Austria (2)

10
Kohtla Põhikool
Karin Teedla
IX klass
AUSTRIA
Referaat
Juhendaja: Marje Kaljumäe
Kohtla-Nõmme 2007

SISUKORD

SISUKORD 2
1.ÜLDANDMED 3
2.ASEND 4
3.LOODUS 5
4. RAHVASTIK 6
5.MAJANDUS 7
6. MAAVARAD 8
LISAD 9
9
Lisa1 . Austria kaart. 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

1.ÜLDANDMED

Austria Vabariik (Rebublik Österreich)
Pindala: 83,870 km²
Rahvaarv: 8,192,880 (2006)
Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2
Pealinn: Viin
Riigikord : demokraatlik vabariik
Haldusjaotus: 9 liidumaad : Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg , Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien
Riigikeel : Saksa keel
Rahaühik: EURO
Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%)
Ajatsoon: GMT + 1
Kliima: Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, niiske, Viinis on keskmine temperatuur jaanuaris -2 °C, juulis 19,5 °C, sademeid 640 mm aastas.

2.ASEND

Austria asub Kesk-Euroopas. Austria Vabariik on maismaariik.Riigi piirjoone kogupikkus on 2,562 km. Piirimaad on põhjas Tšehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E.

3.LOODUS

Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria on merepiirita maa. Tema territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke . 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tšehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner’i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad.
Austria asub mõõduka kliima tsoonis. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm.
Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Suurim jõgi, Doonau, jõuab Austriasse Saksamaalt ja läbib 250 km ulatuses Austria põhjaosa,olles seejärel piirjõeks Slovakkiaga.Maa lõunaosa tähtsaimad jõed on Mur ja Mürz. Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv ning Ungari piiril ligi 90 järvest suurim Neusiedleri järv.
Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala , neist valdav osa Alpides .
Kõrgeimad mäed:
Grossglockner 3798 m
Wildspitze 3774 m
Grossvenediger 3674m
Suurimad linnad:
Viin 1533000
Graz 232000
Linz 203000
Salzburg 144000

4.RAHVASTIK

Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck .

5.MAJANDUS

Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Riik on arenenud tööstusmaa, majandus baseerub eelkõige töötleval tööstusel ja kaubandusel. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud – metallurgia , masinaehitus, keemiatööstus (väetis, plastid), toiduainetetööstus (1989 toodeti 2,6 mln. hl veini), elektrienergeetika, naftatööstus - ja suured pangad. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid . Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid .
Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad . Umbes 5 % töövõimelisest elanikkonnast on Austrias tegev põllu- ja metsamajanduses .
Põllumajandus on mitmekülgne, rahuldab oma toodanguga riigi vajadused enam kui 90% ulatuses. Põllumajanduses kuulub 54% maast suurmajandile(üle 50 ha). Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Põllumajanduse oluline haru on loomakasvatus . Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit .
Metsi on 39%. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost.
Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega. Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium , magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia . Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt. Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd.
Transpordivõrk on väga hästi arenenud: üle poole raudteedest on elektrifitseeritud ja üle poole autoteedest on kõva kattega ; heal tasemel on ka õhu- ja veetransport. Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki.

6.MAAVARAD

Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid, ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja; veel leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti , kipsi, talki ,mangaani, tsinki , naftat, maagaasi.

LISAD

Lisa1. Austria kaart.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www2.ebs.ee/statistika2006/RW01.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/austria.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskeuroopa.ht m
http://tiitreisid.cma.ee/index.php?lang=est&main_id=31&id=27
http://www.zone.ee/seix2/austria.doc
https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/au.html
http://miksike.ee/referaadid/austria2.ht m
http://www.austria-hotels.biz/austriamap.gif