PORGANDIKASVATUS (1)

5 VÄGA HEA

VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL
Talu- ja kodumajandus
Inga Pärn
PORGANDIKASVATUS
Lõputöö
Juhendaja ׃ õp. Merike Prätz
Vana- Antsla 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Ettevõtte lühiülevaade 4
Äriidee iseloomustus 5
Majanduskeskkond 6
Tootmine 6
Porgandikasvatuse ajaloost 6
Botaaniline iseloomustus 7
Bioloogiline iseärasus 8
Nõuded mulla ja toitainete suhtes 9
Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine 10
Eelkultuurid 10
Mulla harimine 11
Seeme ja selle ette valmistamine 11
Külviaeg ja külviskeem 12
Kasvatamine kile all 13
Kasvatamine katteloori all 13
Kasvuaegne hooldamine 13
Kahjurid 14
Saagikoristus ja säilitamine 15
Turustamine 15
Ettevõtte juhtimine ja personal 16
Riskid 17
Kulud 17
Tulud 18
Rahastamine 18
Toote omahind 18
Kokkuvõte 19
Kasutatud kirjandus 20
Lisad 21

Sissejuhatus

Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja juurvilju. Olen huvitatud porgandikasvatusest selle pärast, et proovida ettevõtlust tegevuses, mis on mulle tuttav, mida olen õppinud ka kooliajal.
Porgand on üks tähtsamaid köögivilju, kuna temas on kõrge karotiini sisaldus, mis organismis muutub vitamiinideks . Porgandit kasvatatakse suurtel pindadel nii Eestis kui ka paljudes talle kasvuks sobivate tingimustega maades. Porgandit kasvatatakse peamiselt toiduks. Peale selle toodetakse porgandit väärtuslikuks söödaks lindudele ja koduloomadele. Porgandit kasutatakse toorainena ka farmaatsia - ja parfürmeeriatööstuses.
Porgandi eriline väärtus seisneb selles, et tema intentsiivselt oranži värvusega sordid sisaldavad külluslikult karotiini, millest organismis tekib A vitamiin. Juurviljades leidub ka mitmeid teisi vitamiine, rohkesti suhkruid ja vajalikke mineraalaineid. Väärtusliku keemilise koostise tõttu kasutatakse porgandit kaasaegses rahvameditsiinis väga erinevatel viisidel paljude haiguste raviks ja vaevuste leevendamiseks. (1)
Ettevõtlustegevusega alustamise põhjused׃

Olemasolev maa, mida saab selleks tegevuseks kasutada
Pakkuda töötutele hooajalist tööd
Soov töötada kodule lähedal
Vaheldus igapäeva tööle
Huvi muutmine ametiks

Töö koostamise eesmärgid׃

Selgitada välja porgandikasvatuse tootmistingimused
Uurida, kus ja kuidas porgandeid turustada
Uurida konkurente
Arvutada porgandikasvatuse kulud ja tulud

Ettevõtte lühiülevaade

Ettevõtja nimi׃ Inga Pärn
Ettevõtte juriidiline vorm׃ füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Asukoht׃ Võrumaa, Antsla vald, Roosiku küla
Alustamise aasta׃ 2010 kevad
Tegevusala ׃ porgandikasvatus
Kontaktandmed ׃ [email protected]
Telefon׃ 56790666
Valisin selle äriühingu vormi, kuna FIE-na registreerimine äriregistris on odavam, raamatupidamise koostamine lihtsam, lisaks on võimalus kasutada lisasoodustust 45000 krooni aastas neile, kes toodavad põllumajandussaadusi. Lisasoodustus annab seda ,et kui näiteks FIE aasta tulem (st. tulu – kulu) tuleb 100000 .- , siis saab makse maksta summalt 100000- 45000= 55000.- , see tähendab mul on võimalus vähem makse maksta. On võimalus ka taotleda EAS- ilt starditoetust, mis on alustavale ettevõttele 100000.- , see tagab alustavale ettevõttele kindlama hakkama saamise ja annab alustamiseks vajalikud rahalised vahendid.
Vajan tegevuse alustamiseks tööjõudu, seemneid. Mul on olemas traktor , veoauto , vajalikud seadmed maa harimiseks , maa. Vajamineva raha planeerin osaliselt saada toetustest.
Porgandikasvatusest saab minu kõrvaltegevus. Olen ise ettevõtlusest huvitatud ja loodan, et saan enda teadmistega, kindlasti ka koolitusi läbides ettevõtlusega hakkama. Minus, kui ettevõtjas on natuke algatusvõimet, julgen kanda vastutust ja võtta riske, oskus majandada, olen töökas, otsustusvõimeline ja ka positiivse ellusuhtumisega.

Äriidee iseloomustus

" Tooteks on porgandisordid׃ Nantes - tüüpi eriti varajane- "Tourino" ja hilispoolne " Nantucket"

Porgand on suurepärane dieettoit. Eriti hinnatud on ta väikelaste, laste ja haigete toitlustamises. Suurtes kogustes kasutavad porgandit toiduainetööstused, samuti ühiskondliku toitlustamise ettevõtted. Porgand on asendamatu kodustes toiduvalmistamistes, seda peaaegu igat liiki roogade, nii suppide , salatite, hoidiste valmistamisel.

Tegevusega alustamise plaanitavaks maa- alaks on 0.5 hektarit (ha). Aga kindlasti läheb tarvis ka vahetusmaad, kuna maaviljeluses õpituna ei saa mitu aastat ühte maa- ala kasutada, kuna see kurnab maad. Tuleb lasta maal ka puhata ehk teisisõnu nii paraneb mullaviljakus.

Esimesel aastal on plaanis arendada ettevõtet, nii palju, et oleks juba ka väikene kasum. Teisel aastal juba suurendada kasvatust, kui esimesel aastal ikka kõik plaanikohaselt läheb. Tulevikus juba päris tõsiselt keskenduda ainult porgandikasvatusele, kui ei teki probleeme, mis seda takistaks.

Toote kasutamise võimalusi on väga mitmeid׃

Toitlustuses

Kaasaegses rahvameditsiinis
Ravikosmeetikas
Väärtusliku söödana lindudele
Karus- ja koduloomadele toiduks
Farmaatsia-ja parfümeeriatööstustes

Toote kasutajateks oleksid igas eas ostjad . Nad ostavad porgandeid toidu valmistamiseks ja muuks otstarbeks, näiteks koduloomadele söödaks.

Majanduskeskkond

Asukoht, kus tegutsema hakkan, on Antslast 19 kilomeetri (km) ja Võrust 30 km kaugusel Roosikus. Ettevõte asub maantee lähedal ning tänu sellele on väga hea võimalus möödasõitjatele teha reklaami porgandite müügist. Ettevõtte tegevust takistab see, et asukoht on väike, ja vähe on ka kohalikku tarbijat. Hea on muidugi see, et ümbruskonnas on maasika-, kurgi -, kõrvitsa-, tomatikasvatused, aga porgandikasvatus puudub, seega pole mul otsest konkurenti selles piirkonnas.

Tootmine

Porgandikasvatuse ajaloost

Porgandi päritolumaa ja kultuurivormide tekke kohta on teadlastel erinevaid võimalusi. Välja on pakutud mitmeid Euraasia alasid alates Kesk-Aasiast kuni Vahemeremaadeni välja. Porgandi metsikuid eellasi leidub paljudes maailma piirkondades. Metsporgandit leidub kohati ka Eestis, peamiselt mandri lääneosas ja saartel. Aastasadade vältel on porgandi metsikutest eellastest inimese kaasabil välja kujunenud lihaka juurviljaga kultuursordid. Neid on nii oranži- ja oranžpunase-värvilisi, mida nimetatakse karotiiniporganditeks, kui ka valge-, kollase-, roosa - ja mustavärvilisi. Eestis kasvatatakse oranži- ja oranžpunasevärvilisi sorte .Eestisse tõid porgandikasvatamise kogemuse sakslastest mõisnikud. 19. sajandi lõpuks oli porgand mõisaaedade kaudu jõudnud juba paljudesse taluaedadesse ja muutunud kiiresti rahva lemmikuks. Porgandit kasvatatakse peaaegu igas köögiviljaaias, eriti aga siis, kui peres on lapsed. Kasvatamise õnnestumisele on viimasel ajal kaasa aidanud katteloori kasutuselevõtt. (1)
Eestis on porgand kasvupinnalt peakapsa järel teisel kohal. Eesti Statistikaameti andmetel oli porgandi kasvupind 2006. aastal 567 ha ning kogutoodang 13 357 tonni. Olenevalt saagiaastast on osutunud vajalikuks kohaliku tarbimise rahuldamiseks importida porgandit teistest riikidest 300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti. (3)

Botaaniline iseloomustus

Söögiporgand ehk aedporgand kuulub sarikaliste sugukonda. Porgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja , teisel aastal kasvavad mulda istutatud porgandil kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned.
Õisik on liitsarikas, õied väikesed, valged ning risttolmnevad putukate abil. Vili koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva spetsiifilise lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid.
Välispind on kaetud tihedalt ogadega, nende abil haakuvad seemned üksteise külge. Ogad tuleb ära hõõruda, selleks kasutavad porgandiseemne tootjad erilisi hõõrumismasinaid.
Porgandi 1000 seemne mass on olenevalt sordist ja seemne töötlemisastmest 0,7- 1,3 g. Ühes grammis on 800- 1400 seemet . Idanevus säilib 3- 4 aastat, hea elujõuga seemnel vaakumpakendis ka kauem.
Idulehed on pikad ja kitsad , arenevad algul väga aeglaselt ja võivad enne tärkamist kergesti mullakooriku alla jääda. Porgand idaneb aeglaselt ja tärkab tavaliselt alles 10- 18 päeva pärast külvi. Tärkamisaeg sõltub mulla niiskusest ja temperatuurist. Soojas niiskes mullas võib hea elujõuga porgandiseeme tärgata isegi nädala pärast. Esimene pärisleht ilmub umbes kaks nädalat pärast tärkamist. Pärislehed on pikarootsulised, püstised või poolpüstised, kolmnurkse, mitmekordselt sulgjalt lõhestunud lehelabaga.
Juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksenenud kooreosast. Nende vahel asub kambiumirõngas, milles toimub juurvilja jämeduskasv. Ristlõikes on südamik ja kooreosa kergesti eristatavad. Südamik on tavaliselt heledam ja puisem. Mida suurem ja heledam on südamik, seda halvem on üldreeglina porgandi maitse. (1)

Bioloogiline iseärasus

Soojuse suhtes on porgand esimesel kasvuaastal võrdlemisi vähenõudlik. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4- 5˚. Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad, -3 kuni -4˚ külm neid veel ei kahjusta. Pärislehed taluvad veelgi tugevamaid öökülmi
Porgandi optimaalne kasvutemperatuur on 18-21˚. Kõrgemal temperatuuril, eriti kui sellega kaasneb niiskusepuudus, porgandite kuju moondub ja maitse halveneb.
Niiskusnõudlikkus on porgandil väiksem kui teistel juurviljadel. Niiskuse suhtes on eriti kriitiline idanemisperiood, mis kestab kaua. Pärislehtede faasis on porgand põuale märksa vastupidavam. Mõõdukate põuaperioodidega aastail kasvavad ilusama kujuga, sihvakamad porgandid, sest niiskuseotsinguil tungib peajuur sügavamale kui tavaliselt. Liigniiskuse puhul juurvili moondub, karotiini tekib vähem, seetõttu on värvus heledam, eriti juurvilja alumises osas. Püsivalt kõrge põhjaveeseisu korral võivad juurviljade tipud mädanema minna.
Valguse suhtes on porgand nõudlik. Varjatud kasvukohal, liiga tiheda taimede seisu või umbrohtunud põllu korral venivad taimed välja ega anna korralikku saaki. Toitainete suhtes nõudlik kultuur, kuid suuri mineraalväetiste koguseid ei tohi talle anda, sest porganditaimed, eriti kasvualguses, on tundlikud väetise kõrge kontsentratsiooni suhtes. (2)

Nõuded mulla ja toitainete suhtes

Porgandi kasvatamiseks sobivad kõige paremini vett läbilaskva aluspõhjaga kerged liivsavi - või saviliivmullad, samuti soomullad. Muld peab olema sügavalt haritud ja kivideta. Kividerohkes mullas ja raskel savimaal juurviljade kuju moondub. Porgand ei talu happelist mulda ja värsket lubiväetist.
Minul on porgandikasvatuseks olev maa saviliivmulla rikkalik ja kivideta, mis sobib väga hästi selleks tegevuseks. Kobedas sügavalt haritud mullas kasvavad porgandid pikaks ja ilusa kujuga. Kuid liiga kobe muld ei ole siiski hea. Kuna porgandi seeme on väga väike ja algareng aeglane, siis on ta eriti nõudlik külvieelse mulla suhtes. Muld peab olema ühtlaselt haritud ja tihendatud. Tihedamas mullas on ka porgandi kõrvaljuurte kontakt vee ja taimetoitainetega parem, see soodustab taimede kasvamist. Tugeva üleväetamise korral tekivad tärkamishäired, porganditaimik hõreneb, juurviljade kuju moondub ja saagikus väheneb. Värsket sõnnikut ei soovitata porgandile anda. Heaks orgaaniliseks väetiseks on kõdusõnnik ja mitmesugused kompostid. Taimtoitainetest vajab porgand kõige rohkem kaalumi, fosforit ja lämmastikku. (1)
Mina kasutan oma maa väetamiseks Kemira väetistest porgandile sobivat Horti 3-me, 50 g ruutmeetri kohta. Seega 5000 m2 kulub 250000 g ehk 250 kg väetist.

Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine

Porgandi kasvatamise edukus sõltub üsna palju õigest kasvukoha valikust- millisel mullal ja millise eelkultuuri järel seda teha. Kuigi porgand teiste kultuuridega võrreldes talub iseendale järgnevust suhteliselt hästi, ei soovitata teda samal kohal kasvatada rohkem kui kaks aastat järjest. Teadlikult ja pidevalt on vaja rakendada viljavaheldust, seda ka kõigi ülejäänute aiakultuuride osas. Kultuuride järjestus võiks aastate lõikes skemaatiliselt kirjas olla aiapäevikus.

Eelkultuurid

Eelkultuurideks ei sobi teised sarikaliste sugukonda kuuluvad kultuurid (nt pastinaak, petersell , seller, till , köömen jt.). Samuti ei ole soovitav porgandit külvata liblikõieliste kultuuride järgi, kuna need suurendavad säilitushaiguste (valgemädanik, baktermädanik) nakatumise ohtu. Eelviljaks sobivad kapsad , kartul , kurk . Varajased kartul, lill- ja peakapsas on paremad eelviljad kui nende kultuuride hilised sordid. Heaks eelviljaks on ka sibul ja porrulauk. Samal kohal ei tohiks porgandit kasvatada mitte enne 4... 6 aasta möödumist. (4)
Maa, millele mina porgandiseemne külvan on eelkultuuriks olnud kartul, mis on tõstnud mulla viljakust ja tagab parema saagikuse.
Kasvukoha valikul tuleb silmas pidada ka seda, et mullas ei oleks mitmeaastasi juurumbrohtusid. Porgandi kasvatamisel on eriti tülikaks osutunud orashein. (1)

Mulla harimine

Mulla ettevalmistamist porgandile tuleb alustada juba sügisel. Maa küntakse 25... 30 cm sügavuselt ning võimalusel kasutatakse lisaks sügavkobestajat. Kevadel alustataks mullaharimisega niipea, kui muld on tahenenud ja harimisküpseks muutunud. Sügisel küntud maa pinnakiht haritakse kas kultivaatori, äkete või freesiga tasaseks. Väga oluline on, et mulla pealmine kiht oleks ühtlaselt peeneks haritud (ilma suuremate mullatükkideta), see tagab ühtlasema külvisügavuse ning taimede tärkamise. (5)

Seeme ja selle ette valmistamine

Müügil olevad porgandiseemned on tavaliselt kalibreeritud, see tähendab jaotatud suuruse järgi fraktsioonidesse. Kalibreeritud seemned tärkavad ühtlasemalt. Ühest ja samast partiist pärinevatel suurematel seemnetel on reeglina suurem idanemisenergia. Osa seemnefirmasid märgib andmed pakendile ja annab ka 1000 seemne massi grammides . Selline seemnega kaasnev info võimaldab porgandikasvatajal pärast vastavate arvutuste tegemist saada külvamisega enam vähem optimaalne kasvutihedus ja vältida harvendamist. Õhukindlas fooliumpakendis olevad seemned on tavaliselt töödeldud ka fungitsiididega või fungitsiidide seguga , mis kaitseb külvi ka seenhaiguste ja kahjurputukate eest. Õhukindlas pakendis olevad seemned säilitavad oma idanevuse kauem kui lihtpakendi seemned.
Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi ühe ööpäeva vees leotada või hoida niiske paberi vahel. Seemned imevad endasse vett ja paisuvad , sellised seemned idanevad mullas kiiremini. Tingimata on vaja meeles pidada, et leotatud seemned tuleb külvata niiskesse mulda. (1)

Külviaeg ja külviskeem

Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Olenevalt aastast ja kasvukohast võib see toimuda aprilli teisest poolest alates. Varajase porgandi külvid tasuks tärkamise ja taimede algarengu kiirendamiseks katta kattelooriga (aitab ka porgandi-lehekirbu ja porgandikärbse kahjustust vältida). Veelgi varajasema saagi saamiseks võib eelidandatud seemne (seemnetootjad pakuvad eraldi eelidandatud seemet) külvata ajutise kiletunneli alla ning seda juba aprilli algusest alates. Enamasti külvatakse meil porgandit mai I või II poolel. Külviaja valikut mõjutab ka mulla niiskuse sisaldus - kuna mai lõpu poole on enamasti vähem sademeid, võib hilisem külv niiskusepuudusel ebaühtlaselt tärgata või halvimal juhul sootuks hävida. Nii mõnelgi porgandikasvatajal on tulnud teha korduskülv niiskusepuudusest kahjustatud põldudel. Porgandit on võimalik külvata veel kuni juuni lõpuni.
Külvisügavus 1...2 cm. Porgandi külviskeem sõltub eelkõige kasutatavatest külvi- ja vaheltharimise masinatest, kuid ka kasvatatavast sordist. Varajasi ja väikese viljaga sorte külvatakse arvestusega 150-200 taime/m2. Säilitus- ja tööstusporgandi sortide puhul külvatakse 80-120 seemet/m2. Suurtootmises, kus kasutatakse spetsiaalseid vaheltharimisriistasid, jäetakse tasasele maale külvates reavaheks 30-45 cm ning suurem reavahe traktori tehnorajaks. Spetsiaalmasinate puudumisel on jäetud reavaheks vaoharjal kasvatamisel ka kuni 75 cm. (6)
Külviga alustan kohe, kui maa on korralikult ettevalmistatud ja maapind on vajalikul määral sulanud. Seega mai teisel poolel. Külviks kasutan täppiskülvikut, mis tagab optimaalse tiheduse külvamisel, see hoiab ära harvendamise probleemid. Kuigi võib ka juhtuda, et tuleb ikkagi harvendada vähesel määral.
Reavaheks jätan 70 sentimeetrit (cm) vaoharjal kasvatamisel. Seemneid kulub kogu põllule, arvestades 100 seemet/m2 külvamisel, kokku 500000 seemet. Sellises koguses seeme tuleb osta kindlasti koguse alusel. Seemet kulub külviks 0.5 g/m2 kohta. Vajalik kogus seemneid on siis 5000* 0,5- ga on 2500 grammi (g) ehk 2,5 kilogrammi (kg)

Kasvatamine kile all

Varajase ja ülivarajase külvi korral on muld veel külm või sügavamates kihtides veel külmunud. Siis võib porgandikülvi katta polüetüleenkilega. Kile asetatake otse mullapinnale, servad kinnitatakse kas kividega, mulla, lattide või muu materjaliga . Päikesepaistelise ilmaga tõuseb temperatuur kile all tunduvalt kõrgemale, kui on välisõhu temperatuur. See kiirendab porgandi tärkamist, ka ei teki kile all mullale koorikut. Kui mulla pinna katmiseks kasutatakse tavakilet, siis peab selle porgandi tärkamise järel eemaldama, et porgandi tõusmed ei hukuks kõrge temperatuuri tekkimise tagajärjel.
Kilekasvuhoonesse saab porgandi külvata väga vara, enamasti juba märtsikuus. Siis on juba varajastel sortidel võimalik isegi jaanipäevaks saaki saada.
Minul pole esialgu kile alla kasvatamist plaanis teha, aga kindlasti saab seda kasutada edaspidi.

Kasvatamine katteloori all

Viimasel ajal on aiapidajate hulgas suurt poolehoidu leidnud katteloor, mida kasutatakse paljude aiakultuuride kasvatamisel. Eriti vajalik on katteloor porgandi puhul, sest võimaldab hoiduda tülikatest porgandikahjuritest ja saada kvaliteetset saaki. Porgand kaetakse kattelooriga kohe pärast külvi. Servad kinnitatakse tugevalt, nii et tuul seda ära ei viiks. Katteloori õige kasutamine võimaldab ilma taimekaitsevahenditeta saada kahjuritest rikkumata ilusaid porgandeid. (1)
Mina katteloori all kasvatamist esialgu ei kasuta.

Kasvuaegne hooldamine

Porgandi algkasv on aeglane ning umbrohi kasvab kergesti üle, seetõttu on esimestel kasvukuudel olulisim umbrohutõrje. Herbitsiididest on porgandil lubatud kasutada preparaate Gesagard, Fenix ja Stomp. Tavaliselt tehakse esimene herbitsiidiga pritsimine mõned päevad peale külvi, nii tagatakse piisavalt umbrohupuhas maa porgandi tärkamisel. Kui taimeread on juba näha, saab alustada vaheltharimisega (2-3 korda kasvuperioodi jooksul). Herbitsiide võib kasutada ka hiljem kasvu ajal, kui porganditaimel on juba 1-2 pärislehte. Nooremas kasvujärgus taimed on herbitsiidide suhtes tundlikud ning võivad hukkuda. .
Kasutan kindlasti vähesel määral mürke.
Tootmistingimustes porgandit ei harvendata, kuid koduaias võib see liiga tiheda külvi korral osutuda vajalikuks. Taimede vahed jäetakse vastavalt sordi kasvutugevusele ja kasutuseesmärgile: nõrga lehestikuga varajastel sortidel 2...3cm, Nantes-tüüpi sügisel koristatavatel sortidel 3...5cm. Olenevalt sordi kasvuperioodi pikkusest antakse kasvuperioodil 1- 2 korda lisaväetisi. Märgatava saagilisa annab põllu kastmine või vihmutamine kasvuperioodi teisel poolel, kui toimub juurvilja intensiivne kasvamine (juuli - august). Kui porgandit kasvatatakse laia reavahega (60- 75 cm), võib vajalikuks osutuda porgandi muldamine augustis-septembris, kui juurviljade ülemine osa mullast välja kasvab ning on oht selle roheliseks värvumiseks või külmakahjustusteks. (7)

Kahjurid

Kasvuajal põhjustavad peamisi probleeme porgandi-lehekirp ja porgandikärbes. Lehekirbu keemiliste tõrjepreparaatide kasutamisel on vaja seda teha korduvalt. Veidi aitab ka külviaja valik. Külvata kas väga varakult või alles nädal enne jaanipäeva, siis ei ole porgand lehekirbu massilise lendluse ajal kõige tundlikumas arengufaasis. Porgandi kärbse keemilist tõrjet tehakse samuti korduvalt, sest kahjuri munemisperiood on pikk. Mõlema kahjuri kahjustust esineb vähem tuultele avatud kasvukohas.
Vältida tuleks porgandipõllu rajamist okaspuude lähedusse, sest seal talvitub porgandi lehekirp. Efektiivne võte kahjurite vastu on katmine kattelooriga. Insektitsiididest võib kahjurputukate tõrjeks kasutada porgandil järgnevaid preparaate: Actara, Decis, Fastac, Karate, Kestac, Malasiin ja Mavrik. Porgandit võivad kahjustada mitmed juurvilja või lehti kahjustavad haigused. Juuri kahjustavad haigustekitajad nakatavad taime juba põllul, kuid enamasti avaldub kahjustus alles hoidlas (baktermädanik, valgemädanik, hahkhallitus ). Suurtootmise tarbeks müüdav seeme on tavaliselt puhitud ning see kaitseb enamasti tärkavaid taimi tõusmepõletiku tekitajate eest. (8)
Mina väldin kahjureid mitmel viisil׃

Rajan põllu lagedale väljale, kuna kahjurid levivad varjulises kohas kiiremini.
Vajaduse korral rakendan keemilist tõrjet.

Saagikoristus ja säilitamine

Varajastelt sortidelt võib tarbimiskõlblikke porgandeid saada alates juulikuust, kiletunnelis kasvatatud porgandi puhul aga veelgi varem. Olenevalt sordist võib porgandisaaki koristada kuni oktoobri keskpaigani. Pikemaajaliseks säilitamiseks mõeldud porgandi koristamisega ei maksa rutata. Mullas säilitab porgand oma kvaliteedi paremini kui hoidlas. Samas ei tohiks porgandit ka põllule liiga kauaks jätta, kui pealsed kipuvad kolletuma, kuivama ja kergesti katkema, siis on juba tegemist ülevalmimisega. Nõrgemad öökülmad ei tee porgandile liiga, kuid peale öökülmi võivad lehed muutuda hapraks ja seetõttu on masinkoristamine raskendatud. Porgand koristatakse meie oludes enne suuremate öökülmade saabumist - septembri kolmandal või oktoobri esimesel dekaadil. Porgandi saagikus varieerub olenevalt sordist ja külviskeemist 30-80(100) tonni hektarilt. Olenevalt sordist ja kasvutingimustest võib porgand optimaalsete hoiutingimuste korral säilida kuni 8 kuud. Porgandi optimaalne säilitustemperatuur on 0...1 oC ja õhuniiskus 97...99%. Hoidla puudumisel saab porgandit säilitada ka kuhjades. Kuid seda ei saa meie heitlike talvede tõttu soovitada . (9)
Kui porgandikasvatus on jõudnud nii kaugele, et on viljade koristusaeg käes hakkab kiire töö nobedatele näppudele. Masinat mina esimestel aastatel ei kasuta, seepärast et masinaga koristades võib suure osa tootest kasutuskõlbmatuks muuta, sest siis kahjustad porgandi välimist õrna kihti. Isegi käsitsi korjates ei tohiks porgandeid üksteise vastu kõvasti kloppida. Saagi koristus varajase sordi puhul hakkab juuli lõpus või augusti alguses. Talviseks säilitamiseks mõeldud porgandi koristamisega ei maksa eriti rutata, sest kauem mullas hoitud porgand säilib paremini. Tuleb vaid meeles pidada, et porgandi juurvilja mullast väljaulatuvat osa kahjustavad juba -2° C külmad, mille tagajärjel võivad juurviljad säilitamisel kergesti mädanema minna. Niisiis tuleb porgand lõplikult koristada enne suurte öökülmade saabumist. Lehed lõigatakse tavaliselt ära noaga võimalikult juurvilja lähedalt, kuid nii, et juurvilja ei vigastata. Lehevarre tüügaste pikkus ei tohi ületada 2 cm.

Turustamine

Turustamine toimub eelkõige Võrumaa Taluturgu külastavatele inimestele. Turg on küll väike, aga seal pole suurt konkurentsi ja inimesi, kellel on soovi porgandi ostmiseks piisab . Võrumaa Taluturg on minule kõige lähem turg, ka on transpordikulu väiksem, kui viia oma tooteid valga turule. Ka on võimalus osta toodet ettetellimisel koha pealt. Väga palju tekib kindlasti ka praakporgandit, mida ei saa müügiks kasutada. Need porgandid lähevad metsloomadele toiduks, milleks koostan kohaliku jahindusliiduga lepingu. Müük toimub mitte ainult turule, vaid ka suuremates kogustes toitlustusasutustele ja koolidele.
Klientide soove on mitmeid, enamus siiski soovib osta toodet pakituna ja pestult. Nendeks on linnainimesed, kes käivad turult läbi selle eesmärgiga, et osta ainult enda tarbeks, ühe või mitme päeva toiduvalmistamiseks. Leidub ka neid, kes pole huvitatud pakitud tootest ja eelistavad osta puhastamata ja lahtiselt. Kuna nii on odavam ja kliendid saavad ise valida, milliseid porgandeid soovivad osta.
Reklaamin oma toodet internetis, ajalehes . Hinna määramisel lähtun kindlasti omahinnast ja arvestan seejuures ka turul olemasolevat hinda. Kuna on vähetõenäoline, et keegi ostaks toodet keskmisest turuhinnast kallimalt.
Kindlasti ootan tulevikus turu kasvu, kuna iga ettevõtja unistus on saada ka toote müügist kasumit.
Klientide hinnangut võib muuta halb kvaliteet tootel ja kõrge hind.
Turustamine on hooajaline, kuna porgandit on küll võimalik säilitada, aga siis muutub juba toote kvaliteet ja väärtus ning minu ettevõttes puuduvad vastavad külmhooned. Olulisemaid konkurente mul Võrumaa kandis pole. Arvestama peab Jaagumäe taluga. Minu plussiks on see, et tegelen ainult porgandikasvatusega, aga Jaagumäel kasvatatakse ka teisi köögivilju. Mitme erineva köögivilja kasvatamine vähendab aga tegevuse riske, sest kui üks liik mõnel aastal ebaõnnestub, ei mõjuta see täielikult kogu aasta tulemust.

Ettevõtte juhtimine ja personal

Minul pole töötajatele kindlaid esitatavaid nõudmisi. Ma ei nõua neilt eelnevat kogemust, vaid loogilist ja mõistvat suhtumist töösse. Kindlasti peab neil olema kohusetunne , mis on iga töö juures väga oluline ja huvi selle tegevuse vastu. Kiirus on ka väga tähtis töö juures, ega laisklejatele niisama palka ei maksta.
Usun, et praegusel raskel majanduslikul olukorral, on väga paljud nõus teenima hooajalist lisatasu . Minu kodukandis, kus alustan ettevõtte rajamist, on praegu palju töötuid, kes oleksid nõus tulema lisatasu teenima.
Pidevat tööjõudu mul tarvis pole. Kõige enam läheb tarvis lisatööjõudu siis, kui on saagi koristamine ja taimede hooldus.
Palga maksmine toimub tunnitöö alusel ja tunnihinne on 35 krooni tund, see on bruto palk. Siia juurde arvestan veel sotsiaalmaksu 33% ja töötuskindlustusmakse 1, 4%

Riskid

Ilmastik- kuiv ja liiga niiske suvi kahjustab saaki ja võib selle isegi hävitada

Haigused- kogu saak rikneb

Kulude kasv- seemne partii läheb raisku, küte kallineb

Konkurendid- minu toote turustamine halveneb

Töötajate oskused-kui töötaja kasutab taimedel valet mürkkemikaali

Kvaliteetse tööjõu puudus- ebakvaliteetne töö

Öökülmad- kahjustab taimede arengut

Kulud

Kulu liik
Kogus
Hind
Maksumus (kr)
Kasutusaeg
Kulu aastas (kr)
Traktor
1
100 000
5 aastat
20 000
Veoauto
1
50 000
5 aastat
10 000
Maa
2 ha
10 000 kr/ha
20 000
Väetis
250 kg
20 kr/kg
5000
1 aastat
5000
Seemned
2,5 kg
50 kr/ 100g
1250
1 aastat
1250
Traktori hooldus
2 000
1 aastat
2 000
küte 1
300 liitrit
13 kr/liiter
3900
1 aastat
3900
küte 2
500 liitrit
17 kr/liiter
8500
1 aastat
8500
Tööriistad
3000 kr
3000
5 aastat
600
töötasu
1000 (h)
35 kr/h
35000
1 aastat
35000
maksud 33%+1,4%
12040
1 aastat
12040
külvimasin
1
6000 kr
6000
5 aastat
1200
kokku׃
246690 kr
99490 kr

Tulud

tulu liik
kogus (t)
hind (kr)
maksumus (kr)
toote müük 1. aastal
15 tonni
8
120000
toote müük 2. aastal
16 tonni
8
128000
kokku׃
31 tonni
248000 kr

Rahastamine

Omavahendid׃ olemas on maa, traktor ja maa ettevalmistamiseks vajaminevad töövahendid ja veoauto. Kokku summa 170000.-
Toetused׃ starditoetus kuni 100000.-
Sõlmin seemnefirmaga lepingu, st et tasun arve eest siis, kui saak on sügisel müüdud. See vähendab kulude summat alustamisel. Arvestan ka sellega, et töötasu ei ole täies mahus alguses vaja. Alles siis, kui on vaja teha hooldamistöid ja koristada.

Toote omahind

Kõik kulud kokku׃ kogu toodetud kogusega
99490: 15000= 6,6.-/kg

Kokkuvõte

Minu uurimustöö eesmärgiks oli porgandikasvatuse rajamine. Töö eesmärgiks oli saada teada, kuidas kogu selle äriplaani koostamine toimub ja kas on ka kasulik hakata selle tegevusega tegutsema. Sain teada, kuidas oleks kasulik porgandikasvatusega alustada ja mida tuleb selleks teha. Enne töö koostamist ma ei teadnud , et kui tahad äriga alustada, siis tuleb selleks koostada suuremahuline plaan, milles arvestad välja kõik selleks tegevuseks vajaminevad kulud ja saad ka prognoosida tulud. Nii nagu iga algus on raske, on ka porgandikasvatuse rajamise algus keeruline, paljud arvavad, et see on lihtne ׃ pistad seemne mulda ja las ainult kasvab, suve lõpus võted mullast ja ruttad turule müüma. Alustavale ettevõtjale pakutakse mitmesuguseid toetusi, peab ise hoolikas olema ja uurima seadusi. Töö koostamise eesmärk on täidetud, olen teada saanud kõik porgandikasvatuseks vajaliku.
Äriplaani koostamine on vägagi kasulik, kui tulevikus tekib soov rajada ettevõte, siis on eeltöö äriplaani koostamiseks tehtud. Selle tegevusega alustada on küll mõtekas, aga kindlasti mina ei alustaks koheselt, ootaksin mõned aastad, sest hetkelised majandusseisud on Eestis rasked.
Usun,et see pingutus äriplaani koostamise nimel, oli vägagi vajalik ja tulevikuks kasumlik.

Kasutatud kirjandus

Porgand aias ja köögis. Malle Järvan. 2000.

Köögiviljad aeda Margit Kleemann 2003.

http׃//www.pikk.ee/taimekasvatus/koogiviljandus/porgand

http://www.pikk.ee/taimekasvatus/koogiviljandus/porgand/kylvikord

http://www.pikk.ee/taimekasvatus/koogiviljandus/porgand/mullahariminejakulv

http://www.pikk.ee/taimekasvatus/koogiviljandus/porgand/kasvuaegnehooldamine

http://www.pikk.ee/taimekasvatus/koogiviljandus/porgand/taimekahjustajad

http://www.pikk.ee/taimekasvatus/koogiviljandus/porgand/saagikoristusjasailitamine

Lisad

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiisumuzi Õppematerjali autor

Lõputöö

kasvatus tulud kasum lõputöö

Sarnased õppematerjalid

doc

Porgand

Tallinna Teeninduskool PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja

Õpioskus

doc

Teadmised porgandist

Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm

Loodus

pdf

Köögiviljad

Sügavus 3-4cm Juurpetersell Kahe või mitmeaastane Külmakindel Mulla suhtes nõudlikum kui Külvatakse hästi Kobestamine, kõplamine Koristatakse pidevalt Sarikaline Tõusemd taluvad lühiajalist porgand ettevalmistatud peenrale Vajadusel harvendamine Juurvilju aga hilissügisel Esimesel aastal nii roheline, öökülma. Sügavalt haritud Külvatakse esimesel Põuaajal kasta Parim on teha seda kuiva kui ka juurvili

Bioloogia

pdf

Köögiviljataimede paljundamine

Sellest järeldatakse, et külvates juurvilju kahaneva kuu faasis, riskitakse kidurate ja maitsetute saadustega. Kuid tuleb tähele panna, et kuu faasidele lisaks mõjutavad taimede idanemist ja kasvu ka teised looduses valitsevad rütmid. Maria Thun toetudes astronoomia-uuringutele, ürgvanale elementide-õpetusele ja isiklikele vaatluskogemustele on välja töötanud nn. ,,Külvikalendri". (Maaviljelus...,1992) Tabelis 4 on toodud võrdlus samast seemnepartiist külvatud porgandi seemnetest enne täiskuud ja enne noorkuud. Võrreldakse nii porgandi saagikust kui ka kvaliteediomadusi. Tabel 4 Porgandi külvikatse tulemused: omaduste ja saagikuse sõltuvus külviajast (autori koostatud Maaviljelus...,1992 põhjal) Omadused Külv enne täiskuud Külv enne noorkuud Saagikus 70-80% suurem Struktuur Mahlane Kõva Värvus Punakas-oranz Kollakas

Põllumajandus

doc

Taimekasvatuseksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliitik

Taimekasvatus

doc

Taimekasvatuse eksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliit

Kategoriseerimata

doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Kasvukoht külvikorras · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta Möödumist Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: peedi ja porgandi äestamine 2. Järgmine võte, kui taimed on reas täielikult tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. Söödajuurviljad harvendada kohe pärast 1. pärislehe väljaarenemist ja lõpetada see hiljemalt pärast 5. pärislehe väljaarenemist 5. Lõplik harvendus tehakse kõplaga 6. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi

Taimekasvatus

docx

Taimekaitsetööde plaan

Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide

Taimekahjustajad ja nende tõrje

Rohkem sarnaseid