Agronoomia I loeng (0)

LOENG 4.02.2010
Eesti kliima

• Eestit mõjutab Läänemeri ja Atlandi Ookeani kirde osa, Põhjajää meri, suur Ida-euroopa tasandik (meie asume loode osas)
  
• Mereline kliima üle kontinentaalseks
  
• Suurt mõju avaldab ka tsüklonite liikumine
  
• Suured veekogud
  
• Need ühtlustavad suve ja talve temperatuuri(t°;temp.)
  
• Ja Golfi hoovus .(talv pehme- suved mõõdukad)
  
• Kliima väga tihti muutub
  
• Taime kasvu seisu koha pealt soodustavad kasvuintensiivsust:
  

- soojus režiimi iseloomustab näitajad on:
*efektiivsed t° (üle +5°C ulatuvad t°; min +5°C)
(taimed kasvavad ja arenevad selles +5°C kõrgemas t°)
*Efektiivseks üle 5C temp. nimetame ööpäeva keskmist temp., millest on lahutatud 5C.
*Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik.
*kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C

• Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb.
  

Esinevad varajased öö külmad, sooja lembese taimed saavad kannatada.
Väheneb sademete hulk kuid suureneb saju päevade arv.
Palju udupäevi (sept-okt) esineb
Taliteraviljad vajavad palju päikest

• Talv- püsivad lumekatte teke
  

Veekogudele tekib jääkate
Sulad ja külmad vahelduvad
Veebruar külmem kuu

• Kevad- ööpäevane kesmine temp. tõuseb üle 5C
  

Saju päevade arv väiksem

• Suvi- jahedad
  

Sajused
Rannikul ja saartel on palju mõnusam; kesmiselt 15sajupäeva kuus
Mandril keskmiselt 100 sajupäeva kuus

• Põllutööde tegemine sõltumine kliimast :
  

Mullast
Umbrohtudest
Temp.
Eesmärk on luua põllukultuuridele kasvuks ja arenemiseks soodsad tingimused ja minimaalsete kadudega. Koristada saak kvaliteetselt
Külviaeg (teraviljadel) on ainus millega me saame taimede kasvu protsessi mõjutada. Külvil tehtud vigu ei saa hiljem parandada. Talivili (augusti lõpp ja septembri algus)
Tekiks 2-3 võrset
Taimed juurduksid ilusti
Suviteraviljad, et need tuleb külvata esimesel võimalusel kevadel. Kui masinad püsivad pinnasel
Kui muld on liiga külm siis idu jääb pinnale ja kui vähe õhku siis on ka paha
Peab vaatama millal on muld tahenenud (aprilli lõpus)
Oleneb piirkonnast ka
Kui ilm on pidevalt niiske siis ei saa koristada.
MULLAD

• Nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid. Nad kasutavad ja mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt
  
• Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on jää ja pärast jääaegseid settekivimid .
  
• Olulisemaks tunnuseks on tema viljakus selle all mõistetakse võimet varustada taime toiteelementide ja veega ning taimejuuri O2 (hapnikuga)
  
• Avaldab suurt mõju inimtegevus, taimekasvatus
  
• On tootmisvahend. Toodetakse ja on tööprodukt ühelt poolt.
  
• Maaharimine , väetamine, kuivenduskraavid, lubjatakse.
  
• Mikrobioloogilised protsessid, mis tõttu mitte kasutatavad toitained lähevad üle kasulikuks toitaineteks
  
• Toitainete varud vabanevad mullas (bioloogiliselt)
  
• Keemiliselt, seotakse mullas
  
• Eristatakse 5 neeldumistüüpi:
  

Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad

Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu

Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks. Oleneb happelisusest..

Bioloogiline- toitainete ained seotakse, mulla organismide poolt üles ehitamise jaoks

Füüsikaliskeemiline- mulla kolloidid seovad
Mulla pH. happelisus

• Lubjatakse
  
• Liblikõielised ja kapsad kasutavad palju lupja
  
• Vihma veed
  
• Happeliste veede kasut. mineraalid
  
• Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. Vabade vesinik ioonide 10nend logaritmi
  
• pH 3,5- väga happeline
  
• pH 3,6-4,5-tugevalt happeline
  
• pH 4,5-5,5-mõõdukalt happeline
  
• pH 7- neutraalne
  
• pH 7,3- leeliseline
  
• pH 10- aluseline
  

Soostumine :

• esineb madalamatel pinnavormidel
  
• gleistumine ,esimene etapp, liigniiskes anaeroobses
  
• õhu hapniku puudumisel mikroorganismid kasutavad mineraal ühendites oleva hapniku. 2valentne raud( Fe 2+)
  
• kestva liigniiskuse korral tekib toorhuumuslik horisont sest anaeroobses keskkonnas orgaanilise aine lagunemine aeglustub. Muld hakkab turvastuma. Kui seda on alla 30cm, sobib see pikaajalisteks rohumaadeks. Nt lihaveiseid, piimaveiseid
  

Mulla toitereziim:

• taimede varustamist liikuvate ja omastavate toitainetega
  
• taimedes 50 elementi
  
• makroelemendid : C(süsinik) ,O(hapnik) ,H( vesinik ) , Ca(kaltsium) , Mg( magneesium ), K( kaalium ), Fe(raud), P( fosfor )
  
• mikroelemendid : Cu(vask), B( broom ), Mn( mangaan ), Zn( tsink )
  
• taime saagi määrab miinimumis olev element
  
• taim saab kätte mis on lahustunud olekus. Vees või väga nõrkades hapetest
  
• lämmastik(N) toitumised.. NH4, nitraadiühendid, NH3; happelisel mullal annavad paremad tulemused; N puudused taime kasv aeglustub, lehed kolletuvad
  
• N,P,K: kuulub kasvukoostisesse..kuid viljad ei valmi kui neid palju.
  

Puudusel lehed muutuvad violetseks ja keerduvad ülesse
Kaalium. Hingamist fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti

• Ca- on taime toitekeskkond, bioloogiliste protsessid reguleerija; puudus happelistel muldadel
  
• Mg- kuulub taime klorofülli koostisesse ja mõjutab CO2(süsihappegaasi)
  
• S(väävel)-valkude,rasvade ja vitamiinid ..
  
• Cu- fotosünteesil, klorofüllil tekkiv
  
• Org.Ühendid:…
  

• Hiiumaal levivad väga vähe põlluks sobivaid maid vähe
  
• Saaremaal- vähe sobivad mullad
  
• Pärnu
  
• Läänemaa
  
• Järvamaa, Lääne-viru, jõgeva, viljandi, tartu maakonnas - sobivad mullad
  
• Põlva, valgamaal-saab
  
• Heintaimi on hea kasvatada niisketel põldudel, seal kus on raske teravilja kasvatada ja kivised alad, neid ei tule nii tihti üle harida, rajada