Eesti põllu kultuurid (0)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Agronoomia

III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära. Segavili ja segatis, milline erinevus? Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo). Viljavaheldus – kultuuride põhjendatud vahetamine

Agronoomia

50

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Mullaharimissüsteem on samaaegselt tõhusaks umbrohutõrjesüsteemiks - selle lahutamatuks osaks. Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist Mullaharimissüsteem arvestab ka kasutatavaid pindasid (tootmise ulatust) Mullaharimissüsteem jaguneb: *sügisene mullaharimine *kevadine mullaharimine *kultuuride hooldus *kesade harimine SÜGISENE MULLAHARIMINE 1. KÕRREKOORIMINE 2. SÜGISKÜND Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks. Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt.

Taimekasvatus

6

pdf

Taimekasvatuse arvestuse materjalid

Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb  Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine  Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine  Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine  Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks  Külvamine Monokülvikud(ainult seemned) Kombikülvikud (seemned+väetis) Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu  Teraviljade kasvuaegne hooldamine Mehaaniline umbrohutõrje – tõmbab mulla kapillaarid kinni, segab mulda, hävitab umbrohtu, vigastab taime, et see kasvaks (orasäke)  Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1

Põllumajandus taimed

9

doc

Taimekasvatuse kordamine

Väetamiseks antakse argaanilisi ja mineraalväetisi, parim spets. kartuliväetis. Kartul on nõudlik soojuse suhtes. Mugulad hakkavad arenema +3°C juures. Pealsete normaalseks kasvuks vajab 19-21° C sooja. Kartulivarred kahjustuvad juba -2° C juures. Samuti nõudlik valguse suhtes. Kartul vajab palju niiskust just õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. Samas ei talu liigniiskust. Kartul tuleks maha pannna esimesel võimalusel. Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks on 7 kuni 10°C. Eesti tingimustes saabuvad soodsad ilmad aprilli lõpp mai algus. Mahapaneku meetodid: 1)käsitsi vakku 2)poolmehhaniseeritud 3)mehhaniseeritult Mahapaneku tihedus Mahapaneku tihedus sõltub vagude laiusest(60-70 cm) ja seemnemugulate tihedusest vaost (23-40 cm vahega) Eestis on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm. Kartulimugulad kaetakse vaos 5 kuni 7 cm paksuse mullakihiga. Kohe peale mahapanekut tehakse rullimine-vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja mugulate

Taimekasvatus

11

doc

Tera- ja kaunviljad

temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1..

Põllumajanduse alused

36

doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd. Sügiskünni sügavus sõltub olenevalt järgmisel aastal kasvatatavast kultuurist ­ 23 cm kuni 28 cm. Kevadine mullaharimine algab põllu libistamisega. Libistamise eesmärk on lõhkuda mulla pinnale avanevad mullakapillaarid, mille kaudu mullas olev niiskus õhku satub ning muld liigselt kuivab. Libistamisele järgneb kultiveerimine (1-2 korda). Kultiveerimise sügavus ei tohiks olla üle 5 cm, sest vastasel korral on raske tagada ühtlast külvisügavust. Kultiveerimisele järgneb külv. Minimeeritud mullaharimine Sügisene sügavkünd on asendatud pinnapealsemate mullaharimise viisidega. Sügisel peale

Taimekasvatus

19

doc

Taimekasvatuseksam

2. Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljar-st ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad- arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997- 21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad. 3. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta-misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni

Taimekasvatus

18

doc

Taimekasvatuse eksam

2. Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljar-st ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad-arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad. 3. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta- misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)