Austria tutvustus (0)

Austria
Austria Vabariik  (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon . Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin . Rahaühik on Austria šilling (ATS).
Pindala: 83 858 km²
Rahvaarv: 8 080 000 (1999)
Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%)
Naaberriigid
Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Šveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga.
Majandus
Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete, masina- ja terasetootmine, keemiatööstus ja sõidukite valmistamine. Sõidukite valdkonnas moodustavad mootorite ja ülekandemehhanismide tootmine eriti suure turuosa, millede ekspordikvoodid ületavad 90 %. Nii toodetakse aastas üle 800.000 mootori, mida kasutavad paljud tuntud autofirmad. Elektrontehnoloogia valdkonnas on Austria teinud endale rahvusvaheliselt nime ennekõike kiipide ja elektrooniliste seadmete valmistajana. Muuhulgas toodetakse kiipe ka õhkpatjade, ABS-pidurisüsteemide jaoks, samuti detaile lennukitööstuse ja superkiirrongide tarvis.
Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak , pruunsüsi, nafta ja maagaas.
Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaažini välja, kaasa arvatud muidugi tarkvara ), millede ekspordi osatähtsus järjest suureneb.
Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd.
Praegu tuleneb sotsiaalsest koguproduktist (SKP-st) vaid umbes 3% esmasest sektorist (põllu- ja metsamajandusest), samas langeb 40% sekundaarsele sektorile (kaupade tootmine, energia, mäetööstus). Kolmandast sektorist (teenindus, finantsmajandus , avalik teenistus , kaubandus, transport, turism ) pärinevad aga ülejäänud 57% SKP-st.
Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad . Umbes 5 % töövõimelisest elanikkonnast on Austrias tegev põllu- ja metsamajanduses .
Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid , ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet.
Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega.
Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium , magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia . Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti.
Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki.
Rahvastik
Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis . Austria suurimad linnad on Viin, Graz , Linz , Salzburg , Innsbruck .(2) (4)
Loodus
Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid , 10% Tšehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner’i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm.
Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler.
Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala , neist valdav osa Alpides .
Loomastik on Austrias üsnagi hõre.
Ajalugu
Austria on olnud Rooma riigi, hunnide , langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955–996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogkonnana Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria hertsogkond, kes 13. sajandil vallutas Tšehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1804. aastal kehtestas Habsburgi monarh Saksa-Rooma keiser Franz II (kellest sai Austria keiser Franz I), kui riigina mis koosnes tema isiklikest valdustest nii Saksa-Rooma riigi sees kui ka sellest väljas Austria keisririigi. 1867 reorganiseeriti keisririik kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas.
Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes . Tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-Ungari koosseisu kuulunud Ungari ja Tšehhoslovakkia iseseisvusid.
Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse natsionaalsotsialistlikule Suursaksa Riigile Anschlussi (okupatsiooni ja annektsiooni) tulemusena.
Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria riigilepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995 ja euroalaga 1999.
Vaatamisväärsused
Graz – Põnev , vahelduv ja vana ning uut ühendav arhitektuur on Grazi tugevus. Vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev pagaritöökoda ning põnev kunstimuuseum Friendly Alien , kus on tunne, nagu oleks UFO vanalinna maandunud. Grazi rongijaam pakub huvi oma modernse arhitektuuri ning omapärase laemaalinguga. Omaette vaatamist väärt on aga Murinsel ehk tehissaar keset jõge, kuhu saab jalutada ning pääseda ka jõe teisele kaldale. Tehissaarel on kohvik , vabaõhulava ja laste mänguväljak. Eriti efektne paistab Murinsel just pimedas .
Raekoda
Kufstein – Kufstein on väike linn, mis asub Tiroolides kohe Saksamaa piiri lähedal. Linna uhkuseks on mäepealne kindlus , mida on näha juba kilomeetrite kauguselt. Efekti lisab kindlusele ka valgustus . Tegemist on 13. sajandil mainitud kirju ajalooga kindlusega, mida on hiljem korduvalt ümber ja suuremaks ehitatud. Ülevaate hoonetekompleksi ajaloost saab seal asuvast muuseumist.
Linz – Linzi vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Tiergarten Linz (Linzi loomaaed ), Alter Dom ( katedraal ), Linzi loss ja muuseum , Euroopa üks ilusamaid botaanikaaedu Botanischer Garten , Pöstlingbergi mäe vaateplatvorm ning Pöstlingbergbahn’i muuseum, Linz Zoo (Linzi loomaaed), Ebelsbergi loss ja LinzGenesis muuseum (Linzi ajaloomuuseum).
Salzburg – Salzburgi peamiseks märksõnaks võib pidada Mozarti, kus kuulus helilooja on sündinud. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks on Salzburgil teisigi uhkusi nagu Hohensalzburgi kindlus Festungsbergi mäetipus, 17. sajandist pärit barokkstiilis Salzburgi toomkirik , Hellbrunni loss ning linna peatänav Getreidestrasse.
Zell Am See - Vanaaegne linn Zell am See asub maalilises mägedevahelises nõos suursuguse Zeller See alpijärve kaldal , 80 km Salzburgist, ja on Pinzgau ringkonna administratiivseks keskuseks. Kunagi elasid linnas mungad (die Zelle tähendab mungakongi), ent tänapäeval on seal kuurort , mis rõõmustab külastajaid tervest Euroopast. Populaarsuse ja aktiivse puhkuse võimaluste poolest ei ole talle Austrias võrdväärset. Zell am See on kuulus ka oma hoolitsetud mägisuusatrasside poolest, mille kogupikkus ulatub 77 kilomeetrini.
Viin – Austria pealinna ja muusikalinna Viini vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Kunsthistorische Museum (Kunstiajaloo muuseum), Stephansdom (Püha Stephani toomkirik), Austria parlamendihoone , Viini Raekoda, Hundertwasseri majad, suveresidentsina kasutatav barokkstiilis Schönbrunni loss, Belvedere loss, keisrite talvepalee Hofburg, aastast 1572 pärinev maailma vanim ratsakool Hispaania Ratsakool ja aastal 1752 avatud maailma vanim loomaaed Schrönbrunn Zoo. Alsergrunni linnarajoon on aga samuti külastust väärt, sest seal asuvad Votivkirche kirik , Viini Volksoper ja Liechtensteini muuseum. Viini kõrgeimad ehitised on Donauturm ja Millennium Tower. Ka Viini vanalinn, kus igal sammul võib avastada midagi fantastilist, kuulub alates 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.