafta vms): 90.25%
hüdroenergia: 0.11%
tuumaenergia : 4.27%
muud: 5.37% (1999)
Elektri tarbimine: 97.76 miljonit kWh (1999)
Elektri eksport : 3.97 miljonit kWh (1999)
Elektri import : 22.407 miljonit kWh (1999)
9. Põllumajandus
Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina-ja karjamaad ning 6% aedu ja lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast.
Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal (nt. Rotterdami piirkond on 6m allapoole merepinda). Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas.Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse.
Valitseb parassoe mereline kliima, keskmine temperatuur juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingmused on selleks küngastel ja mägedel.
Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud.Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra , kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse.Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks . Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme.
10. Metsamajandus ja metsatööstus
8% riigi pindalast katavad metsad, mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama.See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus. Enamasti on istutatud männi-või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse.Metsade arvelt on võetud põllumaad.Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus .
11.Tööstuse areng
Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin , õlu, kakao ja sokolaad . Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas ( puuvill ), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on tegev 35% tööhõiveliselt rahvastikust. Pärast Teist maailmasõda on arenenud must metallurgia , masina-, naftatöötlemise-, keemia- ja toiduainetööstus, vähenenud on tekstiilitööstuse osa.Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllum-masinaid.
12. Transpordi iseloomustus
Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed , maanteed ja veeteed .Tähtsaimad meresadamad on Rotterdam koos eessadama Europoortiga ( 1984 veosekäive 251 mln. t, maailma suurim) ja Amsterdam.Merelaevastiku tonnaaz oli 1986. a. 4,6 mln. brt. Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetransport . Siseveeteid on umbes 7000km, maanteid 53 000 km, raudteid 2956 km (sh. 1799 km elektriraudteid). 1986 oli Hollandis 5,7 mln. autot (neist 5,1 mln. sõiduautod). Tähtsaim rahvusvaheline lennujaam asub Schipholis (Amsterdami lähedal). Sisse- ja väljaveo väärtuselt on Holland esimesel kohal. Välja veetakse eeskätt laevu, elektriseadmeid, elektroonikakaupa, keemiatooteid, ravimeid, maagaasi, tõuloomi, piimasaadusi, köögi- ja puuvilja, kala, lilli ja lillesibulaid. Kaubeldakse Euroopa Majandusühenduse maade ja USA-ga.
13. Turismi iseloomustus
Holland on tuntud turismimaa Euroopas. Turismi arengueeldusteks on ilus loodus, hea asukoht, arenenud tööstus ja palju vaatamisväärsusi (Hollandi tuulikud, lilled jne.)
Holland on mingil kummalisel moel püsinud alati eestlaste unistuste- või lemmikmaade hulgas. Vähe on neid, kes sinna minna ei ihkaks, eesmärgiks ikka tuttavad Amsterdam, Keukenhofi lilleaiad või Zaanse Schansi imekaunid tuulikud. Hoopis rohkem on aga neid, kes seal juba kord käinuna ikka ja jälle tagasi kipuvad nagu armsama juurde.
Suvi on parim aeg seiklemiseks
Just suvel avaneb Holland teie ees kogu oma ilus ja lõpututes võimalustes. Sest olgem ausad, ka hollandlased ise kiruvad oma viletsat ilma, lõõskavat tuult ja lõputut vihma ning kogu kevad-suve (tihti hilissügiseni välja) on neil hoolikalt planeeritud kalendris jäetud päevad "tervise, värske õhu ja perekonna jaoks".
Tihti külastatakse Amsterdami.
Amsterdam pulbitseb elust ja on ka üllatavalt vaikne, on suurejooneline ja koduvillane, revolutsiooniline ja endale kindlaks jääv, eksootiline ja tolerantne . Pidevate muutuste eest hoolitsevad vaid aastaajad , mis näivad seal eriliselt sima paistvat.
Amsterdam, Hollandi pealinn, on kindlasti üks maailma sobivaimaid kohti õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes. Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega.
Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky-stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.
Edam ja Alkmaar: Hollandi juustupealinnad
Et end linnamürast veidigi välja puhata ja pisut ehedaid elamusi koguda, tulekski kõigepealt alustada lähedalt, näiteks Edamist ja Alkmaarist, mis pealinnast ca 20 km kaugusel. Kaunis teekond võib alata kohe esimesest rattalaenutusest, kui leiate kaardilt üles Amsteli jõe, mis otse linnasüdamest läbi voolab ning mis loogeldes hoiab teid eemale suurtest magistraalidest. Õige pea sõidate vaiksel kõrvalteel, kus teeäärt kaunistavad linnalähivillade kaunid siluetid , poldrimaastikul majesteetlikult sõudvad jõepargased, ja kindlasti märkate ka tuuleveskeid, kuidas siis muidu! Jõe ääres näete mõnusaid väikesi peatuskohti, kus on kindlasti teade, millal järgmine pargas teid peale võtab ja kuhu te sellega edasi saate. Jääge julgelt ootama, kui jalad esimesest sõidupäevast tuld löövad - Hollandis käib kõik nagu kellavärk ja kindlasti saate peale.
Hollandlaste endigi seas tuntud kui "juustulinnad" Edam ja Alkmaar püüavad teha kõik, et oma lippu kõrgel hoida. Kuulsad juustuturud ei ole Edamisse ja Alkmaari aga mitte imporditud turistilõks, vaid selle tekkepõhjus peitub sealse maastiku ja loodustingimuste eriliselt heas sobivuses piimatootmiseks, mis on kvaliteetjuustu valmistamise alus.
De Hoge Veluwe: suurim rahvuspark
Tundub lausa uskumatu, kuid ka Hollandis võib metsi olla! Hollandlased nimetavad seda metsa ja parkidega kaetud kõrgendikuala ise oma maa tõeliseks südameks, sest just siin olevat asunud sadu tuhandeid aastaid tagasi Hollandi tegelik maismaapiir. Just siinsetes metsades ja parkides, milles looklevad kaunid ja romantilised jalgratta- ja matkateed, võite kohata hiidvanu puid, mille kasv ja ümbermõõt on aukartustäratavad. Hollandi metsad polegi tavaliselt nagu metsad, vaid lihtsalt suured, inimeste poolt puid täis istutatud alad. Hollandlased on oma maa sõna otseses mõttes ümber ehitanud, kuid samas pole nad unustanud korvata sellele tekitatud kahju. Seda enam on nad uhked Veluwe "pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga.
Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents
Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli  1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul.
Purskaevud töös 17. sajandist peale
Uhke barokkaed, mis on loodud 17. sajandi Hollandi eesrindlikumaid aia-arhitektuurireegleid jälgides, on põhiolemuselt muutumatult säilinud tänaseni. Aiad asetsevad tavakohaselt erinevatel tasapindadel, moodustades kaunite peenramustrite, purskkaevude ja kaskaadiga suurepärase terviku
Giethoorn: Hollandi Veneetsia
Ärge ehmuge, kui peate Hollandi Veneetsiasse jõudmiseks sõitma maha pika ja tüütu tee ning teile tundub, et nii lagedal maastikul ei saa ometi midagi huvitavat olla. Lelystadi kaudu Giethoorni poole sõites meenutage hetkeks, et kogu see maa on üles kergitatud merest, et sõidate endises merepõhjas, ja siis tundub seal lokkav põllumajandus lausa uskumatu saavutusena.