Mesinduse referaat (1)

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL
Põllumajandus 2kursus
Ain Ilves
Mesilaste korjebaas
Referaat
Olustveres 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Mesilaste korjemaa 4
Korje tüübid 5
Peakorje tunnusteks on: 5
Nektarieritust mõjutavad tegurid. 5
Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid: 5
Agrotehnika 6
Nektari suhkrusisaldus 6
Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi: 6
Tähtsamad meetaimed : 6
Tähtsamad õietolmutaimed: 7
Kokkuvõte 8
Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes , karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Siin tuleb juttu mesilaste korjebaasist kust saab teada seda,et kust nad omale nektarit ja õietolmu korjavad, nende korjetüüpidest ja ka nektarist on siin lähemalt kirjas.

Mesilaste korjemaa

Sissejuhatus mesilaste korjebaasi
Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 – 2 km raadiuses.
Korjeobjektid.
Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar , lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) nektarinäärmed puuduvad ja mesilane neid taimi ei külasta. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke.
Taimne mesikaste on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine . Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku - kui õhtupoolikul ja valmistavad sellest tarus suira. Südasuvel ja keskpäeval langeb õietolmu tarrutoomise hulk kõrge temperatuuri tõttu.
Õietolm sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, mineraalaineid, vitamiine jt bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Mesilaste poolt õietolmu ümbertöötamine suiraks kestab tarus 15 päeva. Õietolmule lisatakse mett , niisutatakse süljega ja tambitakse peaga kinni. Süljefermentide ja meega rikastatud õietolmus algab piimhappeline käärimine, millest võtavad osa pärmiseened, piimhappebakterid ja vesinikbakterid. Õietolm on mesilastele ainsaks valgu ja rasvatarbe rahuldamise allikaks. Suira nappus võib põhjustada seisaku pere arengus.
Õiepungade eritise ( palsam ) koguvad mesilased kase, papli, paju, haava jt taimede pungadelt taruvaigu valmistamiseks. Palsami taoline aine tuuakse tarru suirakorvikestes.
Taruvaik on mõrkja maitsega, kasepungade lõhnaga, paks, vaigune kleepaine. Värvuselt kollakast kuni mustani. Värvus ja koostis olenevad taimedest ja mesilastõust. Kuuma ilmaga on taruvaik pehme, külmaga kõva. Taruvaik sisaldab taimseid valke ja palsameid 50-55%, vaha 30-40%, eeterlikke õlisid 8-10%, õietolmu 5-10%. Sulamistemperatuur on taruvaigul 80ºC ja erikaal 1,27, ja ta lahustub piirituses. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (palsameerimiseks). Taruvaigu valmistamiseks koguvad mesilased taime pungadelt.

Korje tüübid

Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks.
Produktiivkorje Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme- ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks ära kulub. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg. Kontrolltaruks valitakse tugev mesilaspere, mis on asetatud koos taruga kaalu peale ja igal õhtul ühel ja sama ajal fikseeritakse kaalu näit. Näidud kirjutatakse ülesüldjuhul aprillist kuni septembrini. Taru soovitatakse katta lisakatusega, et vihmaga taru ei märguks. Kontrolltaru kaaluks sobib mehhaaniline või elektrooniline kaal, mille peale asetatakse mesilaspere koos taruga kaalu näitude fikseerimiseks kevadest sügiseni. Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg.

Peakorje tunnusteks on:

1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab kuni hilisõhtuni
2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga
3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat
4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas
5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja
6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga
7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske

Nektarieritust mõjutavad tegurid.

Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid:

1) Õhutemperatuur
Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad .
2) Õhuniiskus.
Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 – 80%.
3) Mullaniiskus.
Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 – 60%
4)Päikesevalgus soodustab nektarieritust.
5) Mullastik .
Erinevatel taimedel on mullaomaduste suhtes erinevad nõuded. Näiteks lubjarikkamaid muldi eelistavad mesikas ja lutsern ning teised liblikõielised taimed, mis kasvavad looduslikult Põhja ja Lääne-Eestis.

Agrotehnika

Nektarieritust mõjutab külviaeg, reavahelaius, väetamine ja väetiste vahekord . Laia reavahega külvi korral saavad taimed paremini kasutada päikesevalgust ja eritavad rohkem nektarit. Samuti soodustavad nektarieritust ida-läänesuunalised külviread. Ühekülgne N-väetis viib taimede nektarierituse alla, näiteks kultuurkarjamaadel valge ristiku väetamine.
Samuti sõltub nektarieritus taimede liigist ja sordist.

Nektari suhkrusisaldus

Nektari suhkrusisaldus kõigub 8-70% vahel. Kuiva õhu korral vesi aurustub nektaritilgakestes ja nektarinäärmete pinnale jäävad suhkrukirstallid. Suhkrukirstalle mesilased koguda ei saa (suhkrusisaldus üle 75%). Kui suhkrusisaldus langeb alla 4,25%, siis mesilased seda koguda ei taha. Suhkrusisaldust vähendab õitesse langenud vihmavesi . Suure õhuniiskuse korral imab nektar endasse vett ümbritsevast õhust. Optimaalne suhkrusisaldus mesilaste jaoks 50-56%. Enamikel korjetaimedel on nektar 20- 40 %-lise suhkrusisaldusega

Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi:

• Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed)
  
• Haljasalade ja parkide meetaimed
  
• Metsades kasvavad meetaimed
  
• Niidu-, soo- ja karjamaataimed
  
• Viljapuud ja marjapõõsad
  
• Köögiviljakultuurid
  

Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi , veiste südamerohi, mesiohakas, iisop , naistenõges, ussikeel jms

Tähtsamad meetaimed:

Kevadised meetaimed: Paju, vaher , võilill jt
Suvised meetaimed: Metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep jt
Sügisesed meetaimed: Kanarbik, sügisene seanupp jt

Tähtsamad õietolmutaimed:

Kevadised õietolmutaimed: Lepp , sarapuu, paju jt
Suvised õietolmutaimed: Metsvaarikas, ristikud , põdrakanep jt
Sügisesed õietolmutaimed: Kuldvits jt

Kokkuvõte

Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu.

Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Mesindus
http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed
http://www.mesindus.ee/node/34
Raamat : ''Mesinduse õpik'', Virve Kulbin, Varje Vahenõmm ja Nikolai Raudsepp, Valgus 1989
9