Belgia (0)

BELGIA
ÜLDISELOOMUSTUS
Pealinn: Brüssel
Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 )
Pindala: 30 528 km²
Riigipiiri pikkus: 1482,1 km
Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa
SKT: 454,283 mld $ (2007)
Rahaühik: euro (EUR)
Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km²
Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad)
Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi,
Liege, Namur
Seos EL ­ ga: asutaja riik 1957 aastal
SÜMBOOLIKA
Lipp: Must ­ kollane ­ punane, võrdsed vertikaalsed triibud
(23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega
Vapp: järgmisel slaidil
Hümn: Brabanconne
Rahvusloom: lõvi
Rahvuslind: tuuletallaja
Rahvuslill: kukemagun
Iseseisvuspäev: 4.10.1830
Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I
andis ustavusvande riigi põhiseadusele
Põhiseadus: 21.07.1831
PILDID SÜMBOOLIKAST
k to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Belgia lipp Kukemagun Belgia Vapp
Lõvi
Tuuletallaja
BELGIA HÜMN
Prantsuse keeles Eesti keeles
La Brabançonne Brabançonne
O Belgique, ô mère chérie, Belgia Oo, Oo ema kallis,
A toi nos coeurs, à toi nos bras, Et te meie südametes, meie relvad
A toi notre sang, ô Patrie ! teile,
Nous le jurons tous, tu vivras ! Et te meie verd, Oo isamaa!
Tu vivras toujours grande et belle Me kõik vannume, sa elad!
Et ton invincible unité Sa elad alati suur ja ilus
Aura pour devise immortelle: Ja teie võitmatu ühtsusest
Le Roi, la Loi, la Liberté ! (ter) Tunnuslause on surematu
King, justiitsja Liberty!
Viis: Francois Van Campenhout
Sõnad: Jenneval
(Louis ­ Alexadre Cechet)
Aasta: 1860
RIIGIKORD
Kehtestatud 1831 aastal ja hiljem muudetud põhiseadusega
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Kõrgeim seadusandlusorgan: kahekojaline partei
(212 saadikut)
Riigipea: kuningas (Albert II, alates 1993. aastast)
Täidesaatev võim: kuningas
Seadusandlik võim: jaguneb vastavalt kompetentsivaldkondadele föderaal,
kogukonna ja regioonide parlamentide vahel
Peaminister: Yves Leterme (föderaalvalitsuse flaami kristlikdemokraat)
Troonipärija: prints Philippe, Brabanti hertsog
Föderaalriik alates 1993. aastast
Võimupüramiid: 1)föderaalriik, keelekogukonnad, regioonid, 2) provintsid
(maakonnad), 3) kommuunid (vallad, kohalik omavalitsus)
GEOGRAAFILINE ASEND
Manner: Euraasia
Maailmajagu: Euroopa
Naaberriigid: Hollandiga 459,6 km (põhjast ja kirdest),
Luksemburgiga 150,4 km (kagust), Prantsusmaaga 645,6 km
(läänest ja lõunast), Saksamaaga 153,4 km (idast)
Asub Euroopa lääne osas
Ümbritsevad veekogud: Põhjameri 73,1 km
Geograafilised koordinaadid: 50 50 N, 4 00 E
BELGIA ASUKOHT
MAAILMAS JA EUROOPAS
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
BELGIA
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
KLIIMA
Kliimavööde: parasvöötme mereline kliima
Loodusvöönd: lehtmetsa vöönd
4 aasta aega
Sademed: 900...1500 mm/a (põhjas ja keskosas 700...900 mm/a, Ardennides kuni
1500 mm/a)
Keskmine sademete hulk: 780 mm/a
Suve keskmine temperatuur: 15°...17°C (juuli 16,3°C)
Talve keskmine temperatuur: 2°...4°C (jaanuar 3,5 °C)
Keskmine temperatuur: 9,8°C
Vihmased päevad: umbes 200
Valitsev tuul: läänetuul
Ilmarekordid: suvel: 40°C (Campiene)talvel: 30°C (Lesse jõe org)
Märksõnad: pehmed talved, vihmane, pilvine, niiske, jahedad suved
BELGIALE OMANE
KLIIMA DIAGRAMM
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
BRÜSSEL
LOODUSVARAD
Ehitusmaterjalid
Kvartsliiv
Erinevad karbonaadid
SISEVEEKOGUD
Jõed: Meuse (Maas) ­ 925 km, Ida ­ Belgias
Schelde ­ 350 km, Lääne ­ Belgia
Sambre ­ 193 km, Lõuna Belgia
Järved: Donkmeer ­ 86 ha
Tehisjärved: Grand Large, Bütgenbach, Robertville, Virelles, Warfaaz
Kanalid: Alberti (ühendab Antwerpeni ja Lièget, Maasi ja Schelde jõge)
Charleroi (ühendab Antverpeni, Charleroi ja Brüsselit)
PINNAMOOD
Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade
maa, vaheldusrikas
Belgia jaguneb: Alam , Kesk ja Kõrg ­ Belgia
Alam ­ Belgia: riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist
(peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna
Kesk ­ Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega
künklik madalik, 80 ­ 180 m üle merepinna
Kõrg ­ Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik
(kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de
Botrange 694 m merepinnast)
67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed
tasandikud
Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus)
VAATAMIS VÄÄRSUSED
Stedelijk Muuseum voor Volkskunde
Raekoda Brugge
Muuseum Koomiksid Kunst
Rumbeke loss
Curající poiss (Manneken PI)
Wijnendale loss
Westerlo loss
Brüsseli raekoda
Atomium
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Muuseum
Koomiksid Kunst
Curající poiss
(Manneken PI)
Atomium
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Rumbeke loss
Brüsseli raekoda
Brugge raekoda
RAHVASTIK
Belgia on kaherahvusvaheline riik
Maailma üks tihedama asustusega riike
Linnastumise tase: 97%
Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km², tihedaim asustus riigi kesk ja
põhjaosas üle 500 in/km², hõredaim asustus Ardennides all 100 in/km²
Rahvuslik koosseis: hollandi keelt kõnelevad flaamid 58% (põhjaosa),
prantsuse keelt kõnelevad valloonid 34% (kesk ja lõunaosa),välismaalasi
8% (itaalllased, sakslased, prantslased)
SKT elaniku kohta: 30 751 (2008)
Religioon: katoliiklased 75%, evangeelsed protestandid, õigeusulised,
islami usulised, juudid ja anglikaani usulised
Loomulik iive: 0,1
Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008)
Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008)
Keskmine eluiga: 79 aastat
Meeste keskmine eluiga: 76 aastat
Naiste keskmine eluiga: 82 aastat
Tööpuudus: 7,9% (september 2009)
Töötuid: 564 000 (oktoober 2009)
Tööealine rahvastik: 15 ­ 64 eluaastat, 62,4%
Rahvaarvu tõus: 1950 aastast ­ 2007 aastani
Suuremad linnad koos rahvaarvuga: Brüssel 1 048 491 in,
Antwerpen 472 071 in, Gent 237 259 in, Charleroi 201 593 in,
Liege 190 102 in, Namur 107 939 in
RAHVASTIKU MUUTUMINE
Click to edit Master text styles
12 Second level
Third level
Fourth level
10
Fifth level
1950
8 1960
1970
6 1980
1990
4
2002
2 2007
0
RAHVASTIKU SOOLINE JA
VANUSELINE KOOSSEIS
Click to edit Master text styles
MEES Second level NAINE
Third level
Fourth level
Fifth level